Briti lühikarvaline kass on kahtlemata üks maailma armastatumaid ja äratuntavamaid kassitõuge. Sageli võrreldakse neid elusate kaisukarudega tänu nende tihedale, plüüšilaadsele karvkattele, ümarale näole ja suurtele ilmekatele silmadele. See tõug on võitnud miljonite loomasõprade südamed mitte ainult oma nunnu välimuse, vaid ka äärmiselt tasakaaluka ja sõbraliku iseloomu tõttu. Nad on tuntud oma väärika hoiaku ja inglise džentelmenile omase rahulikkuse poolest, mistõttu sobivad nad suurepäraselt nii lastega peredesse, vanematele inimestele kui ka korteris elavatele loomaomanikele. Kui otsite lemmikut, kes on pigem ustav kaaslane kui väsimatu energiapomm, võib just see tõug olla teie jaoks ideaalne valik.
Ajalugu: Rooma impeeriumist tänapäeva näitustele
Briti lühikarvalise kassi ajalugu on pikk ja väärikas, ulatudes tagasi aega, mil Rooma leegionid tungisid Briti saartele. Usutakse, et just roomlased tõid endaga kaasa Egiptuse päritolu kasse, et kaitsta oma toiduvarusid näriliste eest. Need kassid segunesid kohalike Euroopa metskassidega, arendades aja jooksul välja tugeva kehaehituse ja paksu karvkatte, mis oli vajalik Suurbritannia jaheda ja niiske kliima talumiseks.
Sajandeid olid need kassid hinnatud eelkõige nende suurepäraste hiirepüüdmisoskuste poolest. Alles 19. sajandi lõpus hakkasid kassiarmastajad neid sihipäraselt aretama, pöörates tähelepanu välimusele ja iseloomule. Harrison Weir, keda peetakse kaasaegse kassiaretuse isaks, oli selle tõu suur austaja. Tema eestvedamisel toimus 1871. aastal Londonis Crystal Palace’is maailma esimene kassinäitus, kus Briti lühikarvaline oli üks populaarsemaid tõuge.
Tõug elas üle raskeid aegu Teise maailmasõja ajal, mil aretuspopulatsioon vähenes drastiliselt. Tõu päästmiseks ja geneetilise mitmekesisuse taastamiseks ristati allesjäänud isendeid teiste tõugudega, sealhulgas pärsia kasside, vene siniste ja chartreux’ kassidega. Just pärsia kasside sissetoomine andis tänapäevasele Briti lühikarvalisele tema iseloomuliku ümaruse ja tiheda karvastiku.
Välimus: Tugev ja ümar
Briti lühikarvalise kassi välimust iseloomustab kõige paremini sõna “ümar”. Neil on massiivne, jässakas keha, lai rinnakorv ja tugevad jalad. See on keskmise kuni suure suurusega kass, kusjuures isased on emastest märgatavalt suuremad. Täiskasvanud isane kass võib kaaluda 5–8 kilogrammi, emased jäävad tavaliselt 3–5 kilogrammi vahemikku. Nende areng on aeglane – täieliku füüsilise küpsuse saavutavad nad sageli alles kolmandaks või isegi viimandaks eluaastaks.
Pea ja nägu
Kassi pea on suur ja ümar, istudes lühikese ja tugeva kaela otsas. Neil on iseloomulikud paksud “põsed”, mis annavad neile naeratava ilme – väidetavalt oli just see tõug inspiratsiooniks Lewis Carrolli Cheshire’i kassile raamatus “Alice Imedemaal”. Silmad on suured, ümarad ja laia asetusega. Silmade värv sõltub karvkatte värvusest, kuid kõige tuntum on sügav vaskne või oranž toon, mis on omane klassikalistele sinistele kassidele.
Karvkate ja värvused
Selle tõu üks suurimaid trumpe on tema karvkate. See on lühike, väga tihe ja tekstuurilt karge, mitte pehme nagu pärsia kassil. Karvkate ei tohiks olla vastu keha liibuv, vaid pigem sellest veidi eemale hoidma, mis rõhutab kassi kohevust. Kuigi kõige ikoonilisem värvus on Briti sinine (hallikas-sinine), tunnustavad tõuorganisatsioonid tänapäeval sadu erinevaid värvi- ja mustrikombinatsioone.
- Ühevärvilised: Sinine, must, valge, punane, kreemikas, šokolaad ja lilla.
- Mustrilised: Tabby (triibuline või täpiline), kilpkonnavärvi ja colorpoint.
- Hõbedased ja kuldsed: Varjunditega (shaded) ja tšintšilja mustrid on viimastel aastatel muutunud väga populaarseks.
Iseloom: Rahu ise
Kui otsite kassi, kes ripuks kardinate küljes või nõuaks häälekalt tähelepanu igal ärkveloleku hetkel, siis Briti lühikarvaline ei ole teile. Nad on tuntud oma flegmaatilise ja tasakaaluka temperamendi poolest. Nad on äärmiselt kohanemisvõimelised ja saavad hästi läbi nii teiste kasside kui ka koertega, kui neid on korralikult sotsialiseeritud.
Briti lühikarvaline on armastav, kuid mitte klammerduv. Talle meeldib olla oma peremehe läheduses – istuda diivanil teie kõrval või jälgida teie tegemisi teisest toa otsast – kuid ta ei ole tüüpiline sülekass. Paljud selle tõu esindajad eelistavad, et nendega suheldakse tasandil “neli käppa maas”. Nad ei armasta tavaliselt sülle võtmist ja ringi tassimist, mis on oluline teadmine lastega peredele. Lastele tuleks õpetada, et kassi tuleb austada ja lasta tal ise lähedust otsida.
Nende hääl on üllatavalt vaikne ja nad kasutavad seda harva. Kui nad midagi soovivad, annavad nad sellest märku pigem oma nõudliku pilgu või õrna käpapatutusega kui valju kräunumisega. See teeb neist ideaalsed korterikassid.
Hooldamine ja tervis
Hoolimata oma kuninglikust välimusest on Briti lühikarvaline kass suhteliselt vähenõudlik. Siiski on mõned aspektid, mida tulevane omanik peaks silmas pidama, et tagada oma lemmikule pikk ja tervislik elu.
Karvahooldus
Nende tihe karvkate vajab regulaarset harjamist, et eemaldada surnud karvad ja vältida pusade teket (kuigi lühikarvalistel tekib pusasid harva). Tavaliselt piisab kord nädalas harjamisest. Kuid kevadel ja sügisel, mil toimub intensiivsem karvavahetus, tuleks kassi harjata sagedamini, isegi iga päev. See aitab vähendada karvade hulka mööblil ja takistab kassil liiga palju karvu alla neelamast, mis võib põhjustada karvapalle.
Terviseprobleemid
Briti lühikarvalised on üldiselt terved ja tugevad kassid, kelle eluiga on sageli 12–15 aastat või enamgi. Siiski on neil eelsoodumus teatud geneetilistele haigustele:
- Hüpertroofiline kardiomüopaatia (HCM): See on kasside seas levinuim südamehaigus, kus südamelihas pakseneb. Vastutustundlikud kasvatajad testivad oma aretuskasse selle haiguse suhtes regulaarselt.
- Polütsüstiline neeruhaigus (PKD): See on pärilik haigus, mis tekitab neerudesse tsüste. Tänu pärsia kasside kasutamisele aretuses minevikus, on see risk olemas, kuid tänapäevased DNA-testid on aidanud seda oluliselt vähendada.
Lisaks on oluline jälgida kassi hambaid ja igemeid, kuna igemepõletik on levinud probleem. Regulaarne hammaste kontroll ja võimalusel harjamine aitavad seda vältida.
Toitumine ja kehakaalu kontroll
Kuna Briti lühikarvaline on loomult pigem laisk ja naudib head toitu, on neil suur oht ülekaalulisusele. Ülekaal koormab nende liigeseid ja südant ning võib lühendada eluiga. Omaniku vastutus on jälgida rangelt toiduportsjoneid ja mitte alluda kassi “näljastele” pilkudele.
Soovitatav on pakkuda kvaliteetset toitu, milles on suur lihasisaldus. Paljud kasvatajad soovitavad kombineerida kuivtoitu ja kvaliteetset konservi (märgtoitu), et tagada piisav vedeliku tarbimine, mis on oluline neerude tervisele. Vältige toite, mis sisaldavad palju teravilja või täiteaineid, kuna need soodustavad kaalutõusu ilma vajalikke toitaineid pakkumata. Interaktiivsed toidumänguasjad on suurepärane viis panna kass söögi nimel veidi vaeva nägema ja liikuma.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Siin on vastused mõningatele levinumatele küsimustele, mis tekivad inimestel, kes kaaluvad Briti lühikarvalise kassi võtmist.
Kas Briti lühikarvaline kass sobib allergikutele?
Ei, Briti lühikarvaline ei ole hüpoallergeenne tõug. Nende tihe karvkate ja aluskarv toodavad allergeene (peamiselt Fel d 1 valku) samamoodi nagu teised kassid. Lisaks ajavad nad üsna palju karva, eriti hooajaliselt, mis võib allergikute elu keeruliseks teha.
Kas nad saavad hästi läbi lastega?
Jah, nad on suurepärased perelemmikud. Nende kannatlikkus ja kõrge valulävi teevad neist lastele head kaaslased. Siiski, nagu mainitud, ei meeldi neile tavaliselt sülle võtmine, seega tuleks lastele õpetada, kuidas kassiga maapinnal mängida.
Kui palju Briti lühikarvaline kass maksab?
Tõupaberitega kassipoja hind mainekalt kasvatajalt jääb Eestis tavaliselt vahemikku 800–1200 eurot, sõltuvalt vereliinist, värvusest ja sellest, kas kass on mõeldud lemmikuks või aretuseks. Olge ettevaatlikud liiga odavate pakkumiste suhtes, kuna need võivad viidata ebaseaduslikele “kassivabrikutele”, kus ei tehta terviseuuringuid.
Kas seda tõugu kassi võib lasta õue?
Enamik kasvatajaid ja eksperte soovitab pidada Briti lühikarvalist toakassina. Nende usaldav loomus ja vähene ohutunne võivad teha nad õues kergeks saagiks autodele, teistele loomadele või isegi vargaile (tõukasside vargused on kahjuks reaalsus). Turvaline lahendus on jalutamine traksidega või spetsiaalne kinnine kassiaedik.
Sobivus sinu elustiiliga
Enne lõpliku otsuse tegemist on oluline ausalt hinnata, kas Briti lühikarvaline sobib teie igapäevarütmiga. See tõug on ideaalne valik inimestele, kes hindavad rahu ja vaikust. Nad ei vaja pidevat meelelahutust, mis teeb neist head kaaslased ka töötavatele inimestele – nad magavad meeleldi suurema osa päevast, oodates peremehe kojutulekut.
Samas vajavad nad armastust ja hoolitsust nagu iga elusolend. Nende paks kasukas vajab harjamist, nende kaalu tuleb jälgida ja nad vajavad kvaliteetset toitu. Kui olete valmis pakkuma turvalist kodu ja stabiilset sõprust, tasub Briti lühikarvaline teile kuhjaga – oma vaikse priske nurrumise, sooja kohalolu ja tingimusteta ustavusega. See on kass, kes ei pruugi küll hüpata teie õlale, kuid kes on alati teie kõrval, nii heas kui halvas.
