Viimastel kuudel on MTÜ Loomade Hoiupaik seisnud silmitsi ühe oma ajaloo tõsisema kriisiga. Puurid ja aedikud, mis on mõeldud ajutiseks peatuspaigaks hättasattunud neljajalgsetele, on praeguseks hetkeks täitunud viimse piirini. See olukord ei ole tekkinud üleöö, vaid on mitmete asjaolude kokkulangevuse tulemus, jättes varjupaiga töötajad ja vabatahtlikud suure surve alla. Iga päevaga muutub üha kriitilisemaks vajadus leida kümnetele ootavatele koertele ja kassidele armastavad kodud. Loomad, kes on kaotanud oma peremehe, eksinud või hüljatud, vaatavad lootusrikkalt iga mööduja poole, oodates seda ühte inimest, kes nad turvalisse keskkonda viiks. Olukorra tõsidusest annab märku tõsiasi, et uute abivajajate vastuvõtmine muutub ruumipuuduse tõttu iga päevaga keerulisemaks.
Miks on varjupaigad hetkel ülekoormatud?
Loomade varjupaikade täitumine on keeruline sotsiaalne probleem, mida mõjutavad mitmed tegurid. Üheks peamiseks põhjuseks on viimasel ajal toimunud majanduslikud muutused. Elukalliduse tõus on pannud paljud pered raskesse olukorda, kus lemmiklooma ülalpidamine – kvaliteetne toit, vaktsineerimised ja veterinaarteenused – käib lihtsalt üle jõu. Kahjuks on see viinud olukorrani, kus inimesed loovutavad oma lemmikuid või hullemal juhul hülgavad nad tänavale.
Teine suur probleem on endiselt kontrollimatu paljunemine. Hoolimata teavitustööst on Eestis palju loomaomanikke, kes ei steriliseeri ega kastreeri oma lemmikuid, lastes neil vabalt liikuda. See toob kaasa soovimatud pesakonnad, eriti kasside puhul, keda satub varjupaika sadades. “Kassipoja hooaeg” ei piirdu enam vaid kevadega, vaid kestab sageli aastaringselt, tekitades hoiupaikadesse “pudeliakaelu”, kus uutele tulijatele pole enam füüsiliselt ruumi.
Müüdid varjupaigaloomade kohta
Paljud inimesed kõhklevad varjupaigast looma võtmisel, kuna levivad mitmesugused eelarvamused ja müüdid. Need väärarusaamad takistavad sageli suurepärastel loomadel uue kodu leidmist. On aeg need ümber lükata:
- Müüt: Varjupaigakoerad on käitumisprobleemidega. Tegelikkuses satub enamik koeri varjupaika mitte oma süü tõttu, vaid omaniku elumuutuste (kolimine, surm, lahutus) või vastutustundetu käitumise pärast. Paljud neist on juba koduse kasvatusega, oskavad rihma otsas käia ja on sotsiaalsed.
- Müüt: Seal on ainult vanad loomad. Hoiupaigas on esindatud igas vanuses loomad, alates paari kuu vanustest kutsikatest ja kassipoegadest kuni väärikas eas seenioriteni.
- Müüt: Varjupaigalooma minevik on teadmata ja see on ohtlik. Kuigi mõne looma taust võib olla ebaselge, teevad varjupaiga töötajad loomadega igapäevaselt tööd, testides nende iseloomu ja sobivust erinevatesse peredesse. Nad oskavad soovitada, milline loom sobib lastega perele ja milline vajab rahulikumat keskkonda.
Kuidas toimub adopteerimisprotsess?
Loomade Hoiupaigast lemmiku võtmine ei ole keeruline, kuid see on vastutusrikas protsess, mis on loodud selleks, et tagada loomale püsiv ja turvaline kodu. Eesmärk ei ole loomast lihtsalt “lahti saada”, vaid leida talle sobivaim pere. Protsess näeb tavaliselt välja järgmine:
- Tutvumine veebis ja kohapeal: Esmalt tasub vaadata pilte ja kirjeldusi varjupaiga kodulehel. Seejärel tuleks kokku leppida külastusaeg, et loomaga isiklikult kohtuda. Keemia tekkimine inimese ja looma vahel on ülioluline.
- Vestlus ja ankeet: Varjupaiga töötaja vestleb potentsiaalse omanikuga, et mõista tema elustiili, kogemusi ja võimalusi. See aitab vältida emotsiooniotsuseid, mis võivad hiljem lõppeda looma tagastamisega.
- Jalutuskäigud ja tutvumine: Koerte puhul on soovitatav käia mitu korda jalutamas, et luua usalduslik side. Kui peres on teisi loomi, tuleks korraldada neutraalsel pinnal tutvumiskohtumine.
- Leping ja loovutustasu: Kui otsus on kindel, sõlmitakse loovutusleping. Uus omanik peab tasuma loovutustasu, mis katab osaliselt looma vaktsineerimise, kiibistamise, parasiiditõrje ja steriliseerimise kulud. See on sümboolne summa võrreldes tegelike veterinaarkuludega.
Koer või kass – keda valida?
Praegu ootavad uut kodu kümned koerad ja kassid, kelle iseloomud ja vajadused on väga erinevad. Koera võtmine tähendab suuremat ajalist panustamist – igapäevased jalutuskäigud, koolitus ja sotsialiseerimine on vältimatud. Samas pakub koer asendamatut seltsi, motiveerib liikuma ja on truu kaaslane. Varjupaigas on hetkel nii energilisi noori koeri, kes sobivad aktiivsele inimesele matkakaaslaseks, kui ka rahulikke seeniore, kes naudiksid lihtsalt diivanil pikutamist.
Kassi võtmine sobib sageli paremini inimestele, kelle elutempo on kiirem või kes elavad korteris. Kassid on iseseisvamad, kuid vajavad siiski lähedust, mängimist ja hoolt. Varjupaigas on palju täiskasvanud kasse, kelle iseloom on juba välja kujunenud – nii sülekasse kui ka isepäisemaid hiireküti tüüpi loomi. Täiskasvanud kassi eeliseks on see, et ta on tavaliselt juba liivakastikommetega ja rahulikum kui kassipoeg.
Mida teha, kui te ei saa looma endale võtta?
Kõigil ei ole võimalik lemmiklooma võtta, olgu põhjuseks allergia, elukorraldus või rahalised vahendid. Siiski on mitmeid viise, kuidas aidata leevendada MTÜ Loomade Hoiupaiga koormust:
- Hoiukodu pakkumine: See on hindamatu väärtusega abi. Hoiukodu on ajutine peatuspaik, kus loom saab taastuda stressist, harjuda koduse eluga või paraneda haigusest enne päriskodu leidmist. Eriti vajavad hoiukodu kutsikad, kassipojad ja vanad loomad, kellele varjupaiga stress on liialt kurnav.
- Vabatahtlik tegevus: Varjupaigad otsivad alati inimesi, kes käiksid koertega jalutamas, tegeleksid kasside sotsialiseerimisega või aitaksid koristustöödel. See on suurepärane võimalus veeta aega loomadega ilma pikaajalist kohustust võtmata.
- Annetused: Lisaks rahalistele annetustele on alati oodatud kvaliteetne toit (nii krõbinad kui konservid), tekid, rätikud, mänguasjad ja puhastusvahendid. Iga väiksemgi panus aitab vähendada varjupaiga igapäevaseid kulusid.
- Info jagamine: Sotsiaalmeedia on võimas tööriist. Jagades varjupaiga kuulutusi ja üleskutseid oma sõprade seas, suurendate tõenäosust, et mõni loom leiab endale kodu.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Allpool on toodud vastused küsimustele, mida inimesed sageli küsivad seoses loomade adopteerimise ja varjupaiga tööga.
Kas varjupaigaloomad on terved?
Kõik loomad läbivad saabudes veterinaarse kontrolli. Neile tehakse parasiiditõrje, nad vaktsineeritakse ja märgistatakse kiibiga. Täiskasvanud loomad üldjuhul steriliseeritakse või kastreeritakse. Kui loomal on mõni krooniline tervisemure või erivajadus, teavitatakse sellest uut omanikku ausalt enne lepingu sõlmimist.
Kui palju maksab looma võtmine?
Varjupaikades on kehtestatud loovutustasu, mis ei ole looma hind, vaid osaline kompensatsioon tehtud protseduuride eest. Tavaliselt jääb see koerte puhul vahemikku 30–50 eurot ja kasside puhul on see sageli soodsam või kampaaniate ajal sümboolne. Täpse hinnakirja leiab alati konkreetse varjupaiga kodulehelt.
Kas ma võin looma tagastada, kui me ei sobi?
Jah, ja see on isegi kohustuslik punkt lepingus. Kui mingil põhjusel selgub, et loom ei sobi teie perre või elukorraldus muutub drastiliselt, tuleb loom tagastada varjupaika. Teda ei tohi ise edasi anda kolmandatele isikutele ilma varjupaiga nõusolekuta ega mingil juhul tänavale visata.
Kas varjupaigast saab tõukoeri?
Aeg-ajalt satub varjupaika ka paberiteta tõukoeri või tõulaadseid koeri (nt. husky, saksa lambakoera või terjeri segud). Paberitega tõukoeri satub varjupaika harva, kuna tavaliselt tegelevad nendega tõuühingud. Siiski on paljud varjupaiga “krantsid” visuaalselt väga sarnased teatud tõugudega.
Vastutustundlikkus muudab maailma
MTÜ Loomade Hoiupaiga praegune olukord on märk sellest, et ühiskonnana on meil veel pikk tee minna vastutustundliku loomapidamise suunas. Iga adopteerimine päästab tegelikult kaks elu – selle looma, kelle te koju viite, ja selle, kes saab nüüd vabanenud koha varjupaigas. Loomade võtmine ei tohiks kunagi olla hetkeemotsioon, vaid kaalutletud otsus pakkuda turvatunnet elusolendile, kes sõltub täielikult inimesest. Kui te tunnete, et teie kodus ja südames on ruumi, siis külastage hoiupaika. Seal ootavad silmad ei valeta – nad on valmis kinkima teile oma tingimusteta armastuse vastutasuks vaid sooja toa ja hooliva käe eest. Isegi kui adopteerimine pole täna võimalik, aitab teadlikkuse tõstmine ja toetamine meil liikuda ühiskonna poole, kus ükski loom ei peaks tundma end hüljatuna.
