Paljud inimesed elavad eksiarvamusel, et rikkaks saamine on reserveeritud vaid tippjuhtidele, edukatele ettevõtjatele või lotovõitjatele. Tegelikkus on aga hoopis proosalisem ja samas lootustandvam: rahaline vabadus on saavutatav ka keskmist palka teenides, kui järgida kindlaid finantsdistsipliini reegleid. Eksperdid on aastakümneid rõhutanud, et rikkus ei ole mitte see, kui palju sa teenid, vaid see, kui palju sa suudad säästa ja kui targalt sa oma säästetud raha kasvatad. Keskmine palk Eestis võimaldab targalt majandades luua märkimisväärse portfelli, kuid see nõuab teadlikku elustiili muutust, pikaajalist planeerimist ja loobumist kohesest rahuldusest tuleviku hüvede nimel.
Rahalise vundamendi loomine: kulude kontrollimine
Esimene ja kõige kriitilisem samm rikkuse poole liikumisel ei ole mitte sissetulekute suurendamine, vaid väljaminekute optimeerimine. Finantsnõustajad toovad tihti välja, et inimesed ei tea täpselt, kuhu nende raha igakuiselt kaob. Ilma selge ülevaateta on võimatu midagi säästa. Siinkohal tuleb mängu eelarvestamine.
Üks populaarsemaid ja lihtsamini järgitavaid meetodeid on 50/30/20 reegel. See jaotab netosissetuleku kolmeks kategooriaks:
- 50% vajadusteks: Siia kuuluvad vältimatud kulud nagu üür või kodulaenu makse, kommunaalkulud, toiduained ja transport. Kui need kulud ületavad poolt sissetulekust, tuleks kaaluda eluaseme vahetust või transpordikulude vähendamist.
- 30% soovideks: See on raha meelelahutusele, hobidele, väljas söömisele ja reisimisele. See kategooria on oluline vaimse tervise hoidmiseks, kuid siin on ka kõige lihtsam kulusid kärpida.
- 20% säästudeks ja investeeringuteks: See on “tuleviku raha”. Selle osa peaks suunama otse investeerimiskontole, pensionifondi või meelerahufondi.
Kulude jälgimiseks on tänapäeval mitmeid mobiilirakendusi, kuid piisab ka lihtsast Exceli tabelist. Eesmärk on tuvastada “mustad augud” – väikesed, kuid sagedased kulutused, mis kuu lõikes moodustavad suure summa. Näiteks igapäevane kohvipoest ostetud latte või kasutamata voogedastusteenused võivad aastas moodustada sadu eurosid, mis võiksid hoopis intresse teenida.
Võlgade strateegiline likvideerimine
Enne kui saab hakata tõsiselt rääkima rikkuse kasvatamisest, tuleb tegeleda “halva” võlaga. Eksperdid eristavad head ja halba võlga. Hea võlg on näiteks kodulaenu intress, mis on ajalooliselt olnud madalam kui inflatsioon ja kinnisvara väärtuse kasv. Halb võlg on aga kõrge intressiga tarbimislaenud, krediitkaardivõlad ja järelmaksud.
Kui teil on kõrge intressiga kohustusi, peaks nende likvideerimine olema prioriteet number üks. Investeerimisturud pakuvad harva garanteeritud tootlust, mis ületaks krediitkaardi või kiirlaenu 20-protsendilist intressi. Seega on võla tagasimaksmine sisuliselt garanteeritud kõrge tootlusega investeering.
Võlgadest vabanemiseks kasutatakse sageli kahte strateegiat:
- Laviinimeetod: Maksate esimesena tagasi kõige kõrgema intressimääraga võla, tehes teistele vaid miinimummakseid. See on matemaatiliselt kõige kasulikum.
- Lumepallimeetod: Maksate esimesena tagasi kõige väiksema saldoga võla. See annab kiire psühholoogilise võidu ja motivatsiooni jätkata.
Liitintress – kaheksas maailmaime
Keskmise palgaga rikkaks saamise salarelv on liitintress. See on protsess, kus teenitud intressid hakkavad omakorda intresse teenima. Mida varem alustada, seda võimsam on efekt. Isegi väikesed summad, mida investeeritakse järjepidevalt aastakümnete jooksul, kasvavad eksponentsiaalselt suurteks summadeks.
Oletame, et 25-aastane inimene investeerib iga kuu 200 eurot (mis on saavutatav ka keskmise palga juures) aktsiaturule, mille keskmine ajalooline tootlus on umbes 8-10% aastas. Pensioni eaks võib see summa kasvada sadadesse tuhandetesse eurodesse, kusjuures sissemakstud summa on vaid murdosa lõplikust väärtusest. See näitab, et aeg on turul olulisem kui turu ajastamine.
Alustamiseks ei ole vaja keerulisi teadmisi üksikaktsiatest. Eksperdid soovitavad algajatele laiapõhjalisi indeksfonde (näiteks S&P 500 või ülemaailmsed indeksfondid), mis hajutavad riske automaatselt sadade või tuhandete ettevõtete vahel. Eestis on suurepäraseks võimaluseks ka III pensionisammas, mis pakub lisaks tootlusele ka tulumaksutagastust, suurendades seeläbi koheselt investeeringu tulusust.
Elustiili inflatsiooni vältimine
Üks suurimaid takistusi rikkuse kogumisel on nähtus nimega elustiili inflatsioon ehk “lifestyle creep”. See tähendab olukorda, kus sissetulekute suurenedes suurenevad proportsionaalselt ka kulutused. Kui saad palgakõrgendust, ostad uhkema auto, kolid kallimasse korterisse või hakkad tarbima kallimaid brände. Tulemuseks on see, et kuu lõpus jääb kätte täpselt sama palju raha kui varem, kuigi sissetulek on suurem.
Rikkaks saamise võti peitub selles, et sissetulekute kasvades hoitakse elatustase stabiilsena ja suunatakse lisandunud raha investeeringutesse. See nõuab tugevat iseloomu ja sotsiaalse surve eiramist. Naabriga võiduvarustumine on kindlaim tee finantsilisse stressi. Rikkus on see, mida teised ei näe – see on investeerimiskonto saldo, mitte liisinguga ostetud luksusauto maja ees.
Automaatne investeerimine ehk “maksa endale esimesena”
Inimloomus on paratamatult laisk ja emotsionaalne. Kui jätame säästmise kuu lõppu lootuses, et “küll midagi üle jääb”, siis tavaliselt ei jää. Seetõttu soovitavad finantseksperdid protsessi automatiseerida. Seadistage püsikorraldus investeerimiskontole või hoiusele kohe palgapäevaks. See põhimõte, tuntud kui “maksa endale esimesena”, tagab, et investeerimine toimub enne tarbimist.
Kui raha on kontolt läinud, õpite automaatselt majandama selle summaga, mis järele jääb. See sunnib teid olema leidlikum ja distsiplineeritum, ilma et peaksite iga päev teadlikult säästmisele mõtlema. Aja jooksul muutub investeerimine sama loomulikuks kui elektriarve maksmine.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas 50-aastaselt on liiga hilja alustada investeerimisega?
Kindlasti mitte. Kuigi liitintressi efekt on võimsam pikema perioodi vool, on ka 10–15 aastat piisavalt pikk aeg, et koguda märkimisväärne puhver. Hiljem alustades peab säästumäär olema agressiivsem, kuid tänu laste iseseisvumisele või eluasemelaenu vähenemisele on vanemas eas inimestel sageli rohkem vaba raha investeerimiseks.
Kui palju peaksin hoidma sularaha meelerahufondis?
Üldine soovitus on hoida likviidsena 3–6 kuu sundkulude summa. See raha ei ole mõeldud investeerimiseks ega tootluse teenimiseks, vaid kaitseks ootamatuste eest (töökaotus, auto remont, tervisemured). See hoiab ära vajaduse võtta kriisiolukorras kõrge intressiga laenu või müüa investeeringuid turu madalseisus.
Kas peaksin investeerima kinnisvarasse või aktsiatesse?
Mõlemal on oma plussid ja miinused. Aktsiad (eriti indeksfondid) on likviidsemad ja nõuavad alustamiseks vähem kapitali ning vähem haldustööd. Kinnisvara pakub aga võimalust kasutada võimendust (pangalaenu) ja on paljudele psühholoogiliselt “kindlam” vara. Keskmise palga puhul on aktsiaturud ja fondid sageli ligipääsetavam esimene samm.
Kas krüptovaluutad on hea viis kiiresti rikkaks saada?
Krüptovaluutad on väga volatiilsed ja spekulatiivsed varad. Kuigi mõned on teeninud suuri kasumeid, on paljud kaotanud suure osa oma rahast. Eksperdid soovitavad hoida spekulatiivsed investeeringud maksimaalselt 5% piires oma portfellist ja mitte panustada raha, mille kaotamist te ei saa endale lubada. See ei ole stabiilne strateegia keskmise palgaga rikkuse ehitamiseks.
Psühholoogiline vastupidavus ja pikaajaline visioon
Rikkuse saavutamine keskmise sissetulekuga ei ole sprint, vaid maraton, kus kõige suuremaks vaenlaseks on tihti investori enda psühholoogia. Turud on tsüklilised – neil on tõusud ja mõõnad. Majanduslanguste ajal tekib paljudel hirm ja soov oma investeeringud maha müüa, et “päästa, mis päästa annab”. Tegelikkuses on just langusperioodid parimad ajad ostmiseks, kuna varasid saab soetada allahindlusega.
Edukas investor suudab emotsioonid kõrvale jätta ja järgida oma plaani sõltumata uudistest või turukõikumistest. See nõuab usku matemaatikasse ja ajaloolisesse statistikasse. Keskmist palka teenides on teie suurim eelis järjepidevus. Kui suudate säilitada distsipliini, vältida tarbimislõkse ja lasta oma rahal aastate jooksul segamatult kasvada, on tulemuseks finantsiline kindlustunne, mis ületab sageli isegi suurepalgaliste, kuid laristavate inimeste varalise seisu. Rikkus on lõppkokkuvõttes vabadus teha valikuid, mitte kohustus osta asju.
