Viimaste päevade uudised on toonud avalikkuse ette valusa teema, mis puudutab mittetulundussektorit ja riiklikku rahastust. Kui tuntud ja ühiskondlikult aktiivne MTÜ seisab silmitsi kohustusega maksta riigile tagasi märkimisväärne summa toetusraha, tekitab see paratamatult küsimusi nii annetajates, partnerites kui ka avalikkuses laiemalt. Sageli ei ole selliste olukordade taga pahatahtlik pettus või kuritegelik kavatsus, vaid pigem keerukasse bürokraatiasse uppumine, reeglite väärtõlgendamine või lihtsad inimlikud eksimused raamatupidamises. Toetusrahade maastik Eestis ja Euroopa Liidus on äärmiselt reglementeeritud ning iga väljamakstud euroga kaasneb vastutus, mida taotlejad alati täies mahus ei teadvusta. See artikkel selgitab süvitsi, miks sellised tagasinõuded tekivad, millised on tüüpilised vead ja mida peab iga projektijuht teadma, et sarnast saatust vältida.
Toetuste olemus: usaldus kontrolliga
Eestis jagatakse projektitoetusi läbi erinevate rakendusüksuste, millest tuntuim on Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), kuid rahastajate hulka kuuluvad ka ministeeriumid, EAS ja KIK. Toetus ei ole kunagi “tasuta raha” ega kingitus. See on sihtotstarbeline finantseering, millel on konkreetsed eesmärgid, tähtajad ja eelarveread. Kui MTÜ sõlmib rahastuslepingu, võtab ta endale juriidilise kohustuse kasutada vahendeid täpselt nii, nagu projektitaotluses kirjeldati.
Probleemid algavad sageli siis, kui tegelik elu sunnib plaane muutma, kuid muudatusi ei kooskõlastata rahastajaga kirjalikult. Oluline on mõista, et suuline kokkulepe projektikoordinaatoriga ei maksa hilisema auditi käigus midagi. Iga kõrvalekalle eelarvest või tegevuskavast peab olema fikseeritud lepingu lisas või ametlikus kirjavahetuses. Riik teostab kontrolli nii projekti ajal kui ka aastaid pärast selle lõppu (järelkontroll), et veenduda kulude abikõlblikkuses.
Miks tagasinõuded ehk finantskorrektsioonid tekivad?
Tagasinõue, ametlikus keeles finantskorrektsioon, on meede, mida rakendatakse juhul, kui toetuse saaja on rikkunud rahastusreegleid. Summa suurus sõltub rikkumise raskusastmest ja võib ulatuda mõnest protsendist kuni 100% tagasinõudeni kogu projekti maksumusest. Toetuse tagasinõudmise põhjused jagunevad laias laastus kolmeks:
- Riigihangete seaduse rikkumine: See on kõige levinum ja kulukam viga. Isegi kui MTÜ ei ole tavapärases mõistes hankija, muutub ta selleks hetkel, kui enamik projekti rahastusest tuleb avalikest vahenditest.
- Mitteabikõlblikud kulud: Kulutused, mis ei olnud projektiga seotud, tehti väljaspool projektiperioodi või mille kohta puuduvad korrektsed kuludokumendid.
- Tegevuste elluviimata jätmine: Raha on kulutatud, kuid lubatud tulemust (näiteks koolituste arvu, valminud ehitist või uuringut) ei ole saavutatud.
Riigihangete seadus – peamine komistuskivi
Paljud mittetulundusühingud eeldavad ekslikult, et riigihangete reeglid kehtivad vaid riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele. Tegelikkuses sätestab seadus, et kui toetuse saaja projektist moodustab riiklik või EL-i toetus üle 50%, peab ta teatud piirmäärade ületamisel järgima riigihangete seadust. See on koht, kus “tuntud MTÜ-d” kõige sagedamini eksivad.
Levinud vead hangetega seoses on:
- Hanke osadeks jagamine: Tellitakse sarnast teenust või toodet mitu korda väikeste summade eest, et vältida hankekohustust, kuid audiitor liidab need summad kokku ja tuvastab rikkumise.
- Huvide konflikt: Teenust ostetakse juhatuse liikme või temaga seotud isiku firmalt. See on rangelt keelatud ja toob kaasa automaatse tagasinõude.
- Pakkumuste ebavõrdne kohtlemine: Ühele pakkujale antakse eeliseid või muudetakse tingimusi hanke käigus.
Kui tuvastatakse hankereeglite rikkumine, rakendatakse Euroopa Komisjoni juhendile (nn COCOF juhised) vastavaid kindlaksmääratud protsendimäärasid (nt 5%, 10%, 25% või 100% toetuse summast), mis tuleb tagastada.
Dokumentatsioon ja kulude tõendamine
Teine suur valdkond, mis toob kaasa ebameeldivaid üllatusi, on puudulik raamatupidamine. Projektipõhine raamatupidamine erineb tavalisest ettevõtlusest. Iga kulu peab olema otseselt seostatav konkreetse projektiga. See tähendab, et arvetel peab olema viide projekti numbrile või nimele.
Lisaks arvetele on vaja tõendada, et teenus on reaalselt saadud või kulu on põhjendatud. Näiteks:
- Ürituste puhul on kohustuslikud registreerimislehed osalejate allkirjadega.
- Ekspertide töötasude puhul on vajalikud tööajanäitajad (tööajatabelid) ja tehtud tööde aruanded.
- Reklaamikulude puhul tuleb säilitada ekraanipildid, ajaleheväljalõiked või fotod plakatitest, kus on näha rahastaja logod.
Kui audiitor küsib kolm aastat hiljem tõestust, et toitlustus toimus 50 inimesele, ja MTÜ-l pole ette näidata allkirjalehte, loetakse kogu toitlustuskulu mitteabikõlblikuks ja see tuleb tagasi maksta.
Tagasinõude mõju MTÜ jätkusuutlikkusele
Suuremahuline tagasinõue võib olla organisatsioonile hävitav. Enamikul MTÜ-del puuduvad vabad reservid kümnete või sadade tuhandete eurode tagasimaksmiseks. See viib sageli pankrotimenetluseni või tegevuse lõpetamiseni. Lisaks rahalisele kaotusele on mängus maine. Organisatsioon, mis on sattunud finantsskandaali, kaotab usaldusväärsuse nii riigi silmis (sattudes n-ö musta nimekirja, mis raskendab uute toetuste saamist) kui ka erasektori toetajate ees.
Juhatuse vastutus
Kriitiline küsimus on alati juhatuse liikmete isiklik vastutus. Üldjuhul vastutab MTÜ oma varaga. Siiski, kui rikkumine on toime pandud tahtlikult või raske hooletuse tõttu, võib nõue pöörduda juhatuse liikme vastu isiklikult. Maksuvõlad ja kuritahtlikud rikkumised on peamised alused juhatuse liikme isikliku vara arestimiseks. Lihtsa eksimuse või ettevaatamatuse puhul piirdub vastutus tavaliselt juriidilise isikuga, kuid mainekahju saadab juhatuse liiget ka edaspidises karjääris.
Kuidas ennetada vigu ja vältida tagasinõudeid?
Selleks, et vältida olukorda, kus heategevuslik eesmärk lõpeb kohtutäituri nõudega, tuleks järgida kindlaid põhimõtteid:
- Kaasa pädev projektiraamatupidaja: Tavaline raamatupidaja ei pruugi teada riigiabi ja struktuurifondide spetsiifikat. Projektiraamatupidamine on omaette distsipliin.
- Suhtle rakendusüksusega: Kui tekib kahtlus kulu abikõlblikkuses või hanke vajaduses, küsi alati enne tehingu tegemist kirjalikku nõu konsultandilt. Nende töö on toetuse saajat aidata.
- Dokumenteeri kõike jooksvalt: Ära lükka paberimajandust projekti lõppu. Kadunud tšekid ja unustatud allkirjalehed on hiljem taastamatud.
- Vii end kurssi seadustega: Iga juhatuse liige peab teadma vähemalt riigihangete seaduse üldpõhimõtteid ja konkreetse meetme määrust.
- Sisekontroll: Suuremate projektide puhul tasub tellida vaheaudit või paluda sõltumatul eksperdil dokumendid üle vaadata enne lõpparuande esitamist.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused kõige sagedasematele küsimustele, mis tekivad seoses toetuste tagasinõudmise ja järelevalvega.
Kas tagasinõuet saab vaidlustada?
Jah, saab küll. Enne lõpliku otsuse tegemist saadetakse toetuse saajale eelnõu, millele on võimalik esitada vastuväiteid. Kui need ei veena, tehakse haldusotsus, mida on võimalik vaidlustada halduskohtus 30 päeva jooksul. Vaidlustamine on mõttekas siis, kui on selge, et ametnikud on reegleid valesti tõlgendanud või pole arvestanud olulisi asjaolusid.
Mis juhtub, kui MTÜ-l ei ole raha tagasimaksmiseks?
Riik pakub tavaliselt võimalust ajatada võlg ehk koostada maksegraafik (näiteks 12–24 kuuks). Maksegraafiku ajal lisandub summale intress. Kui MTÜ ei suuda ka graafiku alusel maksta ja varad puuduvad, algatatakse pankrotimenetlus ja organisatsioon likvideeritakse. Võlg jääb üldjuhul juriidilise isiku kanda, välja arvatud raske juhtimisvea korral.
Kas intressi peab maksma ka siis, kui viga oli tahtmatu?
Jah. Euroopa Liidu ja riiklike toetuste reeglite kohaselt kaasneb tagasinõudega enamasti intressi ja viivise arvestus alates hetkest, mil ebaõige kulu hüvitati või reeglite rikkumine toimus. Intressi eesmärk ei ole karistada, vaid kompenseerida maksumaksja raha ebaõiglast kasutamist ajas.
Kui kaua peab dokumente säilitama?
See sõltub konkreetsest rahastusprogrammist, kuid tavapärane nõue on säilitada kõiki projektiga seotud dokumente (arved, lepingud, kirjavahetus, osavõtulehed) vähemalt 2030. aastani või 5–7 aastat pärast projekti lõppmakset. Täpne kuupäev on alati märgitud toetuslepingus.
Kas audiitor kontrollib kõiki kulutusi?
Mitte alati. Auditid võivad olla valimipõhised, kus kontrollitakse näiteks 10–20% suurimaid arveid. Kui selles valimis leitakse vigu, võidakse kontrolli laiendada kõigile kuludele (nn ekstrapoleerimine) ja määrata trahv kogu projekti mahu pealt, eeldades, et vead on süsteemsed. Seetõttu on oluline, et ka väikesed kulud oleksid korrektsed.
