Kujutage ette pühapäevahommikut, mil köögist levib sooja kaneeli ja suhkru magus aroom, mis seguneb värskelt valminud kohvi lõhnaga. See on hetk, mil lauale jõuavad kuldsed, väljast vastupandamatult krõbedad ja seest pehmed küpsetised, mida tuntakse kogu maailmas churrode nime all. Ehkki paljud seostavad neid Hispaania päikeseliste tänavate, lõbustusparkide või suviste laatadega, on tegelikkuses tegemist ühe lihtsama ja taskukohasema magustoiduga, mida saab valmistada koduses köögis. Hirm kuuma õli või keerulise taina ees on sageli asjatu, sest õigete nippide ja täpse retseptiga õnnestub see klassika igal kodukokal. Järgnev artikkel juhatab teid samm-sammult läbi protsessi, alates koostisosade valikust kuni täiusliku šokolaadikastme valmistamiseni, tagades, et tulemus oleks täpselt sama maitsev nagu Madriidi parimates kohvikutes.
Mis on churrod ja kust need pärinevad?
Enne kui asume küpsetamise juurde, on huvitav mõista, mida me tegelikult valmistame. Churrod on sisuliselt keedutainast (choux pastry) valmistatud piklikud sõõrikud, mida friteeritakse kuumas õlis ning veeretatakse seejärel suhkru ja kaneeli segus. Nende kuju on traditsiooniliselt kas sirge pulk, silmus või hobuseraua kujuline, ning iseloomulikuks tunnuseks on tähekujuline ristlõige, mis saadakse spetsiaalse tüllekoti otsiku abil.
Nende päritolu osas on toiduajaloolased eriarvamusel. Üks levinud teooria väidab, et churrod leiutasid Hispaania karjused, kes vajasid mägedes olles lihtsat küpsetist, mida saaks valmistada lahtisel tulel, kuna ahjude ehitamine oli keeruline. Nimi “churro” arvatakse tulevat “Churra” lambatõu järgi, kelle sarved meenutasid küpsetise kuju. Teine teooria viitab aga sellele, et inspiratsioon pärineb hoopis Hiinast, kus Portugali meresõitjad avastasid sarnase soolase küpsetise youtiao ja tõid idee Euroopasse, kus see kohandati magusaks versiooniks. Tänapäeval on churrod lahutamatu osa Hispaania, Portugali ja Ladina-Ameerika toidukultuurist, olles populaarne hommikusöök, mida nauditakse koos paksu kuuma šokolaadiga.
Täiusliku taina saladus: koostisosad
Churrode valmistamise võlu peitub koostisosade lihtsuses. Tõenäoliselt on teil kõik vajalik juba praegu köögikappides olemas. Siiski on igal komponendil oma kindel roll, et saavutada õige tekstuur – krõbe koorik ja õhuline sisu.
- Jahu: Tavaline nisujahu (tüüp 405 või 550) sobib kõige paremini. See sisaldab piisavalt gluteeni, et hoida taina struktuuri, kuid tagab siiski pehmuse.
- Vesi: Vee kogus peab olema täpne. Liiga palju vett teeb taina liiga vedelaks ja churrod ei hoia vormi; liiga vähe vett muudab need kivikõvaks.
- Või: Või annab tainale rikkaliku maitse ja aitab saavutada kuldset värvust. Mõned retseptid kasutavad õli, kuid või on maitse seisukohalt parem valik.
- Sool ja suhkur: Sool on hädavajalik maitsete tasakaalustamiseks, isegi magustoitudes. Väike kogus suhkrut tainas aitab kaasa karamelliseerumisele friteerimisel.
- Munad: Munad on keedutaina sideaine. Need annavad churrodele nende iseloomuliku õhulisuse ja aitavad tainal paisuda, kuid mitte praguneda.
- Õli friteerimiseks: Kasutage neutraalse maitsega õli, mis talub kõrget kuumust, näiteks päevalilleõli, rapsiõli või viinamarjaseemneõli. Oliiviõli võib olla liiga intensiivse maitsega ja suitsema hakata.
Vajalikud köögitarvikud õnnestumiseks
Kuigi koostisosad on lihtsad, on varustus kriitilise tähtsusega, eriti ohutuse seisukohalt. Kõige olulisem tööriist on tugev tüllekott koos tähekujulise otsikuga. See ei ole ainult esteetiline valik.
Tähekujuline otsik on vajalik, sest see suurendab taina pindala ja võimaldab kuumal õlil küpsetada churrot ühtlaselt kuni sisemuseni. Kui kasutada ümarat otsikut, võib tainas väljast küpseda, kuid seest tooreks jääda. Veelgi hullem – ümara otsikuga tehtud churro võib õlis paisudes tekitada suure aurutasku ja “plahvatada”, pritsides kuuma õli. Tähekuju tekitatud vaod lasevad aurul ühtlaselt väljuda.
Lisaks läheb vaja:
- Paksupõhjalist potti taina keetmiseks.
- Puulusikat tugevaks segamiseks.
- Sügavat panni või potti friteerimiseks (või fritüüri).
- Köögipabereid nõrutamiseks.
- Köögitangid churrode keeramiseks.
- Soovituslik: toidutermomeeter õli temperatuuri kontrollimiseks.
Samm-sammuline retsept: Klassikalised churrod
See retsept annab tulemuseks umbes 15–20 churrot, olenevalt nende pikkusest. Järgige juhiseid täpselt, eriti taina jahutamise ja munade lisamise osas.
1. samm: Vedeliku kuumutamine
Valage paksupõhjalisse potti 250 ml vett. Lisage 100 g võid (tükeldatuna), 2 supilusikatäit suhkrut ja pool teelusikatäit soola. Kuumutage segu keskmisel kuumusel, kuni või on täielikult sulanud ja vesi hakkab keema. Ärge laske veel pikalt keeda, et vältida liigset aurustumist, mis muudaks vedeliku ja jahu vahekorda.
2. samm: Jahu lisamine ja taina “ehmatamine”
Niipea kui vesi keeb, eemaldage pott tulelt või keerake kuumus miinimumini. Lisage koheselt 150 g jahu – valage see potti korraga, mitte vähehaaval. Haarake puulusikas ja segage tainast energiliselt. Alguses võib see tunduda klombiline, kuid jätkake segamist. Tainas peaks moodustama ühtlase palli ja eralduma poti seintest. Pange pott tagasi madalale tulele ja segage veel umbes 1 minut, et eemaldada tainast liigne niiskus (seda protsessi nimetatakse taina röstimiseks).
3. samm: Munade lisamine
Tõstke tainas kaussi ja laske sel umbes 5–10 minutit jahtuda. See on kriitiline: kui lisate munad tulikuuma taina sisse, küpsevad munad kohe ära ja saate taina asemel magusa munapudru. Kui tainas on leige (katsudes soe, aga ei põleta), hakake lisama mune. Teil läheb vaja 2 suurt muna (L-suurus) või 3 väiksemat. Lisage munad ühekaupa, segades iga muna täielikult taina sisse enne järgmise lisamist. Alguses tundub, et muna ja tainas ei taha seguneda, kuid jätkake segamist – lõpptulemus peab olema siidine, läikiv ja paks, kuid siiski pritsitav tainas.
4. samm: Vormimine ja friteerimine
Kuumutage potis õli 170–180 kraadini. Kui teil pole termomeetrit, visake õlisse väike saiatükk – kui see hakkab kohe mullitades küpsema ja muutub kuldseks umbes 15 sekundiga, on õli valmis. Täitke tüllekott (kasutage tähtotsikut!) tainaga. Suruge ettevaatlikult umbes 10–15 cm pikkused ribad otse kuuma õlisse, lõigates taina otsiku juurest kääride või noaga läbi. Ärge pange potti liiga palju churrosid korraga, muidu õli temperatuur langeb ja churrod imavad endasse liiga palju rasva.
Friteerige umbes 2–3 minutit ühelt poolt ja siis teiselt poolt, kuni need on sügavkuldse pruuni värvusega. Oluline on mitte kiirustada – kui võtate need välja liiga vara, vajuvad need jahtudes kokku ja jäävad seest tooreks.
5. samm: Viimistlus
Tõstke valmis churrod vahukulbiga välja ja asetage majapidamispaberile nõrguma. Seejärel, kuni need on veel kuumad, veeretage neid segus, mis koosneb 100 g suhkrust ja 1–2 teelusikatäiest jahvatatud kaneelist. Kuumus aitab suhkrul taina külge kleepuda.
Kohustuslik kaaslane: Hispaania šokolaadikaste
Churrosid võib süüa niisama, kuid tõeline elamus saabub siis, kui kastate need paksu, tummisesse šokolaadikastmesse. Hispaania stiilis kakao ei ole vedel jook, vaid meenutab pigem pudingit.
Lihtne retsept kastmeks: Kuumutage potis 200 ml vahukoort peaaegu keemiseni. Tõstke pott tulelt ja lisage 100–150 g kvaliteetset tumedat šokolaadi (vähemalt 50% kakaosisaldusega), mis on eelnevalt tükeldatud. Laske minut seista ja segage seejärel ühtlaseks. Maitsestamiseks võite lisada näpuotsatäie meresoola, tšillipulbrit või tilgake brändit.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Miks mu churrod jäid seest tooreks?
See juhtub tavaliselt siis, kui õli on liiga kuum. Kui õli on liiga tuline, pruunistub churro väljast kiiresti, kuid kuumus ei jõua sisemuseni. Proovige alandada kuumust ja küpsetada neid veidi kauem. Samuti võib põhjuseks olla liiga paks tainariba.
Kas churrosid saab teha ilma munata?
Jah, traditsioonilised Hispaania tänavatoidu churrod (churros de lazo) tehakse sageli ainult jahust, veest ja soolast. Need on krõbedamad ja vähem “kookjad” kui munadega versioon. Kodus tehes on munadega retsept (nagu ülal toodud) siiski lollikindlam ja maitsvam.
Miks churrod õlis plahvatavad või pragunevad?
Plahvatamise peamine põhjus on taina sisse jäänud õhumullid või vale tüllekoti otsik. Kasutage alati tähekujulist otsikut, et aur pääseks välja. Teine põhjus võib olla liiga vedel tainas. Veenduge, et segasite jahu korralikult läbi ja “röstisite” tainast potis enne munade lisamist.
Kas ma võin taina varem valmis teha?
Keedutainast on kõige parem kasutada kohe, kui see on valmis ja veel soe. Siiski võib tainast hoida külmkapis paar tundi, kui see on õhukindlalt kaetud, kuid enne friteerimist tuleb lasta sellel toatemperatuurini soojeneda. Külma taina panemine kuuma õlisse langetab õli temperatuuri liiga järsult.
Kuidas säilitada ülejäänud churrosid?
Churrod on parimad värskelt, 10–15 minuti jooksul pärast küpsetamist. Järgmisel päeval on need sageli muutunud pehmeks ja sitkeks. Kui peate neid säilitama, hoidke neid õhukindlas karbis ja soojendage hiljem ahjus 200 kraadi juures umbes 5 minutit, et taastada krõbedus. Ärge soojendage neid mikrolaineahjus, see muudab need kummi sarnaseks.
Serveerimise ideid ja variatsioone
Kuigi klassikaline suhkur-kaneel ja šokolaadikaste on ajatu kombinatsioon, on churrode maailm palju laiem. Ladina-Ameerikas, eriti Mehhikos ja Argentiinas, on levinud täidisega churrod (churros rellenos). Nende valmistamiseks kasutatakse spetsiaalset pikka otsikut, millega süstitakse valmis churro sisse dulce de leche‘t (keedetud kondenspiima), vaniljekreemi või puuviljamoosi.
Suvisel ajal võib churrosid serveerida jäätisega – soe churro ja külm vaniljejäätis loovad suurepärase temperatuuride kontrasti. Soolase suupiste armastajad võivad aga jätta suhkru ja kaneeli ära ning segada taina sisse riivitud parmesani või ürte, serveerides tulemust küüslaugukastme või juustudipiga. Olgu valik milline tahes, kodused churrod toovad lauale rõõmu ja on suurepärane viis muuta tavaline kohvipaus väikeseks pidupäevaks.
