Eesti kodanikuühiskond on viimaste kümnendite jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu, liikudes juhuslikest heategevuslikest aktsioonidest professionaalselt juhitud organisatsioonide suunas. Sageli algavad suured muutused ühestainsast ideest ja väikesest rühmast entusiastidest, kes otsustavad, et “keegi peaks midagi tegema”. Kuid teekond köögilaua taga peetud koosolekutest kuni riiklikult tunnustatud ja laiahaardelise mõjuga organisatsioonini on harva sirgjooneline. See artikkel vaatleb süvitsi ühe Eesti mittetulundusühingu (MTÜ) hüpoteetilist, kuid realistlikku kasvulugu, analüüsides kriitilisi pöördepunkte, strateegilisi valikuid ja paratamatuid kasvuvalusid, mis on iseloomulikud peaaegu igale edukale kolmanda sektori algatusele meie regioonis.
Ideest teostuseni: asutamise kriitilised sammud
Iga edulugu saab alguse vundamendist. Edukate Eesti vabaühenduste puhul on sageli märgata, et asutajad ei tormanud kohe põhikirja registrisse kandma, vaid veetsid kuid probleemi kaardistades. Algfaasis on peamine küsimus “miks?”. Miks on seda organisatsiooni vaja ja millist tühimikku see ühiskonnas täidab? Kui vastus on selge, järgneb formaalne pool, mis tänu Eesti e-riigi lahendustele on tehniliselt lihtne, kuid sisuliselt nõudlik.
Esimesed kriitilised sammud, mis määravad hilisema edu, on tavaliselt järgmised:
- Põhikirja strateegiline koostamine: Edukas MTÜ ei kopeeri lihtsalt tüüppõhikirja. Nad sõnastavad oma eesmärgid piisavalt laialt, et võimaldada tulevikus tegevuse laiendamist (näiteks sotsiaalne ettevõtlus), kuid piisavalt konkreetselt, et hoida fookust.
- Meeskonna rollide jaotus: Sõpruskondade suurim oht on vastutuse hägustumine. Edulood saavad alguse seal, kus lepitakse kokku, kes vastutab finantside, kes kommunikatsiooni ja kes sisulise töö eest, isegi kui alguses palka ei maksta.
- Sihtrühma kaasamine: Enne tegevuste alustamist räägitakse inimestega, keda aidata soovitakse. See valideerib idee ja loob esimese toetajaskonna.
Esimene kasvuetapp: projektipõhisusest stabiilsuseni
Paljud MTÜ-d jäävadki projektipõhiseks, elades ühest rahastusotsusest teiseni. See tekitab ebakindlust ja takistab pikaajalist planeerimist. Meie vaadeldava eduloo pöördepunkt saabus hetkel, mil organisatsioon mõistis, et projektirahastus (näiteks Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist või kohalikust omavalitsusest) on küll hea stardikapital, kuid halb püsivundament.
Üleminek stabiilsusele nõuab sageli mõtteviisi muutust: hakata mõtlema nagu ettevõte, millel on sotsiaalne eesmärk. See tähendab teenuste arendamist, mida saab müüa (koolitused, nõustamine, tooted) või püsiannetajate võrgustiku loomist. Eestis on püsiannetajate kultuur tõusuteel, kuid see nõuab väga läbipaistvat kommunikatsiooni ja usalduse ehitamist.
Vabatahtlike juhtimine kui professionaalne oskus
Ükski MTÜ ei kasva suureks ilma vabatahtlike abita. Kuid vabatahtlik ei tähenda “tasuta tööjõudu”, keda võib hooleta jätta. Edukas organisatsioon investeerib vabatahtlike koordineerimisse sama palju energiat kui palgatöötajate juhtimisse. See tähendab:
- Selgeid tööülesandeid ja ootuste juhtimist.
- Regulaarset tunnustamist ja motivatsiooniüritusi.
- Võimalust vabatahtlikul organisatsiooni sees areneda ja vastutust juurde saada.
Kui vabatahtlik tunneb end väärtustatuna, saab temast organisatsiooni suurim saadik ja turundaja. Paljud tänased tegevjuhid suuredes vabaühendustes alustasid just lihtsa vabatahtlikuna.
Nähtavuse suurendamine ja koostöö avaliku sektoriga
Väikesest algatusest suureks kasvamine eeldab väljumist oma “mullist”. See tähendab strateegilist kommunikatsiooni ja lobitööd. Edukas MTÜ ei tegele ainult tagajärgedega, vaid püüab mõjutada põhjuseid seadusandlikul tasandil. Koostöö ministeeriumide ja omavalitsustega on siin võtmetähtsusega.
Partnerlussuhete loomine avaliku sektoriga on sageli keeruline bürokraatia tõttu, kuid see annab organisatsioonile legitiimsuse. Kui riik delegeerib teatud teenused (näiteks sotsiaalteenused või haridusprogrammid) MTÜ-le, on see märk kõrgest usaldusest ja kvaliteedist. See eeldab aga organisatsioonilt laitmatut aruandlust ja finantsdistsipliini.
Samuti on oluline roll meediasuhetel. Edukad organisatsioonid ei saada välja igavaid pressiteateid, vaid räägivad inimlikke lugusid. Nad on eksperdid oma valdkonnas, keda ajakirjanikud kutsuvad kommenteerima päevakajalisi teemasid. See eksperdistaatus on hindamatu väärtusega brändi tugevdamisel.
Finantsiline jätkusuutlikkus ja sotsiaalne ettevõtlus
Kõige suurem murrang Eesti MTÜ-de arengus toimub siis, kui suudetakse mitmekesistada tuluallikaid. Sõltumine ainult ühest suurtoetajast on riskantne. Edu mudeliks on sageli “kolme samba süsteem”:
- Avalik rahastus: Projektid ja tegevustoetused riigilt või EL fondidest.
- Omatulu: Teenuste müük, koolitused, meened või sotsiaalne ettevõtlus.
- Annetused: Eraisikute ja ettevõtete toetus.
Eriti huvitav on sotsiaalse ettevõtluse suund. See tähendab, et MTÜ loob toote või teenuse, mis lahendab mingit ühiskondlikku probleemi, kuid teenib samal ajal tulu, mis suunatakse tagasi organisatsiooni eesmärkide täitmiseks. See vähendab sõltuvust toetustest ja võimaldab palgata tipptasemel spetsialiste, pakkudes neile konkurentsivõimelist töötasu.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
MTÜ loomise ja kasvatamise teekonnal tekib palju praktilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele küsimustele, mis aitavad mõista sektori toimimist.
Kas MTÜ tohib teenida kasumit?
Jah, MTÜ tohib tegeleda majandustegevusega ja teenida tulu (kasumit). Oluline erinevus äriühingust on see, et teenitud kasumit ei tohi jaotada liikmete vahel dividendidena, vaid see tuleb suunata põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks ja organisatsiooni arengusse.
Kuidas saada tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja?
Nimekirja saamiseks tuleb esitada taotlus Maksu- ja Tolliametile. Ühing peab tegutsema avalikes huvides ja heategevuslikult. Nimekirja kuulumine on oluline, sest see võimaldab ettevõtetel teha annetusi maksuvabalt teatud piirmäärades ja annab eraisikutele võimaluse annetustelt tulumaksu tagasi saada, mis on tugev motivaator toetajate leidmisel.
Milline on juhatuse liikme vastutus MTÜ-s?
Juhatuse liikme vastutus on sarnane äriühingu juhatuse liikme omaga. Juhatuse liige peab täitma oma kohustusi hoolsalt ja olema lojaalne ühingule. Kui juhatuse liige tekitab oma tegevusega (või tegevusetusega) ühingule kahju, vastutab ta selle eest solidaarselt. Seetõttu on oluline, et juhatuse liikmed oleksid pädevad ja teadlikud oma kohustustest.
Kas MTÜ asutamiseks on vaja algkapitali?
Erinevalt osaühingust (kus on osakapitali nõue, kuigi sissemakseta asutamine on võimalik), ei ole MTÜ asutamisel seadusega määratud minimaalset algkapitali. Küll aga tuleb tasuda riigilõiv registrisse kandmise eest.
Visioonist pärandini: organisatsiooni küpsemine
Kui organisatsioon on ületanud n-ö teismeea raskused, saavutanud finantsilise stabiilsuse ja loonud tugeva meeskonna, muutub fookus taas. Enam ei ole küsimus ellujäämises, vaid mõju skaleerimises ja pärandi loomises. Selles faasis hakkavad parimad MTÜ-d jagama oma kogemusi teistega, muutudes mentoriteks uutele algatustele. Nad loovad katusorganisatsioone või liituvad rahvusvaheliste võrgustikega, et tuua Eestisse maailma parimaid praktikaid.
Organisatsiooni küpsust näitab ka võime kohaneda muutustega. Ühiskondlikud probleemid, mida kümme aastat tagasi lahendama asuti, võivad olla tänaseks muutunud või kadunud. Edukas MTÜ julgeb oma tegevussuundi ümber hinnata, vajadusel lõpetada vanad programmid ja algatada uusi, mis vastavad tänapäeva reaalsusele. Jätkusuutlikkus ei tähenda klammerdumist vana külge, vaid pidevat uuenemist, säilitades samal ajal oma põhiväärtused ja missiooni. See ongi see “salajane kaste”, mis muudab väikese kohaliku algatuse suureks ja mõjukaks edulooks, mis muudab päriselt Eesti elu paremaks.
