Eesti teatrimaastikul on vähe nimesid, mis kannaksid endas nii suurt ajaloolist kaalu ja publiku ootusi kui Malmsteni nimi. Kui sinu vanemad, vanavanemad ja isegi vanavanavanemad on olnud armastatud lavajõud, tundub teekond teatrikooli justkui ettemääratud saatus. Ometi ei olnud see Franz Malmsten juuniori jaoks sugugi iseenesestmõistetav valik. Vastupidi, noor näitleja on avameelselt tunnistanud, et teekond lavalaudadele algas suure kõhkluse ja isegi hirmu saatel. See ei olnud hirm esinemise ees, vaid pigem sügavam psühholoogiline barjäär, mis on tuttav paljudele kuulsate dünastiate järeltulijatele – vajadus tõestada oma iseseisvust ja väärtust väljaspool kuulsa perekonnanime varju.
Kuulsa perekonnanime raskus ja privileeg
Franz Malmsten juunior on sündinud ühte Eesti silmapaistvamasse teatriperesse. Tema isa on Mait Malmsten ja ema Harriet Toompere, mis tähendab, et ta on ühenduslüli kahest võimsast teatrigenofondist. Ühelt poolt Malmstenite väärikas liin ja teisalt Toomperede loominguline dünastia on loonud pinnase, kus teatrist räägiti ilmselt isegi hommikusöögilauas. Siiski kaasneb sellise päritoluga paratamatu sotsiaalne surve.
Noor Malmsten on intervjuudes viidanud, et suurimaks takistuseks ei olnud mitte huvi puudumine näitlemise vastu, vaid hirm võrdluse ees. Publik ja kriitikud kipuvad alateadlikult otsima noores näitlejas tema vanemate maneere, hääletämbrit või karismat. See loob olukorra, kus “puhtalt lehelt” alustamine on peaaegu võimatu. Franz tundis, et kui ta astub teatrikooli katsetele, ei hinnata teda mitte kui Franzi, vaid kui “Mait Malmsteni poega”. See silt võib olla uks avav, kuid samas ka loominguliselt lämmatav.
Lisaks sellele on ta maininud vastutustunnet. Teades, kui kõrgel tasemel on tema eelkäijad tööd teinud, tekkis tal küsimus: kas ma olen piisavalt hea, et seda taset hoida? Ebaõnnestumine oleks olnud avalik ja valus, mitte ainult talle endale, vaid tema silmis ka tervele suguvõsale. See perfektsionism ja aukartus elukutse ees oli üks peamisi põhjuseid, miks ta esialgu kaalus hoopis teisi karjäärivalikuid, sealhulgas režissööri ametit või filmindust kaamera taga.
Otsus siiski proovida: murdepunkt
Hoolimata algsest vastupanust ja kõhklustest, oli kutsumus tugevam kui hirm. Franz Malmsten juunior on kirjeldanud hetke, mil ta mõistis, et hirm ei saa olla otsuste dikteerija. Ta taipas, et ainus viis teada saada, kas temas on see “miski” olemas, on astuda tulle ja proovida. Otsus kandideerida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli oli hüpe tundmatusse, kuid samas ka tagasipöördumine juurte juurde.
Oluline roll oli siinjuures ka soovil end proovile panna. Ta ei tahtnud elada teadmisega, et jättis midagi proovimata vaid seetõttu, et kartis teiste arvamust. Lavakunstikooli sissesaamine oli esimene suur kinnitus – sealne komisjon on tuntud oma ranguse poolest ja ainuüksi perekonnanimest seal ei piisa. See oli esimene samm enesekindluse suunas, mis aitas tal mõista, et tal on olemas isikupärane talent, mis on eraldiseisev tema vanemate omast.
Rollid, mis aitasid hirmust üle saada
Kui koolitee oli alanud, tuli hakata end tõestama praktikas. Üks märgilisemaid hetki Franz Malmsteni karjääris ja ka laiema avalikkuse teadvuses oli tema osatäitmine filmis “Talve”, kus ta kehastas Arno Tali poega. See roll oli sümboolne mitmel tasandil. “Talve” on osa Eesti kultuuri tüvitekstidest ning sealne rollide pärilikkus peegeldas reaalses elus toimuvat põlvkondade vahetust.
Sellele järgnesid rollid teistes suurtes projektides, sealhulgas filmis “Soo”, mis nõudis äärmiselt füüsilist ja psühholoogilist kohalolu. Kriitikud märkasid kiiresti, et Franz ei kopeeri oma isa ega ema. Tal on omaenda ekraanipresents, mis on intensiivne, kohati introvertsem ja sügavam. Need õnnestumised aitasid tal lõplikult lahti lasta algsest hirmust. Ta tõestas, et on võimeline kandma peaosasid ja hoidma filmi pinget algusest lõpuni.
- “Talve” (2020) – Arnold Tali roll, mis tõi ta suurele ekraanile ja aitas võita publiku südamed.
- “Soo” (2022) – Keeruline ja sünge roll, mis näitas tema draamanäitleja võimekust.
- Teleseriaalid – Osalemine populaarsetes seriaalides on lisanud talle tuntust ja näidanud tema mitmekülgsust.
Iseseisvumine ja oma käekirja leidmine
Tänaseks on Franz Malmsten juunior jõudnud punkti, kus teda ei tutvustata enam vaid vanemate kaudu. Ta on leidnud oma loomingulise käekirja, mida iseloomustab teatav põhjalikkus ja tõsidus. Ta on intervjuudes maininud, et suhtub igasse rolli suure ettevalmistusega, analüüsides tegelase motiive detailselt. See analüütiline lähenemine võib olla osaliselt päritud, kuid selle rakendamine on täiesti tema enda töö.
Huvitav on jälgida, kuidas ta on suutnud pöörata oma algse pelguse trumbiks. See sama hirm ebaõnnestuda on muutunud liikumapanevaks jõuks, mis sunnib teda pidevalt pingutama ja mitte leppima keskpärasusega. Ta teab, et talle vaadatakse endiselt terasema pilguga kui paljudele teistele, kuid nüüd ei tekita see temas enam halvavat hirmu, vaid pigem professionaalset sportlikku hasarti.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused peamistele küsimustele, mis on seotud Franz Malmsten juuniori ja tema karjäärivalikutega.
Miks Franz Malmsten alguses näitlemist kartis?
Peamine põhjus oli hirm pideva võrdluse ees oma kuulsate vanemate ja vanavanematega. Ta kartis, et teda ei võeta tõsiselt kui iseseisvat artisti ning et perekonnanimi seab talle liiga kõrged ootused, mida on raske täita.
Kes on Franz Malmsten juuniori vanemad?
Tema isa on Draamateatri näitleja Mait Malmsten ja ema samuti tunnustatud näitleja Harriet Toompere. Mõlemad on Eesti teatri- ja filmimaailma tipptegijad.
Kus on Franz Malmsten näitlemist õppinud?
Franz lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (EMTA), mis on Eesti prestiižseim teatrikool. See haridus andis talle vajaliku tehnilise baasi ja enesekindluse.
Kas Franz Malmsten tegeleb ka lavastamisega?
Jah, lisaks näitlemisele on tal suur huvi lavastamise ja filmitegemise vastu. Ta on katsetanud lühifilmide loomisega ja väljendanud soovi tulevikus rohkem kaamera taga või lavastajapuldis tegutseda.
Mis oli tema läbimurderoll?
Paljude jaoks oli tema suurimaks läbimurdeks Arnold Tali roll Oskar Lutsu ainetel valminud filmis “Talve”, mis tõi ta laiema avalikkuse ette ja pälvis palju positiivset tagasisidet.
Tulevikuvisioonid ja režissööri ambitsioonid
Kuigi Franz Malmsten juunior on tänaseks end kindlalt näitlejana tõestanud, ei ole tema algne huvi lavastamise ja filmikunsti tehnilisema poole vastu kuhugi kadunud. On selgelt näha, et ta ei soovi piirduda vaid ühe rolliga kultuurimaastikul. Tema lähenemine näitlemisele reedab sageli lavastajaliku pilgu olemasolu – ta tajub tervikut, mitte ainult oma karakteri kitsast trajektoori.
See “pelgus”, millest ta karjääri alguses rääkis, on tegelikult transformeerunud sügavaks austuseks kunsti vastu. Ta ei tee asju uisapäisa, vaid kaalutletult. Tulevikus võime tõenäoliselt näha teda üha enam projektides, kus ta on kas stsenarist, režissöör või produtsent. See oleks loomulik jätk tema arengule ja võimaldaks tal täielikult kontrollida oma loomingulist visiooni, astudes lõplikult välja “näitleja poja” rollist ning kinnistades end kui mitmekülgne looja Eesti kultuuriloos. Tema teekond on inspiratsiooniks kõigile, kes tunnevad, et väline surve või pärand takistab neil oma tõelist kutsumust järgimast – mõnikord on suurim hirm just see uks, millest tuleb läbi astuda.
