Meil kõigil on unistused ja soovid – olgu selleks parem tervis, karjääriredelil tõusmine, uue keele õppimine või rahaline sõltumatus. Ometi näitab statistika ja elukogemus karmi tõde: enamik uusaastalubadusi ja suure hurraaga seatud eesmärke vajuvad unustuse hõlma juba esimeste kuude jooksul. Miks see nii on? Kas probleem on tahtejõu puudumises või on viga hoopis strateegias? Tõde on see, et eesmärkide saavutamine ei sõltu ainult sellest, kui väga sa midagi tahad, vaid sellest, kui metoodiliselt ja targalt sa protsessile lähened. Edu ei ole juhus, vaid teadliku planeerimise ja psühholoogiliste mehhanismide ärakasutamise tulemus. Selles artiklis vaatame süvitsi, kuidas muuta oma unistused teostatavaks plaaniks, mis peab vastu ka siis, kui esialgne motivatsioonitulv raugeb.
Miks enamik inimesi ebaõnnestub enne alustamist?
Enne kui saame rääkida sellest, kuidas eesmärke õigesti seada, peame mõistma peamisi lõkse, kuhu inimesed tavaliselt langevad. Kõige levinum viga on ebamäärasus. Soov “olla tervislikum” või “teenida rohkem raha” ei ole tegelikult eesmärk, vaid pigem udune unistus. Aju vajab tegutsemiseks konkreetseid juhiseid. Kui siht on hägune, on ka teekond sinna kaootiline.
Teine suur komistuskivi on liigne optimism ja “kõik või mitte midagi” suhtumine. Inimesed kipuvad ülehindama seda, mida nad suudavad teha ühe päevaga, ja alahindama seda, mida on võimalik saavutada ühe aastaga. Kui seame endale ebareaalselt kõrged ootused ilma vahepealsete etappideta, programmeerime end sisuliselt läbikukkumisele. Esimene tagasilöök või vahelejäänud treening tekitab tunde, et kõik on rikutud, ja viib sageli täieliku loobumiseni.
SMART-meetod: Sinu edu vundament
Klassikaline, kuid endiselt asendamatu tööriist eesmärkide seadmisel on SMART-mudel. See akronüüm aitab sul oma soovid lahti kirjutada viisil, mis muudab need reaalsuseks. Vaatame lähemalt, mida iga täht tähendab ja kuidas seda rakendada.
- S (Specific) – Spetsiifiline: Sinu eesmärk peab olema võimalikult täpne. Selle asemel, et öelda “tahan kaalust alla võtta”, sõnasta see: “soovin kaotada 5 kilogrammi keharasva”. Mida täpsem on pilt, seda lihtsam on ajul leida lahendusi selle saavutamiseks.
- M (Measurable) – Mõõdetav: Kuidas sa tead, et oled eesmärgi saavutanud? Peavad olema konkreetsed kriteeriumid. Kui eesmärk on “lugeda rohkem raamatuid”, siis seda on raske hinnata. “Lugeda 12 raamatut aastas” on aga selgelt mõõdetav.
- A (Achievable) – Saavutatav: Eesmärk peab olema väljakutset pakkuv, kuid realistlik. Kui sa pole kunagi jooksnud, siis maratoni jooksmine järgmisel kuul on ebarealistlik ja ilmselt vigastusi tekitav. Realistlikum oleks seada eesmärgiks joosta 5 kilomeetrit ilma peatumata kahe kuu jooksul.
- R (Relevant) – Asjakohane: Küsi endalt, miks see eesmärk on sulle oluline? Kas see ühtib sinu pikaajaliste väärtuste ja elustiiliga? Kui eesmärk on seatud kellegi teise survel või lihtsalt moe pärast, kaob motivatsioon kiiresti.
- T (Time-bound) – Ajaliselt piiritletud: Igal eesmärgil peab olema tähtaeg. Tähtaeg loob positiivse pinge ja sunnib tegutsema. Ilma lõpukuupäevata lükkub alustamine alati homsesse.
Süsteemid on tähtsamad kui eesmärgid
Kuigi SMART-eesmärgid on suurepärased sihi seadmiseks, on need vaid pool võidust. Üks suurimaid mõtteviisi muutusi, mida saad teha, on keskenduda süsteemidele, mitte ainult lõpptulemusele. Mõtle sellele nii: olümpiamängudel on igal sportlasel sama eesmärk – võita kuldmedal. Ometi võidab vaid üks. Seega ei saa eesmärk ise olla see, mis eristab võitjaid kaotajatest. Erinevus seisneb nende igapäevases süsteemis: treeningkavas, toitumises ja taastumises.
Kui sinu eesmärk on kirjutada raamat, siis sinu süsteem on kirjutamissagedus (näiteks 500 sõna igal hommikul kell 7). Kui keskendud ainult raamatu valmimisele, võib protsess tunduda hirmutav ja kaugel. Kui keskendud aga süsteemile – hommikusele rutiinile –, liigud sa vääramatult lõpptulemuse poole. Süsteemide loomine tähendab harjumuste kujundamist, mis töötavad “autopiloodil”, vähendades vajadust pideva tahtejõu järele.
Motivatsiooni psühholoogia ja “Miks?” küsimus
Tehnilised plaanid on head, kuid rasketel hetkedel hoiab sind rajal emotsionaalne side oma eesmärgiga. Siin tuleb mängu sinu “miks”. Miks sa seda tegelikult tahad? Pindmised põhjused nagu “tahan hea välja näha” on sageli liiga nõrgad, et vastu panna kiusatustele.
Proovi “viie miks-i” meetodit, et jõuda tuumani:
- Tahan teenida rohkem raha. Miks?
- Et saaksin osta oma maja. Miks?
- Et mul oleks kindlustunne ja oma ruum. Miks?
- Sest praegune ebakindlus tekitab minus stressi ja ärevust. Miks?
- Tahan pakkuda oma perele stabiilset keskkonda, mida mul endal lapsepõlves polnud.
Nüüd oled jõudnud sügava emotsionaalse põhjuseni. See viimane vastus on see, mis paneb sind pingutama ka siis, kui on raske, väsimus on suur ja motivatsioon on madal.
Keskkonna kujundamine edu toetamiseks
Inimesed armastavad rääkida distsipliinist, kuid tegelikkuses on keskkond sageli tugevam kui tahtejõud. Kui soovid süüa tervislikumalt, kuid sinu köögikapid on täis küpsiseid, pead iga kord kööki minnes tegema tahtejõu pingutuse. Varem või hiljem sa murdud. Edukad eesmärgisaavutajad ei ole tingimata tugevama iseloomuga, nad on lihtsalt kujundanud oma keskkonna nii, et õige otsuse tegemine on lihtne ja vale otsuse tegemine keeruline.
See põhimõte kehtib kõiges. Tahad vähem sotsiaalmeedias aega veeta? Kustuta rakendused telefonist või pane telefon teise tuppa laadima. Tahad hommikul jooksma minna? Pane spordiriided ja tossud valmis juba eelmisel õhtul voodi kõrvale. Eemalda takistused soovitud käitumise teelt ja lisa takistusi ebasoovitava käitumise ette.
Visuaalsed meeldetuletused ja progressi jälgimine
Meie aju armastab eduelamust. Just seepärast on videomängud nii sõltuvust tekitavad – sa näed kohe, kui oled taseme läbinud või punkte kogunud. Päriselus on tagasiside sageli aeglasem. Seepärast on kriitilise tähtsusega oma progressi visuaalne jälgimine.
Lihtne “harjumuste kalender” (habit tracker), kuhu teed iga päev risti, kui oled oma tegevuse sooritanud, on uskumatult võimas tööriist. Jerry Seinfeld, kuulus koomik, kasutas seda meetodit naljade kirjutamisel. Tema eesmärk oli “mitte katkestada ketti”. Kui näed kalendris juba kümmet järjestikust risti, tekib sul psühholoogiline vajadus rida jätkata. See visuaalne tõestus sinu enda tublidusest toidab motivatsiooni ja tõstab eneseusku.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Eesmärkide seadmise teemal tekib tihti sarnaseid küsimusi. Siin on vastused kõige levinumatele muredele, mis võivad teekonnal ette tulla.
Mitu eesmärki peaksin korraga seadma?
Vähem on rohkem. Üks suurimaid vigu on püüda muuta kogu oma elu korraga. Soovitatav on keskenduda korraga 1–3 suuremale eesmärgile. Meie kognitiivne ressurss ja tahtejõud on piiratud. Kui jagad oma tähelepanu kümne erineva asja vahel, on progress igas valdkonnas aeglane ja frustratsioon kerge tekkima. Vali üks prioriteetne valdkond, vii see harjumuse tasemele ja alles siis võta ette järgmine.
Mida teha, kui ma ei suuda tähtaajast kinni pidada?
See on täiesti normaalne ja juhtub parimatega. Tähtaeg on tööriist, mitte kohtuotsus. Kui tähtaeg saabub ja eesmärk pole täidetud, hinda olukorda kainelt. Kas eesmärk oli liiga ambitsioonikas? Kas juhtus midagi ootamatut? Ära loobu eesmärgist, vaid kohanda tähtaega või strateegiat. Paindlikkus on pikaajalise edu võti. Eesmärk on kivisse raiutud, plaan on liivale kirjutatud.
Kuidas tulla toime tagasilöökidega?
Tagasilöögid on protsessi loomulik osa, mitte märk ebaõnnestumisest. Oluline on vältida “kõik on rikutud” mõtteviisi. Kui sõid ühe ebatervisliku eine, ei tähenda see, et terve nädal on rikutud. Jätka kohe järgmise toidukorraga oma plaani järgi. Edukad inimesed ei ole need, kes ei kuku kunagi, vaid need, kes tõusevad kõige kiiremini püsti ja jätkavad teekonda.
Kas peaksin oma eesmärkidest teistele rääkima?
Siin on kaks koolkonda. Mõned uuringud näitavad, et eesmärgi väljaütlemine annab ajule enneaegse rahulolutunde (nagu oleksid selle juba saavutanud), mis vähendab motivatsiooni. Teisest küljest võib sotsiaalne vastutus (accountability) olla väga motiveeriv. Hea kompromiss on jagada oma eesmärke vaid valitud inimestega, kes sind toetavad ja kes aitavad sul rajal püsida, mitte kuulutada neid kõigile sotsiaalmeedias pelgalt heakskiidu saamiseks.
Sinu esimene samm just praegu
Kogu see teooria on väärtusetu, kui sellele ei järgne reaalset tegevust. Eesmärkide saavutamine ei alga “homme”, “esmaspäeval” ega “uue kuu alguses”. See algab hetkel, kui otsustad võtta vastutuse. Ära oota ideaalset hetke ega täiuslikku inspiratsiooni, sest neid ei pruugi kunagi tulla. Inspiratsioon on sageli tegutsemise tagajärg, mitte eeldus.
Võta nüüd paber ja pliiats. Vali välja üks asi, mida oled ammu soovinud saavutada. Kirjuta see üles SMART-meetodit kasutades. Seejärel kirjuta üles esimene, naeruväärselt väike samm, mida saad teha järgmise 5 minuti jooksul, et selle eesmärgi poole liikuda. Olgu selleks ühe e-kirja saatmine, treeningjalatsite otsimine kapist või ühe lehekülje lugemine. Tee see samm kohe ära. Just see väike liigutus paneb veerema lumepalli, mis võib muuta kogu sinu tulevikku.
