Kriitiline seis: Loomade Hoiupaik palub inimeste abi

Viimastel nädalatel on Loomade Hoiupaik MTÜ seisnud silmitsi enneolematu survega, mis on viinud organisatsiooni võimed viimse piirini. Iga päevaga saabub varjupaika üha rohkem abivajavaid neljajalgseid, samal ajal kui ressursside hulk – nii rahaline kui ka materiaalne – on drastiliselt vähenenud. Olukord on muutunud kriitiliseks mitte ainult ruumipuuduse tõttu, vaid ka seetõttu, et paljud saabuvad loomad vajavad kohest ja kulukat veterinaarset sekkumist. Varjupaiga töötajad ja vabatahtlikud teevad üliinimlikke pingutusi, et tagada igale asukale hoolitsus, soojus ja täis kõht, kuid ilma laiema avalikkuse toetuseta on selle jätkusuutlikkus suure küsimärgi all. See ei ole lihtsalt palve annetada; see on appikarje, et päästa süütuid elusid, kes on jäänud inimese hoolimatuse või eluraskuste tõttu saatuse hoolde.

Miks on olukord muutunud kriitiliseks?

Paljud inimesed küsivad, kuidas saab üks stabiilselt toiminud organisatsioon järsku nii raskesse seisu sattuda. Vastus on mitmetahuline ja koosneb mitmest üheaegselt mõjuvast tegurist, mis on loonud n-ö täiusliku tormi.

Esiteks on majanduslik ebakindlus ja üldine elukalliduse tõus mõjutanud otseselt lemmikloomapidajaid. Loomatoit, veterinaarteenused ja ravimid on muutunud märgatavalt kallimaks. See on viinud kurva tendentsini, kus inimesed loovutavad oma lemmikuid varjupaika, kuna nad ei suuda enam nende eest rahaliselt vastutada. Veelgi hullem on olukord, kus loomad lihtsalt hüljatakse tänavale või metsa alla, kust nad jõuavad varjupaika sageli halvas tervislikus seisundis.

Teiseks on märgatavalt vähenenud püsiannetuste hulk. Kuna inimeste endi rahakott on õhemaks jäänud, on heategevus sageli esimene kuluartikkel, millest loobutakse. Loomade Hoiupaik MTÜ sõltub aga suures osas just eraisikute ja ettevõtete annetustest, kuna kohalike omavalitsuste toetus katab vaid murdosa tegelikest kuludest, piirdudes sageli vaid 14 päeva pikkuse hoiuteenuse hüvitamisega.

Kolmandaks on probleemiks kontrollimatu paljunemine. Vaatamata teavitustööle on endiselt liiga palju steriliseerimata ja kastreerimata lemmikloomi, kelle järglased – soovimatud kutsikad ja kassipojad – lõpetavad karbist varjupaiga ukse taga. See hooajaline “uputus” koormab üle karantiiniruumid ja nõuab tohutul hulgal spetsiifilist toitu ning vaktsiine.

Kuidas sina saad koheselt aidata

Kriitilises olukorras on iga väiksemgi panus elulise tähtsusega. Abi ei pea alati olema rahaline, kuigi raha võimaldab varjupaigal kõige operatiivsemalt reageerida ootamatutele kriisidele. Siin on peamised viisid, kuidas saad Loomade Hoiupaik MTÜ-d toetada:

Rahalised annetused

Kõige kiirem viis aidata on teha pangaülekanne või helistada annetustelefonile. Rahalised vahendid kuluvad peamiselt:

  • Veterinaararvetele: Paljud loomad vajavad saabudes operatsioone, hambaravi või pikaajalist ravi krooniliste haiguste vastu.
  • Kommunaalkuludele: Loomade ruumid peavad olema soojad ja valgustatud, mis tähendab suuri elektri- ja küttearveid, eriti talveperioodil.
  • Eritoidule: Haiged, vanad või allergilised loomad vajavad spetsiaalset ravitoitu, mis on tavatoidust kordades kallim.

Materiaalsed annetused

Kui soovid aidata asjadega, on varjupaigal alati vaja kindlaid tarbeid. Enne asjade viimist tasub alati varjupaiga kodulehelt või sotsiaalmeediast kontrollida hetkevajadusi, kuid tavaliselt on puudus järgnevast:

  • Kvaliteetsed kassikonservid ja koeratoit (nii kuivtoit kui konservid).
  • Puhtad tekid, rätikud ja voodipesu (kasutatakse aluspanuna).
  • Mänguasjad, mis on vastupidavad ja kergesti puhastatavad.
  • Puhastusvahendid, kilekotid, kummikindad ja desinfitseerimisvahendid.

Vabatahtlik tegevus

Kui sul ei ole võimalik toetada materiaalselt, on sinu aeg sama väärtuslik. Vabatahtlikud on varjupaiga elujõud. Nad aitavad koertega jalutamas käia, kasse sotsialiseerida, ruume koristada ja üritustel abiks olla. Sotsialiseerimine on eriti oluline, kuna see suurendab looma võimalusi leida uus kodu – inimsõbralik ja julge loom adopteeritakse kiiremini.

Hoiukodu pakkumine – elupäästev vahelüli

Üks kõige tõhusamaid viise varjupaiga koormuse vähendamiseks on hoiukodu pakkumine. Hoiukodu on vahepeatus looma teekonnal varjupaigast päriskodusse. See on hindamatu väärtusega just nendele loomadele, kes ei tule varjupaiga stressirohkes keskkonnas toime – näiteks emad poegadega, haiged loomad, kes vajavad pidevat järelravi, või väga arad loomad, kes vajavad inimesega harjumiseks rahulikku kodukeskkonda.

Hoiukodu pakkumine ei tähenda looma endale jätmist (kuigi see juhtub tihti, mida nimetatakse “failiks” heas mõttes), vaid ajutist peavarju pakkumist, kuni loomale leitakse püsiv omanik. Loomade Hoiupaik MTÜ katab tavaliselt hoiukodus oleva looma ravikulud ja vajadusel toetab toiduga. Hoiukodu pakkuja ülesandeks on anda loomale armastust, hoolt ja elementaarset kodukasvatust.

See on suurepärane võimalus ka neile, kes ei saa pikaajaliselt looma võtta (näiteks tudengid või ajutiselt Eestis viibivad inimesed), kuid soovivad nautida lemmiklooma seltsi ja teha samal ajal head.

Adopteerimine: Püsiva kodu leidmine

Loomulikult on parim abi see, kui pakute ühele kodutule hingele päris oma kodu. Adopteerimine on aga vastutusrikas samm, mis peab olema põhjalikult läbi mõeldud. See ei saa olla emotsiooniost või hetkeajendil tehtud otsus.

Varjupaik eeldab, et uus omanik on valmis pühenduma loomale järgnevaks 10–15 aastaks. Protsess hõlmab tavaliselt:

  1. Tutvumine: Potentsiaalne omanik käib loomaga korduvalt kohtumas, jalutamas ja tutvumas, et näha, kas iseloomud klapivad.
  2. Sooviavalduse täitmine: Varjupaik soovib veenduda, et loomal on uues kodus turvalised ja sobivad tingimused.
  3. Loovutusleping: Sõlmitakse leping, kus on kirjas uue omaniku kohustused (sh kohustus looma mitte edasi anda ilma varjupaika teavitamata).
  4. Loovutustasu: See sümboolne tasu katab osa looma vaktsineerimise, kiibistamise ja steriliseerimise kuludest.

Adopteerides varjupaigast, päästad sa tegelikult kaks elu: selle looma, kelle sa koju viid, ja selle, kes saab nüüd vabanenud koha varjupaigas.

Vastutustundlik loomapidamine ja ennetustöö

Praeguse kriisi lahendamine nõuab enamat kui vaid tagajärgedega tegelemist; vaja on tegeleda probleemide juurtega. Vastutustundlik loomapidamine on võti, et tulevikus oleks varjupaikades vähem asukaid. See algab lihtsatest, kuid kriitilistest tõdedest.

Esiteks, kiibistamine ja registreerimine. See on odav ja lihtne protseduur, mis tagab, et kui loom peaks kaduma, leitakse omanik kiiresti üles. Suur osa varjupaika sattuvatest loomadest on tegelikult kodused lemmikud, kes on jooksu pannud, kuid kellel puudub kiip või kelle andmed pole registrisse kantud.

Teiseks, steriliseerimine ja kastreerimine. See on ainus humaanne viis piirata soovimatute loomade arvu. Müüdid sellest, et emane loom peab “tervise huvides” ühe pesakonna tooma, on ammu ümber lükatud. Iga sündinud pesakond, kellele ei leita kindlat kodu, suurendab potentsiaalselt varjupaiga koormust.

Korduma kippuvad küsimused

Seoses Loomade Hoiupaik MTÜ üleskutsega on tekkinud palju küsimusi. Siin on vastused levinumatele päringutele, et abistamine oleks võimalikult sujuv.

Kas ma võin tuua varjupaika oma vanad riided loomadele allapanuks?

Jah, kuid teatud tingimustel. Oodatud on puhtad rätikud, linad, tekid ja fliisist esemed. Palume mitte tuua sulepatju, suletekke (need lähevad katki ja suled on ohtlikud), madratsid ega väga määrdunud või narmendavaid riideid, kuhu loomad võivad takerduda.

Kuidas ma saan hakata vabatahtlikuks?

Vabatahtlikuks saamiseks tuleb tavaliselt täita ankeet varjupaiga kodulehel ja läbida lühike koolitus. Koolitusel räägitakse ohutusnõuetest ja sellest, kuidas loomadega õigesti käituda. Alaealised saavad tihti vabatahtlikuna tegutseda vaid koos vanema või vastutava täiskasvanuga.

Kas ma saan annetada avatud toidupakke?

Üldjuhul eelistatakse kinniseid pakendeid toiduohutuse tagamiseks. Siiski, kui tegemist on kvaliteetse krõbinakotiga, mis on äsja avatud (näiteks teie oma loomale ei maitsnud), tasub varjupaigaga ühendust võtta ja küsida. Konservid peavad olema kindlasti avamata.

Miks varjupaik küsib loovutustasu, kui ma võtan looma endale?

Loovutustasu ei ole looma hind. See on osaline kompensatsioon kulude eest, mida varjupaik on loomale teinud: vaktsineerimine, parasiiditõrje, kiibistamine, pass ja steriliseerimine/kastreerimine. Need protseduurid maksaksid erakliinikus kordades rohkem kui küsitav loovutustasu.

Kogukonna jõud ja jätkusuutlikkuse tagamine

Praegune hetk on otsustava tähtsusega. Loomade Hoiupaik MTÜ ei suuda üksi lahendada ühiskondlikku probleemi, milleks on kodutute loomade rohkus. See on meie kõigi ühine mure ja vastutus. Iga jagamine sotsiaalmeedias, iga annetatud euro ja iga tunnike vabatahtlikku tööd loob turvavõrgu neile, kes ise enda eest seista ei saa.

Pikaajaline lahendus peitub aga kogukonna suhtumise muutumises. Hoolivam ühiskond, kus looma võtmine on kaalutletud otsus ja kus abivajajat märgatakse, tagab selle, et tulevikus ei peaks me rääkima kriisist, vaid saaksime rõõmu tunda õnnelikest taasühinemistest ja uutest algustest. Üleskutse on selge: ärkame ja märkame, sest varjupaiga asukad ootavad ja loodavad just meie peale. Nende homne päev sõltub meie tänastest tegudest.

Posted in Elu