Kas olete kunagi vaadanud tühja paberilehte ja tundnud soovi joonistada midagi armsat, kuid loobunud mõttest, sest arvasite, et teil puudub selleks vajalik anne? Tõde on see, et joonistamine ei ole mitte niivõrd maagiline talent, kuivõrd oskus näha maailma lihtsate kujunditena. Kassi joonistamine on suurepärane viis alustamiseks, sest need graatsilised loomad koosnevad oma olemuselt ümaratest vormidest ja pehmetest joontest. Isegi kui te pole varem pliiatsit kunstilisel eesmärgil kätte võtnud, on võimalik luua äratuntav ja sümpaatne kassi visand vaid loetud minutitega, kui teate õigeid töövõtteid. See juhend on loodud spetsiaalselt algajatele, et muuta keeruline protsess lihtsaks ja nauditavaks tegevuseks.
Vajalikud vahendid ja ettevalmistus
Enne kui asume joonistamise kallale, on oluline koguda kokku õiged vahendid. Õnneks ei nõua visandamine kallist varustust. Tegelikult on lihtsamad vahendid algajale sageli parimad, sest need ei tekita hirmu materjali rikkumise ees.
- Harilik pliiats: Soovitatav on kasutada keskmise tugevusega pliiatsit (nagu HB) visandamiseks ja pehmemat pliiatsit (nagu 2B või 4B) hilisemaks tumedamate joonte tegemiseks. Liiga kõva pliiats võib paberit kriimustada, liiga pehme aga võib kergesti laiali minna.
- Paber: Tavaline koopiapaber sobib harjutamiseks suurepäraselt. Kui tunnete end kindlamalt, võite proovida paksemat joonistuspaberit, mis kannatab paremini kustutamist ja varjutamist.
- Kustutuskumm: Valige pehme vinüülkustutuskumm, mis eemaldab pliiatsijooned puhtalt ilma paberit määrimata.
- Teritaja: Terav pliiats on täpsete detailide (nagu silmad ja vurrud) joonistamisel hädavajalik.
Lisaks füüsilistele vahenditele on vaja ka õiget häälestust. Unustage perfektsionism. Teie esimene kass ei pruugi välja näha nagu foto, ja see on täiesti normaalne. Eesmärk on tabada looma olemust ja nautida protsessi.
Kassi anatoomia lihtsustamine geomeetriaks
Professionaalsed kunstnikud ei alusta joonistamist kunagi detailidest. Nad ei joonista kohe silma või käppa. Selle asemel “ehitavad” nad looma, kasutades lihtsaid geomeetrilisi kujundeid. See meetod aitab hoida proportsioonid paigas ja muudab keerulise looma joonistamise hallatavaks ülesandeks.
Kassi puhul on põhikujunditeks ringid, ovaalid ja kolmnurgad. Kassi pea on üldjuhul ring või kergelt lapik ovaal. Keha võib kujutada suurema ovaali või “oa” kujulisena, sõltuvalt poosist. Kõrvad on lihtsad kolmnurgad. Kui õpite neid kujundeid paberil kombineerima, olete juba poolel teel õnnestunud joonistuseni. See konstruktsioonifaas on vundament, millele hiljem lisatakse karv ja isikupära.
Samm-sammult juhend istuva kassi joonistamiseks
Järgnevalt vaatame läbi klassikalise istuva kassi joonistamise protsessi. See on üks lihtsamaid poose algajatele, kuna käpad on koos ja keha moodustab kompaktse terviku. Järgige neid samme rahulikult.
1. samm: Põhivormide visandamine
Alustage väga õrnade pliiatsijoontega. Joonistage paberi ülemisse ossa keskmise suurusega ring – see on kassi pea. Selle ringi alla, veidi kattuvana, joonistage suurem ovaal, mis on püstises asendis (nagu suur kartul). See on kassi keha. Veenduge, et pea ja keha suhe oleks loomulik; keha peaks olema peast umbes kaks korda suurem.
2. samm: Näo ja kõrvade paigutus
Joonistage pea (ringi) sisse rist, mis jagab näo neljaks osaks. See aitab teil silmi ja nina sümmeetriliselt paigutada.
- Kõrvad: Lisage pea peale kaks kolmnurka. Kasside kõrvad asuvad üsna kõrgel, mitte külgedel.
- Silmad: Joonistage horisontaalsele abijoonele kaks väiksemat ringi või mandlikuju. Jätke silmade vahele umbes ühe silma laiune vahe.
- Nina ja suu: Joonistage vertikaalsele abijoonele, silmadest veidi allapoole, väike tagurpidi kolmnurk ninaks. Nina tipust tõmmake alla väike “W” kuju suuks.
3. samm: Käpad ja saba
Nüüd liigume keha juurde. Istuva kassi esikäpad on sirged ja asuvad otse rinna all. Joonistage keha ovaali sisse kaks piklikku torujat kuju, mis lõpevad ümarate käppadega. Tagajalad on istuvas asendis kõverdatud ja paistavad keha külgedelt vaid suurte poolringidena esikäppade kõrval või taga.
Lõpuks lisage saba. See võib olla keha ümber keeratud (mis on lihtsam joonistada) või ulatuda küljele. Saba peaks olema sujuv, looklev toru, mis on otsast ümar.
4. samm: Kontuuride täpsustamine ja karvkatte lisamine
Kui põhistruktuur on paigas, on aeg muuta need geomeetrilised kujundid kassiks. Ärge tõmmake enam ühtlast, tugevat joont. Selle asemel kasutage lühikesi, katkendlikke tõmbeid, et imiteerida karva tekstuuri.
Ühendage pea ja keha kaela abil, muutes ülemineku sujuvaks. Kassi põsed võivad olla veidi karvasemad, seega lisage sinna kohevust. Pöörake tähelepanu käppadele – eraldage varbad väikeste joontega.
5. samm: Detailid ja viimistlus
Nüüd on aeg lisada need elemendid, mis annavad kassile elu:
- Pupillid: Joonistage silmade sisse pupillid. Valguse käes on need kitsad pilud, hämaras aga suured ja ümmargused. Ärge unustage jätta silma sisse väikest valget täppi – see on helk, mis muudab silma elavaks.
- Vurrud: See on kriitiline osa. Vurrud ei kasva suvaliselt; need algavad nina kõrval olevatest padjakestest. Tõmmake pikad, kiired ja kindlad jooned. Mida kiirem tõmme, seda loomulikum vurrukarv välja näeb.
- Kustutamine: Kustutage ettevaatlikult kõik algsed abijooned (rist näol, geomeetrilised ringid ja ovaalid), mida enam vaja pole.
Levinud vead ja kuidas neid vältida
Algajad teevad sageli sarnaseid vigu, mis muudavad joonistuse ebaloomulikuks. Üks levinumaid probleeme on liiga tugevate joonte kasutamine visandamise faasis. Kui vajutate pliiatsile alguses liiga kõvasti, on vigu raske parandada ja paber jääb määrdunuks. Alati alustage nii õrnalt, et jooni on vaevu näha.
Teine viga on sümmeetria liigne tagaajamine. Kuigi kassi nägu on üldjoontes sümmeetriline, ei ole looduses miski täiuslik. Kui proovite teha mõlemat silma millimeetri pealt identseks, võib tulemus tunduda robotlik. Keskenduge üldisele tasakaalule, mitte matemaatilisele täpsusele.
Kolmandaks, paljud joonistavad kassi silmad liiga kõrgele laubale. Tegelikult asuvad kassi silmad pea keskjoonel või isegi veidi madalamal, jättes suure osa peast kõrvade ja lauba jaoks. Kui silmad on liiga kõrgel, meenutab joonistus pigem inimest kassi kostüümis kui tegelikku looma.
Varjutamine ja sügavuse loomine
Et teie kass ei näeks välja nagu lapik kleeps paberil, tuleb talle anda ruumilisust varjutamise kaudu. Määrake kindlaks, kust tuleb valgus (näiteks ülevalt paremalt). Kõik, mis jääb valgusest eemale, peaks olema tumedam.
Varjutage kergelt kassi lõua alust, kõrvade sisemust ja kohta, kus käpad puudutavad maad. Samuti on kõhualune tavaliselt varjus. Kasutage pliiatsi külge pehmema varju saamiseks või tehke tihedat viirutamist tekstuursema pinna jaoks. Kui teie kass on kirju või triibuline, joonistage mustrid vastavalt keha vormile – triibud peaksid järgima keha kumerusi, mitte olema lamedad sirgjooned.
Korduma kippuvad küsimused
Miks minu joonistatud kass näeb välja nagu koer?
See on väga levinud probleem. Tavaliselt on põhjuseks koonu pikkus. Kassidel on väga lühike koon ja nina on silmade tasapinnale lähemal. Koertel on pikem koon ja suurem vahe nina ja silmade vahel. Proovige joonistada nina ja suu väiksemana ning silmadele lähemale. Samuti on kassi silmad tavaliselt suuremad ja ümaramad (või mandlikujulised) võrreldes koera silmadega.
Kuidas joonistada kohevat kassi?
Koheva kassi puhul ärge joonistage selget keha kontuuri. Selle asemel kasutage palju sakilisi ja ebaühtlaseid jooni kassi väliskujul. Kujutage ette, et karv kasvab kihiti. Kaelus, saba ja kõhualune peaksid olema eriti “karvased”, mis tähendab pikemaid ja metsikumaid pliiatsitõmbeid.
Kas ma pean kasutama kalleid markereid või värve?
Ei, sugugi mitte. Alguses on isegi parem jääda must-valge grafiidi juurde, et õppida selgeks vorm ja valgus-vari. Värvid võivad algajat segadusse ajada. Kui soovite hiljem värvida, sobivad tavalised värvipliiatsid suurepäraselt.
Kuidas joonistada kassi profiilis (küljelt)?
Profiilis joonistades koosneb pea ringist ja selle külge kinnitatud väiksemast nelinurgast või trapetsist (koon). Oluline on jälgida ninaselja kuju ja lõua sügavust. Kõrv on küljelt vaadates pigem koonusekujuline, mitte lame kolmnurk.
Kuidas oma oskusi edasi arendada
Ükski meister ei sündinud pliiats käes. Nagu iga teise oskuse puhul, on ka joonistamises võtmesõnaks järjepidevus ja vaatlemine. Ärge piirduge ainult ühe poosi või stiiliga. Kui olete istuva kassi selgeks saanud, proovige joonistada magavat kassi (mis on sageli lihtsamgi, kuna jalad on peidus) või hiilivat kassi.
Väga kasulik harjutus on joonistada “elust enesest”. Kui teil on kodus kass, proovige teda visandada ajal, mil ta magab. See õpetab teid nägema reaalseid proportsioone, mitte ainult seda, kuidas te “arvate”, et kass välja näeb. Kui teil lemmiklooma pole, kasutage fotosid internetist, kuid proovige alati esmalt analüüsida pilti geomeetriliste kujunditena.
Pidage meeles, et iga ebaõnnestunud joonistus on õppetund. Ärge visake oma vanu visandeid ära; vaadake neid kuu aja pärast uuesti. Te üllatute, kui suuri edusamme olete teinud. Joonistamine on teekond, kus iga tõmme muudab teie käe kindlamaks ja silma täpsemaks. Võtke paber, tundke rõõmu loovusest ja laske oma sisemisel kunstnikul välja tulla.
