Eesti Vabariigi kodanike ja elanike jaoks on ID-kaart palju enamat kui lihtsalt isikut tõendav dokument rahakoti vahel. See on võti digitaalsesse maailma, võimaldades meil logida sisse pangakontodele, anda digitaalallkirju, hääletada valimistel ja kasutada sadu e-teenuseid kodust lahkumata. Seetõttu võib olukord, kus avastate ootamatult, et teie ID-kaart on aegunud või kohe aegumas, tekitada märkimisväärset stressi ja ebamugavust. Dokumendi uuendamine on protsess, millega puutub varem või hiljem kokku iga eestlane, kuid reeglid, hinnad ja nõuded muutuvad ajas. Selles artiklis vaatame detailselt läbi kõik sammud, mida peate tegema uue kaardi saamiseks, alates taotluse esitamisest kuni uue kaardi kättesaamiseni, ning toome välja täpsed kulud, millega peaksite arvestama.
Millal peaks ID-kaardi uuendamisele mõtlema?
Kõige ilmselgem põhjus ID-kaardi uuendamiseks on selle kehtivusaja lõppemine. Eesti ID-kaart kehtib üldjuhul viis aastat. Siiski ei tasu oodata viimase päevani. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) soovitab uue dokumendi taotluse esitada vähemalt kuu aega enne vana kaardi kehtivusaja lõppu. See tagab, et te ei jää hetkekski ilma kehtiva isikut tõendava dokumendita, mis võib osutuda kriitiliseks näiteks reisimisel või notariaalsete tehingute tegemisel.
Lisaks aegumisele on uuendamine vajalik ka järgmistel juhtudel:
- Isikuandmete muutumine: Kui olete abiellunud ja muutnud nime, muutub vana kaart kehtetuks ning peate taotlema uue dokumendi uute andmetega.
- Kaardi kadumine või vargus: Kui kaart on kadunud, tuleb see esmalt tühistada või peatada sertifikaadid, et vältida identiteedivargust, ning seejärel taotleda uut.
- Kaardi füüsiline kahjustumine: Kui kaardi kiip on katki või plastmass on pragunenud selliselt, et andmed pole loetavad, ei saa kaarti enam sihtotstarbeliselt kasutada.
Kuidas taotleda uut ID-kaarti: Iseteenindus vs teenindussaal
Tänapäeval on ID-kaardi uuendamiseks kaks peamist viisi: elektrooniliselt PPA iseteeninduses või füüsiliselt teenindussaalis kohapeal. Mõlemal variandil on oma eelised ja tingimused.
PPA iseteenindus – kiireim ja soodsaim viis
Kõige mugavam viis dokumendi uuendamiseks on kasutada Politsei- ja Piirivalveameti iseteenindust. Seda saab teha arvutis või nutiseadmes ning see võtab tavaliselt aega vaid mõne minuti. Iseteeninduse kasutamise suurim eelis on soodsam riigilõiv võrreldes büroos taotlemisega.
Iseteeninduses taotlemiseks peavad olema täidetud teatud tingimused:
- Teil on vaja kehtivat ID-kaarti, mobiil-ID-d või Smart-ID-d sisselogimiseks.
- Teie rahvastikuregistri andmed peavad olema korrektsed.
- Teil peab olema andmebaasis hiljuti tehtud dokumendifoto ja antud sõrmejäljed (mitte vanemad kui 6 aastat).
Teenindussaal – millal on see vajalik?
Kuigi e-riik soosib digitaalset asjaajamist, on olukordi, kus peate siiski füüsiliselt PPA teenindusse minema. See on vajalik eelkõige siis, kui:
- Teie sõrmejäljed on andmebaasis vanemad kui 6 aastat või puuduvad üldse (sõrmejälgi hõivatakse alates 12. eluaastast).
- Teil puudub võimalus digitaalselt allkirjastada või ennast tuvastada.
- Soovite taotleda dokumenti kiirkorras (kuigi taotlust saab teha ka iseteeninduses, on teatud erijuhtudel suhtlus ametnikuga vajalik).
- Taotlete dokumenti esimest korda välismaalasele või lapsele, kellel pole varem dokumenti olnud ja keda pole võimalik digitaalselt esindada.
Nõuded dokumendifotole ja sõrmejälgedele
Üks sagedasemaid põhjuseid, miks ID-kaardi taotlus tagasi lükatakse või protsess venib, on nõuetele mittevastav foto. Dokumendifoto ei tohi olla vanem kui 6 kuud. Teil on kolm võimalust foto esitamiseks:
- Teha foto ise ja laadida üles: See on lubatud, kuid foto peab vastama rangetele biomeetrilistele nõuetele (hele taust, otsevaade, neutraalne ilme, õige valgustus). Paljud kodus tehtud pildid praagitakse välja vale valgustuse või varjude tõttu.
- Kasutada fotoboksi: PPA teenindussaalides on fotoboksid, kus tehtud pilt liigub automaatselt andmebaasi. See on tasuta.
- Saata foto e-postiga: See võimalus on samuti olemas, kuid fail peab olema korrektselt vormistatud.
Sõrmejälgede osas on reegel lihtne: kui olete need andnud vähem kui 6 aastat tagasi, saate kasutada iseteenindust. Kui viimasest andmisest on möödas rohkem aega, peate külastama teenindussaali või seal asuvat digikioskit, et uuendada biomeetrilisi andmeid.
Kui palju ID-kaardi uuendamine maksab?
ID-kaardi taotlemisega kaasneb riigilõiv, mille suurus sõltub taotlemise viisist (iseteenindus vs teenindussaal), taotleja vanusest ja menetluse kiirusest. Hinnad võivad ajas muutuda, kuid alljärgnevalt on toodud tavapärased hinnaklassid, millega arvestada.
Tavakorras taotlemine (Eestis)
Kõige soodsam on taotleda ID-kaarti iseteeninduses. Tavaliselt on hinnakiri järgmine:
- Täiskasvanu (iseteeninduses): Riigilõiv on ligikaudu 30 eurot.
- Täiskasvanu (teenindussaalis): Riigilõiv on kallim, jäädes 45 euro ringi.
- Soodushinnaga isikud (lapsed, pensionärid, puudega isikud): Iseteeninduses on hind soodsam (ca 10-15 eurot), teenindussaalis veidi kallim.
Kiirkorras taotlemine
Kui vajate dokumenti kiiresti, on võimalik taotleda ID-kaarti kiirkorras. Sellisel juhul väljastatakse kaart 5 tööpäeva jooksul, kuid seda saab kätte vaid Tallinnas asuvatest teenindustest. Kiirkorras taotlemise riigilõiv on märgatavalt kõrgem, ulatudes ligikaudu 45 euroni, olenemata sellest, kas taotlus esitati veebis või büroos.
Taotlemine välismaal
Kui elate välismaal ja soovite ID-kaarti tellida Eesti välisesindusse (saatkonda), peate arvestama oluliselt suurema kuluga. Riigilõiv välisesinduses taotlemisel või dokumendi sinna tellimisel on tavaliselt vahemikus 60–90 eurot. Lisaks tuleb arvestada pikema ooteajaga, kuna dokumendi transport Eestist sihtriiki võtab aega.
Kui kaua võtab aega uue kaardi saamine?
Ajakulu on oluline faktor, millega arvestada. Seadusjärgne maksimaalne tähtaeg ID-kaardi väljastamiseks tavakorras on 30 päeva. Praktikas jõuab kaart tihti kohale kiiremini, sageli 2–3 nädala jooksul, kuid sellele ei saa alati kindel olla, eriti suveperioodil või pühade ajal, mil taotluste maht on suurem.
Nagu mainitud, garanteerib kiirkorras taotlemine dokumendi valmimise 5 tööpäeva jooksul. See arvestus algab taotluse esitamisele järgnevast tööpäevast. Oluline on meeles pidada, et kiirkorras ID-kaarti saab kätte ainult Tallinnas asuvatest PPA teenindustest.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma saan reisida, kui mu ID-kaart on aegunud, aga uus on tellitud?
Ei, aegunud ID-kaart ei ole kehtiv reisidokument. Isegi kui uus kaart on tootmises, ei tohi te riigipiiri ületada aegunud dokumendiga. Euroopa Liidus reisides peab teil olema kehtiv ID-kaart või pass.
Mida teha, kui unustasin PIN-koodid või kaotasin koodiümbriku?
Kui teil on ID-kaart alles, aga PIN-koodid kadunud, peate taotlema uue koodiümbriku. Seda saab teha PPA teeninduses või teatud pangakontorites. Uue koodiümbriku väljastamine on tasuline (riigilõiv ca 5 eurot). Uue ID-kaardi taotlemisel saate aga alati kaasa uue pitseeritud koodiümbriku.
Kas ma saan volitada kedagi teist oma ID-kaardile järele minema?
Jah, kuid volitus tuleb teha taotluse esitamise hetkel. Kui teete taotluse teenindussaalis, saate kohapeal määrata volitatud isiku. Kui teete taotluse e-keskkonnas, ei saa hiljem enam volitatud isikut lisada ja peate kaardile ise järele minema. Erandiks on olukorrad, kus inimene ei saa tervislikel põhjustel kohale minna (vajalik on arstitõend).
Kas vana ID-kaart tuleb uue kättesaamisel ära anda?
Jah, turvalisuse huvides tuleb vana kehtiv või aegunud kaart uue kättesaamisel ametnikule tagastada, et see nõuetekohaselt hävitataks. Kui soovite vana kaarti mälestuseks jätta, augustatakse see läbi ja muudetakse kasutuskõlbmatuks.
Kas lapsel peab olema ID-kaart?
ID-kaart on kohustuslik isikut tõendav dokument kõigile Eesti kodanikele alates 15. eluaastast, kes elavad püsivalt Eestis. Alla 15-aastastele ei ole see kohustuslik, kuid on vajalik reisimiseks Euroopa Liidu piires. Reisimiseks väljapoole EL-i on vajalik pass.
Turvalisus ja digitaalne hügieen uue kaardiga
Kui olete oma uue ID-kaardi kätte saanud, on esimene ja kõige olulisem samm PIN-koodide turvaline haldamine. Uue kaardiga saate kaasa ümbriku, milles on kolm koodi: PIN1 (isikutuvastus), PIN2 (digiallkiri) ja PUK (blokeeritud PIN-koodide lahtilukustamine).
Ärge kunagi kirjutage PIN-koode kaardile ega hoidke neid koos kaardiga rahakotis. Parim praktika on koodid pähe õppida ja ümbrik turvalisse kohta (näiteks kodusesse seifi) hoiule panna või hävitada, kui olete kindel, et koodid on meeles. Samuti on soovitatav kohe pärast kaardi kättesaamist uuendada arvutis ID-kaardi tarkvara (DigiDoc), et tagada sujuv koostöö uue kiibiga.
Pidage meeles, et teie ID-kaart koos PIN-koodidega on võrdväärne teie omakäelise allkirjaga. Hoidke seda hoolikalt, ärge jagage oma koode teistega ning kui kaart peaks kaduma, teavitage sellest viivitamatult sertifikaatide peatamiseks abiliini. Uus dokument tagab teile meelerahu ja ligipääsu elutähtsatele teenustele järgmiseks viieks aastaks.
