Eestis on ilmastikuolude järsk muutumine sügis- ja talveperioodil pigem reegel kui erand, kuid sellegipoolest saabuvad esimesed tõsisemad lumesajud, jäiteoht ja tuisud paljudele liiklejatele ootamatult. Keskkonna- ja kommunaalamet on andnud välja ametliku hoiatuse, milles palutakse kõigil linnaelanikel – nii autojuhtidel, jalakäijatel kui ka kinnistuomanikel – olla äärmiselt tähelepanelikud. Temperatuuri kõikumine nullkraadi ümber koos sademetega loob soodsa pinnase äärmiselt ohtlike teeolude tekkeks, mistõttu on tavapärane liiklemisrütm häiritud ning õnnetuste risk märkimisväärselt suurenenud. Sellistes tingimustes ei piisa vaid heast sõiduoskusest või kvaliteetsetest rehvidest; vaja on terviklikku arusaama sellest, kuidas muutunud keskkonnas ohutult käituda.
Mida tähendab “rasked ilmaolud” tegelikkuses?
Kui ametiasutused väljastavad hoiatuse raskete ilmaolude kohta, ei ole see pelgalt märguanne ebamugavusest, vaid viide reaalsetele füüsikalistele muutustele teekattes ja nähtavuses. Üks suurimaid ohte on nn “must jää”. See on õhuke, läbipaistev jääkiht, mis tekib sageli sildadele, viaduktidele ja metsavahelistele teelõikudele, kus niiskus külmub kiiremini kui mujal. Must jää on petlik, sest autojuhile tundub teekate lihtsalt märjana, kuid haarduvus on seal olematu.
Lisaks libedusele toovad rasked ilmaolud kaasa nähtavuse drastilise vähenemise. Tugev lumesadu või tuisk võib vähendada nähtavust vaid mõnekümne meetrini. See tähendab, et harjumuspärase kiirusega sõites ei pruugi juht märgata teele ilmunud takistust või jalakäijat piisavalt vara, et otsasõitu vältida. Tuule ja lume koostoimel võivad teedele tekkida ka lumevaalud, mis muudavad sõiduki juhitavuse ettearvamatuks, eriti kergemate autode puhul.
Soovitused sõidukijuhtidele ohutuks liiklemiseks
Kõige kriitilisem faktor rasketes oludes on sõidukiirus ja pikivahe. Keskkonna- ja kommunaalamet rõhutab, et lubatud piirkiirus ei ole kohustus, vaid maksimaalne lubatud kiirus ideaalsetes oludes.
- Valige oludele vastav kiirus: Libeda teega võib ohutu kiirus olla poole väiksem kui liiklusmärk lubab. Aeglasem sõit annab rohkem aega reageerimiseks ja vähendab pidurdusteekonda.
- Hoidke tavapärasest pikemat pikivahet: Libedal teel pikeneb pidurdusteekond kordades. Kui suvel piisab paarist sekundist, siis jäistes oludes tuleks eessõitjaga hoida vähemalt 4-5 sekundilist vahet. See annab ruumi manööverdamiseks, kui eessõitja peaks ootamatult pidurdama või juhitavuse kaotama.
- Vältige järske manöövreid: Järsk roolipööre, pidurdamine või kiirendamine on peamised põhjused, miks auto libedaga juhitavuse kaotab. Kõik tegevused roolis peavad olema sujuvad ja etteaimatavad.
- Kontrollige rehvide seisukorda: Talverehvid on kohustuslikud, kuid määrav pole mitte ainult rehvi tüüp, vaid mustri sügavus ja naastude olemasolu (naastrehvi puhul). Kulunud rehvid ei suuda lund ja lörtsi rehvi alt välja suruda, tekitades vesiliu ohu.
Oluline on ka sõiduki ettevalmistus enne sõidu alustamist. Puhastage lumi mitte ainult akendelt, vaid ka katuselt ja kapotilt. Sõidu ajal katuselt lenduv lumi võib pimestada taga sõitjaid või pidurdamisel vajuda teie enda esiklaasile, blokeerides vaatevälja täielikult.
Jalakäijate vastutus ja ohutus
Sageli arvatakse ekslikult, et libedus hoiatused puudutavad vaid autojuhte. Tegelikkuses on jalakäijad rasketes ilmaoludes ühed haavatavamad liiklejad. Kõnniteed võivad muutuda äärmiselt libedaks kiiremini kui sõiduteed, kuna seal on liiklussagedus ja soojusefekt väiksemad.
Kuidas jalakäijana ennast kaitsta?
Õige jalanõu valik: Libedaga liikudes tuleks eelistada sügava mustriga ja pehmema tallaga jalanõusid, mis haakuvad paremini jäise pinnaga. Kontsakingad või sileda tallaga saapad suurendavad kukkumisohtu märgatavalt.
Helkuri kandmine: Halva nähtavuse, lumesaju ja pimeduse korral on autojuhil jalakäijat äärmiselt raske märgata. Helkur on odavaim elukindlustus. See peaks olema kinnitatud paremale poole (sõidutee poole) põlve kõrgusele, et auto tuled seda võimalikult vara valgustaksid. Linnatingimustes on soovitatav kanda helkurit mõlemal küljel või kasutada helkurveste.
Tähelepanelikkus ülekäiguradadel: Isegi kui jalakäijal on eesõigus, ei suuda auto libedal teel koheselt peatuda. Enne teele astumist veenduge, et sõidukijuht on teid märganud ja sõiduk on reaalselt kiirust vähendamas või peatunud. Ärge kunagi astuge teele ootamatult või varjatud kohast.
Kinnistuomanike kohustused ja linna heakord
Keskkonna- ja kommunaalamet tuletab meelde, et turvalise linnaruumi tagamine on koostöö linna lepingupartnerite ja erakinnistute omanike vahel. Linnas kehtivate heakorraeeskirjade kohaselt vastutab kinnistu omanik või korteriühistu oma kinnistuga piirneva kõnnitee puhastamise ja libedusetõrje eest.
See kohustus ei tähenda vaid lume lükkamist, vaid ka libeduse ennetamist. Siinkohal on oluline teada, milliseid vahendeid tohib kasutada:
- Graniitkillustik: Enamikus omavalitsustes, sealhulgas Tallinnas, soovitatakse ja kohati nõutakse kõnniteedel graniitkillustiku (fraktsiooniga 2–6 mm) kasutamist. See on keskkonnasõbralikum ja ei riku jalatsid ega lemmikloomade käppasid nii nagu sool.
- Kloriidide vältimine: Soola kasutamine kõnniteedel on sageli keelatud või rangelt piiratud, kuna see kahjustab haljastust ja teekatendit. Soola on lubatud kasutada vaid erandkorras äärmusliku libeduse (jäävihm) korral.
- Lume ladustamine: Lund ei tohi lükata sõiduteele. See tuleb vaalutada kõnnitee serva nii, et jalakäijatele jääks piisavalt ruumi (tavaliselt vähemalt 1,1 meetrit) ja see ei takistaks liiklust.
Lisaks maapinnale tuleb tähelepanu pöörata katustele. Temperatuuride kõikumisel tekivad räästastes jääpurikad ja lumemütsid, mis on allakukkumisel eluohtlikud. Omanik peab need ohud viivitamatult kõrvaldama või piirama ohutsooni lindiga, kuni tööde teostamiseni.
Ühistransport ja kannatlikkus liikluses
Raskete ilmaolude korral peavad liiklejad arvestama, et ühistransport ei pruugi püsida graafikus. Trollid ja bussid on samuti sõltuvad teeoludest ning suurte sõidukitena on nende manööverdamisvõime libedaga piiratum. Trolliliinidel võib tekkida katkestusi jäite tõttu liinidel.
Linna hoolduspartnerid töötavad lume- ja libedusetõrjel täisvõimsusel, kuid on füüsiliselt võimatu olla kõikjal korraga. Prioriteediks on alati magistraalteed ja ühistranspordirajad, et tagada linna elutähtsa teenuse toimimine. Kõrvaltänavad ja väiksemad teed puhastatakse hiljem.
Amet palub autojuhtidel parkida oma sõidukid nii, et need ei takistaks lumesahkade tööd. Kitsastel tänavatel, kus autod on pargitud mõlemale poole teed, ei pruugi suur sahk läbi mahtuda, jättes terve tänava koristamata. See on sagedane probleem kortermajade vahelistel aladel.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Millal muutuvad talverehvid kohustuslikuks?
Eestis on talverehvid kohustuslikud 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Naastrehve võib kasutada 15. oktoobrist kuni 31. märtsini (vajadusel kuni 30. aprillini). Siiski soovitab amet rehve vahetada vastavalt ilmaoludele, mitte ainult kalendrile. Kui ööpäevane keskmine temperatuur langeb alla +7 kraadi, on suverehvide omadused juba märgatavalt halvenenud.
Kuhu teatada, kui tänav on libe või lumest puhastamata?
Probleemidest linna tänavatel tuleks teatada munitsipaalpolitseile või vastavale linnaosa valitsusele. Tallinnas on operatiivseks infokanaliks Tallinna abitelefon numbril 14410. Samuti saab probleeme kaardistada ja edastada läbi erinevate “Anna teada” tüüpi rakenduste, mida kohalikud omavalitsused haldavad.
Kes vastutab, kui libedal kõnniteel kukkudes viga saan?
Kui õnnetus juhtub hooldamata kõnniteel, lasub vastutus selle kinnistu omanikul, millega kõnnitee piirneb. Kannatanul on õigus nõuda kahjutasu (ravikulud, saamata jäänud tulu jne). Seetõttu on ühistutel ja majaomanikel äärmiselt oluline teha regulaarset libedusetõrjet ja vajadusel sõlmida vastutuskindlustus.
Kas ma võin oma autoga “kinni sõtkuda” värske lume parklas?
See ei ole soovitatav. Kinni sõidetud lumi muutub temperatuuri langedes jääks, mida on hiljem väga raske eemaldada. Mõistlikum on lumi enne parkimist või kohe pärast lumesadu labidaga eemaldada.
Ühine panus tagab turvalisuse
Lõppkokkuvõttes taandub ohutu liiklemine rasketes ilmaoludes igaühe isiklikule vastutustundele ja teistega arvestamisele. Keskkonna- ja kommunaalameti hoiatused ei ole mõeldud hirmutamiseks, vaid reaalsustaju korrigeerimiseks olukorras, kus loodusjõud on meist üle.
Kui on võimalik, tasub tormi või ekstreemse libeduse ajal jätta auto koju ja kasutada ühistransporti või lükata mittehädavajalikud sõidud edasi. Kui sõitmine on vältimatu, varuge aega, kannatust ja mõistmist kaasliiklejate suhtes. Puhas autoaken, korralikud rehvid, helkur jope küljes ja liivakott esikus on väikesed detailid, mis kokku moodustavad turvalise keskkonna meile kõigile. Talv on Eestis paratamatus, kuid ohtlikud olukorrad on sageli ennetatavad läbi teadliku käitumise ja hoolivuse.
