Eestlased aitasid Karjala laulupidude traditsiooni taastada

Fenno-Ugria ja Looduse Omnibussi korraldatud reisil Karjalasse uuriti piirkond läbi nii Soome kui Venemaa poolt, vaadeldi nii inimesi kui loodust, lauldi soojaks Karjala laulupidude traditsioon ja anti elu tuttuuele regilaulule.

Eelmisel nädalal lõpule jõudnud Fenno-Ugria Asutuse ja Looduse Omnibussi veetud avastusretkel Karjalasse osalesid keele- ja loodusteadlased, haridustöötajated ning kultuuri- ja loodushuvilised. Kokk  51- liikmeline reisiseltskond külastas 10 päeva vältel Karjalat nii Soome kui Venemaa poolel.

Reisil tutvuti Viena-Karjala vanade runolauljate küladega, kust pärineb valdav osa Soome rahvuseepose Kalevala ainestikust. Kõrvalistes kohtades paiknevate hävimisohus külade Vuokkiniemi, Jyskyjärvi ning Paanajärvi külastamisel saadi ka oma silmaga näha külade taaselustamiseks käivitatud projektide tegevust, mida koordineerib Soomes tegutsev Kalevala ja Karjala kultuuri keskus Juminkeko.

Osa ajast pühendati soome-ugri rahvaste muinaskultuurile – vaadati kaljujooniseid Belomorski lähistel Uus-Zalavrugas ning külastati Solovetsi saarestikku kuuluvat Bolšoi Zajatšnõi saart, kus asuvad muistsed kivilabürindid ja kalmistud.

Kuna Karjala paljud piirkonnad ja Solovetsi saared on seotud GULAG-iga, siis tutvuti tema tegevuse hirmsa ulatusega nii Solovetsi saare kloostris paiknevat muuseumi külastades kui ka Medvežegorski koduloomuuseumis, kus saadi ülevaade Valgemere kanali ehitamisest läbi ajaloo.

Reisil avanesid imelised vaated Karjala maastikele. Neist meeldejäävaimad olid Koli rahvuspargis avanev Soome rahvusmaastike hulka arvatud võimas panoraamvaade Pielineni järvele, Kivatši kosk ning inimkäte loodu Ruskeala marmorikaevanduses.

Retkelised, kelle hulka kuulus ka Kuldjala lauluselts, osalesid veel rahvamuusikafestivali Sommelo kontserdipäeval Viena-Karjalas Haikolas, kus koor esitas valiku Veljo Tormise läänemeresoome rahvamuusika põhjal loodud koorilauludest. Reisi lõpetuseks aga käidi Sortavala laulupeol. Kunagises Karjala kultuurilinnas Sortavalas on laulupidusid korraldatud alates 1896. aastast neljal korral, 1935. aastal katkenud laulupeotraditsiooni taastamisele aitas kaasa ka Eesti reisiseltskond.

Fenno-Ugria Asutus ja Looduse Omnibuss korraldasid ühisretke juba neljandat korda. Varasemad reisid on viinud Lätimaale liivlaste küladesse, Vepsamaale ja Lõuna-Karjalasse ning muistsete soome-ugrilaste merjalaste jälgedele Moskva lähistel. Retkede eesmärgiks on saada vahetu kogemus erinevate soome-ugri rahvaste kultuuripärandist ja selle püsima jäämiseks ette võetud tegevustest ning avaldada omalt poolt toetust sugulasrahvaste ellujäämispüüdlustele ja traditsioonilise elukeskkonna säilitamisele.

Fotomaterjal: Heiko Kruusi/Looduskiri OÜ asub siin.

Reisiliste ühisloominguna sündinud regilaul: http://www.vanameister.pri.ee/runo.MP3