2008-2010 viis EMSL Vabaühenduste Fondi toel läbi kaheaastase programmi, aitamaks kodanikuühendustel leidma lahendusi ja partnereid oma arenguvajaduste rahuldamiseks. Uuesti alustame Siseministeeriumi toetusel 2012. aasta veebruarist ning aastatel 2012-14 soovime töötada koos ja aidata tugevamaks, paremaks, tulemuslikumaks ja mõjukamaks saada 30 vabaühendusel.

2012. aastal arenguprogramm jätkus, loe lähemalt www.ngo.ee/arenguprogramm

Projekti  Lõpparuanne juuni 2010.pdf

TULEMUSTEST LÜHIDALT

Projektiga soovisime abistada Eesti kodanikuühendusi nende arenguvajaduste analüüsimisel ja koostöö edendamisel teiste ühenduste, ettevõtete ja ülikoolidega nende probleemide lahendamisel. Töö koosnes neljast etapist: 1) ühenduste väljavalimine ja hindamine; 2) sobivate partnerite leidmine, ettevalmistamine ja kokkuviimine; 3) partneritega koostöö ühiste lahenduste leidmiseks ja vajalikud koolitused; 4) tulemuste hindamine.

Lisaks koguti sisendit, algatamaks muutusi ühenduste tegevuskeskkonnas ning levitati saadud kogemusi ja õppetunde ka projektis mitteosalevate organisatsioonide seas. Projekti käigus hindasime 20 organisatsiooni; aktiivselt osalesid projektis neist 19 ja partnerid leidsime 17-le. Ühe hinnatud organisatsiooni puhul otsustasime koostöö hiljem peatada nende sisemise töökorraldusega seotud probleemide pärast. Kahe puhul leidsime, et nende arenguvajaduste puhul ei olnud partnerit leida vaja, vaid organisatsioon saab nende asjadega iseseisvalt hakkama.

Lõpphindamine näitas, et arendusprogrammi tulemusena said osalevad ühendused:

• oma arenguvajadused põhjalikult analüüsitud;
• teadmisi ja oskusi, kuidas ise oma organisatsiooni arengut ja arenguvajadusi hinnata; 
• teadmisi ja oskusi, kuidas oma arenguvajadustele lahendusi leida; 
• infot teistes ühendustes kasutatavatest praktikatest ja uusi ideid, mida ka ise rakendada; 
• jagada kogemusi ja häid praktikaid teiste programmis osalenud organisatsioonidega; 
• teadmisi ja oskusi, kust ja kellelt tulevikus abi ja nõu saada; 
• teadmisi ja oskusi kasutada olemasolevaid abimaterjale (nt. EKAK, head tavad jne) ning uuringuid;
• muud olulist infot ja nõuandeid; 
• vajalikke koolitusi-seminare; 
• hea partneri; 
• motivatsiooni ka tulevikus oma organisatsiooni arenguga tegeleda; 
• oma praegused arenguvajadused rahuldatud

Parterid aga leidsid, et said arendusprogrammi tulemusena:

• parema ettekujutuse kodanikuühendus(t)est ja nende tegevus(t)est; 
• suurema huvi ja valmisoleku kodanikuühendustega sellisel moel ka edaspidi koos töötada; 
• uusi ideid, teadmisi, oskusi, mida oma põhitöös kasutada; 
• hea partnerorganisatsiooni.

Detailne ülevaade ühenduste ja partnerite hinnangutest tulemustele on lõpparuande lisas 2.

EMSL ise sai kindlust, et selline ettevõtmine õigustas end ning valitud metoodika oli väga kasulik ja sobiv. Lisaks saime sisendit ühenduste oskuste arendamine, rahastamis- ja koolitusvajaduste osas, mida kasutame oma tegevuse plaanimisel, eestkostetöös ning mida kommunikeerime rahastajatele.

Sellise eesmärgiga ja metoodikaga programmi soovitasid kindlasti jätkata nii ühendused, partnerid kui teised programmiga seotud organisatsioonid ja inimesed. Põhjustena toodi, et programm oli edukas, jätkusuutlik, saavutas eesmärke, valitud tegevused tõid kaasa palju lisaväärtusi, ühenduste areng oli nähtav ja tuntav ning programm ise tore ja toetav. 

Ainus eelnevalt seatud eesmärk, mida me ei saavutanud, oli toimiv koostöö ülikoolidega (nägime projekti kavandades, et osade arenguvajadustega hakkavad tööle vastavat eriala õppivad tudengid). Põhjuseks aeg ja inimtööjõud – tudengitega töö võtab väga palju aega ja sellist suutlikkust meil projektis ei olnud. Loeme siiski ka sellest arusaamist väärtuslikuks õppetunniks.

MIS PROGRAMM SEE OLI?

Programm oli mõeldud eelkõige EMSLi liikmetele, aga mitte ainult. Osalema valitud ühendustega tehti tööd, analüüsides nende hetkeolukorda, meeskonda ja arenguvajadusi ning leides nende vajaduste lahendamiseks partnereid teiste ühenduste, äriorganisatsioonide ja ülikoolide seast. Osalevale ühendusele oli see võimalus saada paremaks, luua kasulikke koostöösuhteid, saada väärt sisendit edasiste tegevuste plaanimisel jne.

Organisatsiooni hindamine kestis vähemalt kaks nädalat, selle jooksul kohtuti nii tegevjuhi, töötajate kui ka juhtorganite liikmetega, vaadati üle organisatsiooni alus- ja erinevad strateegiadokumendid. Selle järel valmis arenguvajaduste kaardistus. Töö käigus leiti partner vähemalt ühe arenguvajaduse lahendamiseks, aga anti ka soovitusi teiste potentsiaalsete partnerite leidmiseks. Partnerite leidmine ning ettevalmistamine kestis vähemalt kuu, sealt edasi sõltus juba organisatsioonist ja partnerist, kui pikaks koostöö kujuneb. EMSL jäi selles etapis koostööd jälgima ja vajadusel nõu andma. Lisaks individuaalsele tööle toimus ka ühiseid seminare-koolitusi-arutelusid programmis osalevatele ühendustele, teemadel nagu töö liikmetega, finantsjuhtimine, kommunikatsioon, strateegiline plaanimine, personalitöö, ajajuhtimine jms.

KUIDAS OSALEJAD VALITI?

Programmi osalemise võimalusest anti teada EMSLi infolistide ja ürituste kaudu. Kandidaadid pidid vastama järgmistele tingimustele:

• organisatsioon on tegutsenud vähemalt paar aastat
• tegu on avalikes huvides tegutseva organisatsiooniga, kes tegeleb vähemalt mingil määral eestkostega (mitte üksnes teenuste pakkumise või oma liikmetele suunatud tegevustega)
• organisatsiooni tegevuse (üheks) eesmärgiks on kodanikuharidus: inimeste teadmiste ja oskuste suurendamine
• organisatsiooni on osalemiseks pühendumust, suutlikkust, aega ja tahet ning valmisolek oma arenguvajadustega tegeleda, sh. vajadusel ennast muuta
• organisatsioonil on juht, kes on valmis muutusi ellu viima ja vastutama, ning juhtkond (juhatus, nõukogu), kes teda selles toetab
• organisatsioonil on rahalisi võimalusi sellisteks tegevusteks (hindamine, partnerite leidmine ja vähemalt koostöö algus on osalejatele tasuta, kuid pikaajalisem koostöö võib vajada ka rahalist panust)

Samuti palusime kandidaatidel vastata lühidalt küsimustele oma organisatsiooni kohta:

• Mida teeb teie organisatsioon tõeliselt hästi? Millega ise rahul olete?
• Mis teeb teid murelikuks? Mida te ei tee hästi ja kus ise tunnete, et vajate parandamist?
• Millele eelnev arvamus tugineb – kas olete varem läbi teinud enesehindamise, SWOTi või strateegia koostamise protsessi? Mis tulemused sel olid? Kas tulemustega tegeleti? Kaugele jõudsite?
• Mida te pelgate? Kas saate neid ohte ennetada ja kontrollida või ei?
• Mida te ootate ja usute, et juhtub? Kas ja kuidas olete valmistunud nende võimaluste ärakasutamiseks?

SOOVITATAV LUGEMINE

Neist tekstidest leiad näpunäiteid enesehindamiseks ja soovitusi, kuidas oma organisatsiooni arendada:

• Jaan Aps „Kuidas teha head hästi. Sotsiaalsete algatuste hindamise käsiraamat“ (www.heategu.ee/doc/kasiraamat.pdf)
• Kaidi Holm „Kvaliteedi juhtimine ja juhtimise kvaliteet – praktikad kodanikeühendustes“ (EMSLi infoleht nr. 1/2006 lk. 11,www.ngo.ee/heakodanik) – sisaldab muu hulgas üheksat küsimust enesehindamiseks
• Kaidi Holm „Hea valitsemine. Käsiraamat tänastele ja tulevastele vabaühenduste valitsejatele“ (www.ngo.ee/trykised)
• Alari Rammo „Suhtekorraldus vabaühendustes. Käsiraamat kommunikatsioonist ja meediasuhetest“ (www.ngo.ee/trykised)

Lisainfo: Kristina Mänd, kristina@ngo.ee

Kajastused:
- Loe ajakirjast "Hea Kodanik 1/2009 põhilistest õppetundidest.
- Projekti tutvustati ka 3/2008 numbris.

Programmi toetas Vabaühenduste Fond. Vabaühenduste fond on rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel. Toetust koordineerib Avatud Eesti Fond.