Suvekool 2015

Vabakonna XVII suvekool „Kuidas olla usaldusväärne enda ja teiste silmis?“ toimus 4.-5. septembril Roosta Puhkekülas. 

Arutasime, mida saab ära teha selleks, et vabaühendused oleksid jätkuvalt usaldusväärsed enda ja teiste silmis. Teema on just praegu tähtis sellepärast, et vabaühenduste roll ühiskonnas on jõudsalt kasvanud, ühenduste juurdepääs rahale ja poliitilistele vahenditele suurenenud ning ka nende mõju on nähtavam.

Mõju suurenemisega kaasneb suurem vastutus ning tõusevad ootused ühenduste juhtimiskvaliteedile. Vabakonnal lasub vastutus hoolitseda selle eest, et nad järgiksid oma tegevuses selliseid olulisi põhimõtteid nagu legitiimsus, avatus ja vastutavus ehk et nad oleksid LAV.

Suvekooli osalejad töötasid LAViga kaks päeva. Esmalt mõtestati, mille alusel on võimalik öelda, et vabaühendus on legitiimne, avatud ja vastutav, ning siis arutati, kuidas panna oma organisatsioon nende põhimõtete alusel tööle. Kõigil osalejatel oli võimalus anda oma panus, saada töötubades osa vabakonna parimatest praktikatest ning kuulda mõtteid ja soovitusi partneritelt ja rahastajatelt.

Lisaks kuuldule-räägitule lahkusid osalejad suvekoolist praktilise enesehindamise tööriistaga, mille abil koos oma meeskonnaga hinnata ühenduse legitiimsust, avatust ja vastutavust ning planeerida samme, kuidas olla oma töös iga päev eetiline ning usaldusväärne.

Allpool leiate lühiülevaate kõikidest ettekannetest ja töötubadest.

1. Miks on vabakonna usaldusväärsus just praegu tähtis?

Maris Jõgeva, EMSLi juhataja

Maris Jõgeva avas suvekooli mõtlemapanevate faktidega Praxise uuringust Eesti vabaühenduste sisedemokraatia tervise kohta, mis viidi läbi ajavahemikus 2012-2014. Sisedemokraatia uuringu käigus analüüsiti, kuidas toimub liikmete osalus vabaühenduste sees poliitikakujundamisse sisendi andmiseks. Näiteks:

  • 80% vabaühendustes mõjutab seda, millega ühendus tegeleb, peamiselt vaid ühenduse juhtorgan, kes seab teemad, prioriteedid, eesmärgid;
  • Vaid viiendik kaasab oma organisatsiooni liikmeid alati otsuste ja poliitikate väljatöötamise protsessidesse, eelnõude kommenteerimisse ja täiendamisse;
  • Vähem kui pooled ühendused kaasavad tihti.

Maris pani kohe suvekooli alguses südamele, et nõudes teistelt kaasamist, ausust ja eetilisust, tuleb vabakonnal kõigepealt ise eeskujuks olla. Koondades inimesi ja kasutades vahendeid ühiskondlike väärtuse ning vajaduste täitmiseks, peab vabakonna tegevus nende saavutamisel ja vahendite kasutamisel olema legitiimne, avatud ja vastutav ehk LAV:

  • Legitiimne – ühendus tegutseb seaduslikult, vastuvõetavalt ja õigustatult.
  • Avatud – ühenduse tegutsemise käigus loodud ja tema käsutuses olev teave on avalik ja seda jagatakse proaktiivselt.
  • Vastutav – vastutavuse aluseks on missiooni täitmine ja eesmärkide saavutamine kokkulepitud, lubatud ja tõendatud viisil.

2. „All you need is LAV“ ehk mida vabaühendused saaksid oma organisatsiooni usaldusväärsuse tugevdamiseks ära teha?

Asso Prii MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige, advokaadibüroo Supremia

Asso rääkis, miks on vabaühenduste reputatsioon oluline ja habras, ning andis mõned juhtnöörid, mida ära teha usaldusväärsuse tugevdamiseks:

  • Luua selged rollid juhtimises (üldkoosolek, liikmed, nõukogu, juhatus, tegevjuht). Juhatus peab mõistma, et tal on seadusest tulenev täielik vastutus organisatsioonis toimuva eest, mida ei ole võimalik nt ainult tegevjuhile delegeerida.
  • Juhatusel on hoolsus- ja lojaalsuskohustus, mis tähendab informeeritud ja riske arvesse võtvat juhtimiskohustust. Regulaarsed koosolekud on elementaarsed!
  • Kui tekib küsimuse koht, siis tasub astuda kõrvalseisja rolli ja vaadata, kuidas sealt tegevus paistab.
  • Iga organisatsioon võiks kord aastas võtta kokku ja liikmetega läbi arutada, kust on tuldud, kuhu mindud, mida selle käigus õpitud ja mida edaspidi teha teisiti.

3. Töötoad

I LEGITIIMSUS

  • Kuidas saada sihtrühma kõneisikuks?

Töötoa juht: Margo Orupõld, MTÜ Pärnu Naiste Varjupaik

Margo rääkis enda ühenduse peamisest kogemusest hüpata pea ees tundmatusse vette ja otsida siis oskusi vee peal püsimiseks ning õnneks ka mitmes stiilis oskuslikuks ujumiseks. Osalejatel oli võimalus end tutvustada läbi loo, kui ta on kokku puutunud tundmatu olukorraga või tegelenud tundmatu asjaga. Töötoa lõpus tehti läbi praktiline harjutus oma legitiimsuse hindamiseks, lähtuvalt enda organisatsiooni vajadustest.

Pärnu Naiste Varjupaik pakub ööpäevaringset abi lähisuhtevägivalla all kannatavatele naistele. Pärnu Naiste Varjupaik alustas tegevust 2009. aastal ning täna on varjupaiga renditud ruumides 12 voodikohta ning kõik eluks vajalikud olme- ja puhkeruumid. Eestis on lähisuhte- ja perevägivallast avalikult rääkimine päevakorrale tõusnud viimase 10–15 aasta jooksul. Aastaid suhtuti sellesse teemasse kui tabusse või perekonna siseasja, millesse perevälised inimesed või asutused ei peaks sekkuma. Tasapisi on hakatud Eestis mõistma, et lähisuhte vägivald ei ole ainult ohvri ja vägivallatseja omavaheline asi, vaid vajab riigi sekkumist. Tutvu Pärnu Naiste Varjupaiga arengukavaga aastateks 2010-2022

  • Kuidas luua liikmete silmis usaldusväärne organisatsioon?

Töötoa juhid: Reet Sillavee ja Liisa Lillemets, Eesti Noorteühenduste Liit (ENL)

Reet Sillavee ja Liisa Lillemets rääkisid töötoas sellest, kuidas ENL uuendas oma visiooni ja missiooni ning strateegiat ja tegevusplaani, kaasates liikmeid ning eksperte. Kõige selle juures peab ENL oluliseks läbipaistvust. Selleks on ENL koos oma liikmetega ühiselt kokku leppinud ENLi kaasamise ja osalemise hea tava, mida võib julgelt pidada üheks väga heaks kaasamise praktikaks.

    Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on katusorganisatsioon, mis ühendab 43 Eestis tegutsevat noorteühingut, 15 maakondlikku noortekogu ja 70 noortevolikogu. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda, esindada liikmete noortepoliitilisi huve eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustada noorte aktiivset osalust ühiskonnas.

    • Kuidas tõsta legitiimsust vabatahtlike kaasamise kaudu?

    Töötoa juht: Lauri Luide, Serve the City Tallinn

    Serve the City Tallinn peab oma edu ja legitiimsuse pandiks vabatahtlike silmis järgnevat:

    1. Demokraatlik eestvedamine, kus igal vabatahtlikul on võimalik organisatsiooni tegevust mõjutada.

    2. Kõik saavad võimaluse ennast sisukalt teostada ja alati tunnustuse osaliseks.

    3. Vabatahtlikke valmistatakse oma ülesanneteks enne tegutsemist alati põhjalikult ette ning uusi tulijaid juhendavad pikaaegsed vabatahtlikud.

    Serve the City Tallinn pakub välja viis lihtsat küsimust, mille alusel hinnata, kui hea vabatahtlike kaasaja sa oled.

    1. Kas Sa tahaksid olla oma organisatsiooni vabatahtlik?

    2. Kas Sinu organisatsiooni tegevuses saab vabatahtlik kaasa lüüa ka siis, kui ta ei ole Sinu organisatsiooni liige?

    3. Kas Sinu organisatsiooni vabatahtlik on muutnud oma ideega organisatsiooni otsuseid või arengu kulgu?

    4. Kas Sinu kogukonna liikmed oskavad nimetada või oma sõnadega öelda, mis on Sinu missioon?

    5. Kas Sa oled teinud midagi, et suurendada oma organisatsiooni tuntust?

     

    Serve the City sai alguse 2005. aastal Brüsselis, kui grupp vabatahtlikke otsustas ühe nädala jooksul aidata oma naabruskonnas abi vajavaid inimesi. Sellest sündmusest kasvasid välja igakuised ja iganädalased ettevõtmised. Serve the Cityst kujunes liikumine, mis aitab inimestel, kes soovivad oma kogukonnas abiks olla, leida üles abivajajad. Kümne aastaga on Serve the City algatusena populaarsust kogunud ja kasvanud rahvusvaheliseks. Tänaseks on liikumine aktiivne enam kui 100 linnas ning jõudnud ka Tallinnasse. Serve the City Tallinn on viie tegevusaasta jooksul pakkunud võimalust aktiivselt oma kogukonna ellu panustada enam kui 2000 vabatahtlikul ning nende missioon on tuua kõik Tallinna elanikud vabatahtliku tegevuse juurde. Serve the City Tallinna vabatahtlikud on abiks kodutute supiköögis, lastekodudes, loomade varjupaigas, aidatakse eakatel aknaid pesta jne.

    • Kuidas olla legitiimne, rääkides raskest teemast?

     

    Töötoa juht: Riina Raudne, Terve Eesti SA asutaja ja tegevjuht

    Riina jagas kogemusi ja teadmisi, kuidas mõista organisatsiooni legitiimsuse allikaid, rääkida erinevate sihtgruppidega ning milliseid printsiipe oma tegevuses järgida, et olla usaldusväärne. Definitsiooni järgi tuleneb organisatsiooni legitiimsus tema suutlikkusest olla vastutav ja avatud ning tähendab, et tema peamised huvigrupid (liikmed, vabatahtlikud, töötajad, rahastajad jne) teavad ja usuvad, et ühenduse eesmärk, tegevused ja soovitud mõju on seaduslikud, arusaadavad, vastuvõetavad, mõistlikud ja vajalikud ning on kooskõlas üldiste ühiskondlike väärtuste ja tavadega.

    Riina Raudne illustreeris Terve Eesti SA näitel, kuidas analüüsida oma tegevuses kõiki neid legitiimsuse elemente:

    • Seaduslik– Terve Eesti SA tegutseb seaduslike vahenditega, aga tahab ka seadusi muuta. Siit ka väljakutse – neilt küsitakse, miks te ründate seaduslikku (alkoholi)äri?
    • Arusaadav  - Terve Eesti SA uurib inimeste praegust taju ja kujundab vastavalt sellele oma kommunikatsioonistrateegia.
    • Vastuvõetav– Terve Eesti SA suhestub sellega, mis on praegu vastuvõetav, aga üritab seda ka muuta.
    • Mõistlik– Terve Eesti SA püüab muutusi läbi viia mõistlike sõnumitega.
    • Vajalik– Terve Eesti SA püüab olla legitiimne, sidudes oma tegevust asjadega, mis on juba ühiskonnas olulised.

    Riina Raudse töötoa slaidid leiad lisatud materjalide hulgast.

    Terve Eesti Sihtasutusel on üheksa aastat kogemust ühiskondlikult olulistel ja rasketel teemadel rääkimisest, millest sageli rääkida ei taheta, olgu selleks siis HIV-epideemia, alkoholi-ja narkosõltuvused või lapse seksuaalne areng. Suur osa Terve Eesti SA legitiimsusest on tulnud ekspertiisist, aga ka õigest kõnetoonist ja keeruliste teemade raamimisest. Praegu on Terve Eesti SA fookuses sotsiaalne liikumine ”Joome poole vähem”, mille eesmärgiks on mõjutada alkoholitarbimist puudutavaid kirjutatud ja kirjutamata reegleid ning vähendada alkoholi tarbimist ja sellest tulenevaid kahjusid Eesti ühiskonnas.

    II AVATUS

    • Kuidas tagada avatus annetuste kogumisel?

    Töötoa juht: Kadri Eensalu ja Terje Kruup, YFU Eesti

    Kadri ja Terje tutvustasid YFU Eesti kogemusi ja õppetunde selles vallas ning näitasid, kuidas on annetuste kogumise hea tava neil aidanud oma plaane toetuste hankimisel selgemaks muuta ning mõtestada.

    Youth For Understanding (YFU) on rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon, mis pakub haridusliku eesmärgiga kultuurivahetusprogramme enam kui 60 riigis. YFU Eesti on sotsiaalne ettevõte, mis toetab noorte ettevõtlikkust ja loob eneseteostusvõimalusi tänapäeva multikultuurses maailmas. Alates 1992. aastast on Eestist käinud välismaal üle 1200 keskkooliõpilase ning Eestisse on tulnud ligi 350 välisõpilast. YFU Eesti on toetuste ja annetuste kogumisega kokku puutunud juba üle 15 aasta. 

    • Kuidas teha head eeskostet, olles avatud ja ennetav?

    Töötoa juht: Rasmus Pedanik, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

    Rasmus rääkis enda ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku kogemusest tulemusliku eestkoste tegemisel ja tõi konkreetseid näiteid, mis on olnud mõttekas oma eesmärkide saavutamisel ja mis mitte. Vaeti erinevaid aspekte, kuidas eestkostet plaanida, läbi viia ning hinnata. 

    Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) peamine eesmärk on sotsiaalsete ettevõtete arvu, suutlikkuse ja mõju suurendamine Eestis ning sotsiaalse ettevõtluse väärtustamine tegevusvaldkonnana meie ühiskonnas. Lähemalt loe http://sev.ee/et/

    III VASTUTAVUS

    • Kuidas tagada vastutavus, näidates annetajatele oma tegevuse tulemusi?

    Töötoa juht: Margus Oro, SOS Lasteküla Eesti Ühingu tegevjuht

    Margus Oro käis välja printsiibid ja näpunäited vastutavuse tagamiseks:

    • Uuri, kas Sinu missioon puudutab inimesi, et mõista, kas valmidus selle teemaga tegeleda on ühiskonnas üldse olemas. Selle teadmise alusel tuleb valida strateegia ning sõnumid annetuste kogumiseks.
    • Tea, kuidas annetajad käituvad ja mis inimesed need on.
    • Mida tuntum on organisatsioon, seda enam tuleb jagada informatsiooni, mida organisatsioon teeb ja kuidas annetusi kasutab.
    • Vastutavus tähendab, et mida on lubatud, seda on ka tehtud.
    • Annetuste kogumisel on väga edukas näost näkku suhtlus ja isiklik kontakt (nt annetuste kogumine kaubanduskeskustes, uksel käimine jms). Näost näkku annetuste kogumine vajab vabatahtlike põhjalikku koolitust ja ettevalmistust.
    • Jaga infot enda tegevust, mis on faktipõhine, sisaldab täpseid numbreid, on struktureeritud ning selgelt ja lühidalt esitatud.
    • Areneb ja kasvab organisatsioon, kes suudab luua püsiannetajate võrgu. Arvestage välja, alates millisest annetussummast teie organisatsioon saab investeerida oma aega ja ressursse suhtlusesse annetajaga ja pidada teda püsiannetajaks.
    • Mida tihedamad suhted Sa lood oma annetajatega, seda suuremad ootused annetajatel tekivad ning seda enam kasvab Sinu vastutavus nende ees.
    • Motiveeri oma annetajaid läbi tunnustuse ja tänu! Püsiannetajate puhul tee seda isiklikult.

    SOS Lasteküla missioniks on anda armastav kodu igale lapsele, tehes seda läbi heategevuse. SOS Lasteküla tegevus põhineb annetustel, mida kogutakse eraisikutelt ning ettevõtetelt. Viimase kümne aastaga on SOS Lasteküla kogutud annetuste ja toetuste maht kümnekordistunud. 

     
    • Kuidas olla vastutav, luues toimiv mõju hindamise ja aruandluse süsteem?

    Töötoa juht: Aage Õunap, Eesti Lasterikaste Perede Liit

    Eesti Lasterikaste Perede Liit on enda jaoks sõnastanud ning teistele avalikustanud oma organisatsiooni põhinäitajad, mõju valdkonnad, eesmärgid ja nende saavutamise viisid. Kõik see pole juhtunud iseenesest ja sel teel on olnud mitmeid õnnestumisi ja õppetunde. Aage Õunap jagas oma kogemust sellest inspireerivast teekonnast ning rääkis muuhulgas ka välise eksperdi kasutamise eelistest toimiva mõju hindamise ja aruandluse süsteemi loomisel.

    Eesti Lasterikaste Perede Liit (ELPL) toetab lasterikkaid peresid Eestis. ELPLi põhieesmärgiks on lasterikaste perede väärtustamine ja kaitsmine, nende tegeliku olukorra uurimine ja analüüsimine ning lahendustele kaasaaitamine riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide abil. ELPL osaleb õigusaktide väljatöötamises ja rakendamises ning arendab lasterikaste perede organisatsioonide ühistegevust Eestis.

    4. Vabakond riigi ja erasektori partnerina

    Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske ja Coca-Cola HBC Eesti AS Baltikumi avalike suhete ja kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts arutlesid koos Kristina Männiga, milline ühendus on usaldusväärne partner ning milliste organisatsioonide ja algatustega soovitakse koosööd teha.

    Kõige olulisem ühine järeldus oli, et usaldust pälvivad algatused, mis suudavad ühise eesmärgi külge rakendada nii vabakonna, riigi kui ka erasektori partnereid ehk üles ehitada „kuldse kolmnurga“. Riigi toetus on erasektorile märk ühingu usaldusväärsusest.

    Jaanus Pauts rääkis, et ettevõtetel on enamasti väga täpselt paigas, millises valdkonnas koostööd otsitakse. Coca-Cola on seadnud oma prioriteediks järgmised valdkonnad - aktiivne liikumine, keskkond, naiste kaasamine ning noorte kaasamine ühiskonda. Koostööd hakatakse kaaluma organisatsioonide ja algatustega, kes esitavad selgelt ja lühidalt:

    • Mis on algatuse eesmärk?
    • Kelleni jõutakse?
    • Kui palju inimesi pannakse reaalselt „liikuma“?
    • Kui palju inimesi kuuleb algatusest?
    • Kes on teised toetajad, sh on oluline usaldusväärsuse märk, kas riik ka juba toetab?
    • Läbipaistev kalkulatsioon, kus on näha teiste toetajate osalussummad ning kui palju nö „puudu jääb“, mida küsitakse ettevõttelt.

    Eraettevõtetel on erinev lähenemine puhtalt sponsorlusprojektidele ning algatustele, mis on kooskõlas nende sotsiaalse vastutuse põhimõtetega. Sotsiaalse vastutuse valdkonda kuuluvate partnerluste puhul ei ole alati tingimata kõige tähtsam suur mass, kelleni algatuse toetamise puhul jõutakse, vaid organisatsiooni usaldusväärsus ja konkreetne tulemus ning mõju, mida saavutatakse ning milliseid soovitud seoseid luuakse ettevõtte brändiga. Näiteks toetab Coca-Cola Dr Klouni tegevust lastehaiglas, kes ei jõua suure hulga lasteni, kuid jagab rõõmu, mis on üks Coca-Cola brändi väärtustest.

    Marika Priske selgitas, et riigi jaoks on partnerlusettepanekute ja projektitaotluste puhul oluline, et organisatsioon esindab oma sihtgruppi ning tähtis on algatusega seotud meeskond ning nende CV.

    5. Värbamisala

    Värbamisalal tutvustasid end suvekooli osalejatele viie vahva ühiskondliku algatuse eestvedajad. 

    Ühisrahastus - MTÜ Hooandja ja Hea Kodanik avasid KÜSKi toel uue ühisrahastusplatvormi kodanikuühiskonna ettevõtmistele. Alates platvormi käivitamisest on edukalt hoogu saanud 50 projekti, mida on toetanud 5761 toetajat kokku 185 549 euroga. Loe kuidas Hooandja töötab ning alusta oma projektiga.

    Kodanikuharidus - Aljona Galazan veab EMSLis eest kogukonnapraktika programmi. Kogukonnapraktika on kodanikuhariduse programm, mis viib gümnaasiumide õpilased ühiskonnaõpetuse aine raames kohalikesse vabaühendustesse praktikale. Ikka selleks, et noored saaksid paremat aimu, millega vabaühendused tegelevad ja kuidas oma tööd korraldavad, ning oskaksid tulevikus kaaluda pikaajalisemat vabatahtlikku tegevust, vabaühenduses töötamist või oma MTÜ loomist. Kui oled huvitatud pakkumast mõnele noorele praktikakohta oma ühenduses, loe lähemalt EMSLi kodulehelt - „Kogukonnapraktika – kellele ja milleks?“.

    Arvamuskultuur - Alates 2013. aastast on EMSL Paides toimuva Arvamusfestivali üks korraldaja. Maiu Uus ning Katerina Danilova, kes juhivad EMSLis Arvamusfestivali teemalavade programmi, rääkisid sellest, mis on Arvamusfestivali tulevikuplaanid. Arvamusfestivali meeskond kaalub praegu erinevaid võimalusi, kuidas innustada väiksemate kohalikku tähtsust omavate arvamusfestivalide teket kõikjal Eestis. Kõigil, kellel on selle kohta konkreetseid ideid, võtku ühendust Maiu ja Katerinaga. Lisainfo: http://www.arvamusfestival.ee/

    Õiglane kaubandus - MTÜ Mondo on arengukoostööle, maailmaharidusele ja humanitaarabile pühendunud sõltumatu Eesti organisatsioon. Mondo missioon on toetada haavatavas olukorras olevaid inimesi ja kogukondi enesega toimetulekuks ning tõsta Eesti avalikkuse teadlikkust maailma probleemidest  ja nende võimalikest lahendustest. Mondo kogub annetusi ning suunab 95% Eestis kogutud toetusest otse sihtriiki. Üks meetod, mida Mondo kasutab toetuste kogumiseks, on õiglase kaubanduse toodete müük. Mondo edu seisneb selles, et ta tunneb hästi kogukondade probleeme ja vajadusi ning nende tegevuse mõju on pikaajaline. Lisainfo nende tegevuse ja annetamise võimaluste kohta: www.mondo.org.ee

    E-kaasamine ehk Citizen OS – Mitme ägeda inimese ja organisatsiooni koostöös on välja käidud arenguidee ning loodud E-otsustamise platvorm, mis võimaldab igaühel kaasa rääkida ja hääletada tingimustes, kus kõigil füüsiliselt kokku saada pole võimalik. Näiteks ühe valla elanikud, Eesti eri paigus elavad organisatsiooni nõukogu liikmed, spontaanselt tekkinud kodanikuliikumised jpt. Tutvu platvormi ja tema kasutusvõimalustega lähemalt: https://citizenos.com/

    6. Kuidas oma organisatsioon LAV põhimõtete järgi igapäevaselt toimima panna?

    LAV asjatundja Kristina Mänd tutvustas põhjalikult, mille kallal tuleb teha tõsist tööd, et saavutada organisatsiooni legitiimsus, avatus ja vastutavus. Ettekande lõpus jagas Kristina kõikidele osalejatele lihtsa LAV tööriista, mille abil koos oma meeskonnaga hinnata oma organisatsiooni tegevuse vastavust LAV põhimõtetele. Põhisõnumid olid:

    1. Vabaühenduste roll avalikus sfääris on jõudsalt kasvanud, ühenduste juurdepääs rahalistele ning ka poliitilistele ressurssidele on suurenenud ning nähtavam on ka nende mõju avalikele poliitikatele ning ühiskondlikele muutustele. Teisisõnu vabakonnal on järjest enam mõju ja võimu.

    2. Vabakonnal endal lasub vastutus hoolitseda selle eest, et nad oleksid legitiimsed, avatud ja vastutavad ehk LAV.

    3. LAV-i abil me mõtestame, KUIDAS me käitume ja teeme asju selleks, et olla tõsiseltvõetavad, professionaalsed ja saavutada oma tegevuses proaktiivne avatus.

    Kristina Männi slaidid leiad lisatud materjalide hulgast.

    7. Arutelu: Kuidas olla oma organisatsiooni juhtimisel ja partneritega suhtlemisel usaldusväärsed? Mida teha, et meie otsused ja teod oleksid kooskõlas ning õigustatud?

    Arutelu juhtis: Liisa Past, EMSLi nõukogu liige

    Osalejad said võimaluse tõstatada kõige põletavamaid suvekooli jooksul tekkinud küsimusi, mida taheti üheskoos arutada. Vastavalt huvile koguneti väiksematesse gruppidesse ja jagati soovitusi.

    1.    Kuidas teha teistega koostööd nii, et mu eestkoste oleks tulemuslik?

    Ühiskonnas leidub teemasid, millele tähelepanu juhtimiseks ja eestkoste tegemiseks on mõistlik luua koalitsioone. Millegipärast osutub koostöö tegemine tihti keerukaks. Kuidas otsustada, millal luua koalitsioone, millal ajada oma asja ise?

    • Uuri, mida tehakse juba praegu ja mis on praeguste tegevuste mõju?
    • Väga konkreetse eesmärgi ja sõnumi puhul – anna minna! Võib-olla polegi koalitsiooni vaja?

    2. Kuidas muutusi juhtida nii, et legitiimsus säiliks?

    Iga organisatsiooni elus võib tulla ette aegu, kus on selge, et liiga kauaks on jäädud asju tegema vanaviisi ehk see, mis meid siia tõi, enam edasi ei vii. Kuidas sellest olukorrast välja tulla ilma, et kaoks entusiasm ja ühiskonnale vajalik organisatsioon ei kaotaks legitiimsust?

    • Muutuste juhil peab olema selge mandaat muutuste läbiviimiseks
    • Partnerid tuleb protsessi kaasata
    • Juhi ootusi - ausad vead peavad olema lubatud
    • Hoia oma inimesi, liikmeid ja sihtgruppi kaasas
    • Kõik ei saa olla prioriteet, ka muutusi tuleb ellu viia tähtsuse järjekorras
    • Keskendu püsivale väärtusele ehk oma missioonile

    3. Kuidas revisjonikomisjon oma tööd hästi saaks teha?

    Ühenduste eelarve tugineb annetustele, toetustele ja liikmemaksudele. Organisatsiooni usaldusväärsus sõltub väga paljus sellest, kui läbipaistev on ühenduse rahaline juhtimine. Kuidas võimaldada revisjonikomisjonil oma tööd hästi teha, selleks, et organisatsiooni usaldusväärsus oleks tagatud ja kasvaks?

    • Kaasa revisjonikomisjoni organisatsiooni juhtimisse. Kutsu nad aeg-ajalt koosolekutele.
    • Revisjonikomisjoni tuleks näha kui abivahendit, et olla legitiimne, avatud ja vastutav organisatsioon
    • Kasuta sõltumatuid eksperte, audiitoreid ja leia selleks vahendeid. See tasub ära!
    • Juhatuse liikmed peavad teadma oma vastutust revisjonikomisjoni ees.
    • Revisjonikomisjoni liikmed peavad teadma oma vastutust ja rolli. Ei saa olla liiga ”hea inimene”.

    4. Kuidas hoida ühingus järjepidevust, kui inimesed vahetuvad, ning milliseid dokumente kasutada, et olla legitiimne ja läbipaistev?

    Sageli juhtub, et inimesed vahetuvad ja nende lahkumisega justkui nagu kaoks kogu info, mida ja kuidas on enne tehtud. Selleks on võimalik üles ehitada lihtsad protseduurid.

    • Kontrollnimekiri - arutage, mis sinna peaks kuuluma (ametijuhendid, sisekorra eeskiri, nõukogu otsuste register vmt)
    • Auruandlus – koosolekutest tuleks jooksvalt informeerida, protokolle salvestada
    • Keskne serveriruum – dokumendide haldussüsteem organisatsiooni tasandil kokku leppida
    • Organisatsiooni visuaalse identiteedi kasutamise kord (brändi kasutusjuhend)
    • Üleandmise periood – tagada, et toimuks üleandmine uute töötajate tulekul või juhi vahetusel
    • Kodulehel on näha, kes on organsiatsioonis tegutsevad inimesed
    • Organisatsioonikäitumise ”wiki” – näiteks sponsorite leidmine, üldkoosoleku korraldamine, nõukogu koosolekutel otsuste tegemise kord jms
    • Kasulik on ka mõnikord läbi mängida olukord, mis juhtuks, kui mõni vastutav inimene lahkuks praegu?

    5. Kui oleksin rahastaja, siis millist algatust ma toetaksin?

    Tihti küsitakse, milline organisatsioon on rahastajale usaldusväärne ning saab rahalist toetust. Üks viis on proovida mõelda end rahastaja kingadesse ja pilt tundub palju selgem.

    Kui oleksin rahastaja, toetaksin sellist algatust:

    • On kooskõlas minu, kui rahastava organisatsiooni eesmärkidega
    • Näen, et taotluse taga on tugev meeskond
    • Esitatud idee on läbimõeldud ja selge (ka sellele, kes selle taotluse esitas)
    • Algatuses on uudsust nt lähenemise näol mõnele teada-tuntud ühiskondlikule probleemile
    • Mõjus ja teostatav

    8. Kuidas avatus ja vastutavus vabaühenduste töös võimekust loob ning mida teeb selleks KÜSK?

    Agu Laius, KÜSKi juhataja, Vabaühenduste eetikakoodeksi üks autoreid

    Agu Laius tutvustas Vabaühenduste eetikakoodeksit ning KÜSKi järgmise perioodi rahastusprioriteete. Järgmises voorus, millega KÜSK soovib toetada organisatsioonide sisulist arenguhüpet, palutakse esitada organisatsiooni eneseanalüüsi LAV metoodika (legitiimsus, avatus, vastutavus) alusel. Tutvu siin lähemalt LAV käsiraamatuga.

    Agu Laiuse slaidid leiad lisatud materjalidest.

    Täname kõiki esinejaid, osalejaid ja vabatahtlikke! Suvekooli programmi panustasid lisaks EMSLi meeskonnale Aage Õunap, Agu Laius, Ardo Roosild, Asso Prii, Diana Tamm, Henri Laupmaa, Jaanus Pauts, Kadri Eensalu, Lauri Luide, Liisa Lillemets, Liisa Past, Margo Loor, Margo Orupõld, Margus Oro, Marika Priske, Rasmus Pedanik, Reet Sillavee, Riina Raudne ja Terje Kruup.

    Meie eriline tänu kuulub programmi sisukuse eest Kristina Männile ja suvekooli sujuvama korralduse eest meie tublile vabatahtlikule Kristiina Lingile!

    Pildigalerii on Facebookis.

    Osalejate tagasiside kohta loe siit.

    Esinejate slaidid ja muud esitlusmaterjalid leiad allpool. Kristina Männi koostatud abivahendi LTA hindamiseks oma organisatsioonis saad endale alla laadida siit  .pdf on kättesaadav muude lisatud materjalide juures. Kui faili allalaadimisega on probleeme, kirjuta anna@ngo.ee.

    LAVi kohta saad veel lugeda:

    1) Turning principles into practice (ingliskeelne käsiraamat) http://www.ngo.ee/sites/default/files/files/LTA%20Turning%20principles%20in%20practice.pdf

    2) http://www.ngo.ee/trykised alt vt Hea huvikaitse käsiraamat. Kuidas kaasata liitlasi ja mõjutada otsuseid? LAV mõistete kohta loe lk 9-13.

    3) http://www.praxis.ee/tood/sisedemokraatia/ Värskeim ülevaatlik uuring LAVi hetkeseisust Eesti vabaühendustes "Vabaühenduste sisedemokraatia: liikmete ja sihtrühmade kaasamine poliitikakujundamises osalemisel".

    Suvekooli toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.