Jaan Krossi suurteos “Kolme katku vahel” on kirjandusmaastikul midagi enamat kui lihtsalt ajalooline romaan; see on kultuuriline tüvitekst, mis suudab üllatava täpsusega kõnetada lugejat igal ajastul, kuid tundub just praeguses ajahetkes lausa prohvetlikuna. Kuigi tegevus toimub 16. sajandi Liivimaal, mil maad laastasid sõjad, näljahädad ja epideemiad, on teose tuumaks olevad sotsiaalsed ja psühholoogilised mehhanismid identsed nendega, millega me silmitsi seisame 21. sajandi alguses. Lugeja, kes avab täna selle neljaosalise romaani, ei sukeldu mitte ainult Balthasar Russowi elulukku, vaid leiab eest peegelpildi tänapäeva ühiskonna hirmudest, poliitilistest intriigidest ja üksikisiku vastutusest tõe ees. See on lugu vastupidamisest ja ellujäämisest ajal, mil maailm tundub koost lagunevat – tunne, mis on tuttav paljudele ka tänasel päeval.
Ajalooline paralleel: epideemia kui ühiskonna proovikivi
Kui Jaan Kross kirjutas oma meistriteost 1970. aastatel, oli “katk” pigem metafoor Nõukogude režiimi ja vaimse surve kohta. Tänapäeva lugeja jaoks on aga sõna “katk” omandanud taas oma algse, hirmutavalt füüsilise tähenduse. Hiljutine ülemaailmne pandeemia on andnud meile kogemuse, mis muudab romaani lugemise varasemast tunduvalt vistseraalsemaks.
Raamatus kirjeldatud reaktsioonid katkule on jahmatavalt sarnased sellele, mida nägime COVID-19 kriisi ajal:
- Eitus ja paanika: Inimeste esmane reaktsioon ohule on sageli selle eitamine, millele järgneb kontrollimatu hirm ja irratsionaalne käitumine.
- Valeinfo levik: Kross kirjeldab meisterlikult, kuidas kuulujutud levivad kiiremini kui haigus ise. Tänapäeval nimetame seda “infodeemiaks”, kuid mehhanism on sama – teadmatus sünnitab vandenõuteooriaid.
- Ühiskondlik distantseerumine ja isolatsioon: Romaanis kujutatud karantiinimeetmed ja hirm ligimese ees on nüüdseks midagi, mida kaasaegne inimene mõistab isikliku kogemuse kaudu, mitte vaid ajaloolise faktina.
Kross näitab, et kriisid toovad inimestes esile nii parima kui ka halvima. See ajalooline distants aitab meil paremini mõtestada ja analüüsida meie endi käitumist viimaste aastate kriisides, pakkudes lohutust teadmises, et inimkond on sarnastest olukordadest varemgi välja tulnud.
Tõde ja informatsioonisõda “tõejärgsel” ajastul
Romaani peategelane Balthasar Russow on kroonik, kelle eluülesandeks on kirja panna tõde. Kuid mis on tõde ajal, mil poliitilised jõud – olgu need siis ordumeistrid, linnavõimud või võõrad vallutajad – nõuavad ajaloo moonutamist oma huvides? See küsimus on tänapäeval, mil räägime “tõejärgsest ajastust” (post-truth era) ja süvavõltsingutest, aktuaalsem kui kunagi varem.
Russow seisab pideva dilemma ees: kui palju võib teha kompromisse võimuga, et oma sõnumit edastada, ilma et kaotaksid oma hinge? Tänapäeva meediamaastikul, kus ajakirjanikud ja arvamusliidrid peavad laveerima poliitilise korrektsuse, omanike huvide ja sotsiaalmeedia surve vahel, on Russowi siseheitlused äärmiselt kõnekad.
Krossi romaan õpetab meile kriitilist mõtlemist. See näitab, kuidas ajalugu kirjutatakse ja kuidas “ametlik tõde” on sageli vaid võimulolijate poolt heakskiidetud versioon sündmustest. Russowi püüdlus jääda ausaks vaatlejaks keset kaost on inspiratsiooniks igale inimesele, kes väärtustab faktipõhisust ja intellektuaalset ausust polariseerunud maailmas.
Väikerahva identiteet ja geopoliitiline tuuletõmbus
“Kolme katku vahel” tegevustik toimub Liivi sõja ajal, mil Eesti ala oli suurriikide – Venemaa, Rootsi, Poola ja Taani – huvide ristumispunktis. See geopoliitiline ebakindlus on Eesti ja teiste Ida-Euroopa riikide jaoks endiselt eksistentsiaalne reaalsus. Kross kirjeldab meisterlikult olukorda, kus väike rahvas peab manööverdama suurte jõudude vahel, püüdes säilitada oma keelt, kultuuri ja väärikust.
Rahvuslik enesemääratlus globaliseeruvas maailmas
Balthasar Russow on lihtsat päritolu mees, kes tõuseb ühiskonnaredelil, kuid ei unusta oma juuri. Tema identiteedikriis – olla haritud eurooplane, kuid jääda südames maarahva pojaks – peegeldab tänapäeva inimese dilemmat globaliseeruvas maailmas.
Kuidas olla avatud maailmale, kaotamata oma rahvuslikku eripära? Kross ei anna lihtsaid vastuseid, kuid ta näitab, et kultuuriline selgroog ja haridus on parimad relvad assimileerumise vastu. See on oluline meeldetuletus ajal, mil rahvuslik identiteet on sageli poliitiliste vaidluste objektiks.
Kohandumine kui ellujäämiskunst
Üks romaani keskseid teemasid on kohanemine. Tegelased peavad pidevalt kohanema uute valitsejate, muutuvate seaduste ja majanduslike raskustega. Jaan Kross, kes ise elas läbi keerulised ajad Nõukogude vangilaagrites ja tsensuuri tingimustes, on sellesse romaani pannud sügava tunnetuse ellujäämispsühholoogiast.
Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas, kus tehnoloogia areneb meeletu kiirusega ja tööturg on pidevas muutumises, on kohanemisvõime üks olulisemaid oskusi. “Kolme katku vahel” näitab, et ellu ei jää mitte kõige tugevamad, vaid need, kes suudavad säilitada kaine mõistuse ja paindlikkuse. Russowi “kavalus” ei ole mitte reetlikkus, vaid strateegiline tarkus, mis võimaldab tal kaitsta oma kogukonda ja oma elutööd.
See õpetab meile vastupidavust (resilience). See näitab, et isegi kõige lootusetumas olukorras on võimalik leida viise tegutsemiseks, kui säilitada sisemine vabadus ja eesmärgitunne.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas “Kolme katku vahel” on ajalooliselt täpne?
Jaan Kross tegi romaani kirjutades põhjalikku arhiivitööd ja paljud sündmused ning tegelased on ajalooliselt tõesed. Siiski on tegemist ilukirjandusega, kus autor on lünkade täitmiseks kasutanud fantaasiat ja psühholoogilist analüüsi. Balthasar Russowi kroonika on päriselt olemas, kuid tema isiklik elu ja sisemonoloogid on Krossi loominguline tõlgendus.
Miks peetakse seda romaani raskeks lugemiseks?
Romaan on mahukas ja Krossi lauseehitus on kohati keerukas ning barokne, nõudes lugejalt süvenemist. Samuti on teoses palju ajaloolisi detaile ja poliitilisi arutelusid. Kuid just see sügavus ja detailsus teevad sellest väärtusliku lugemiselamuse, mis pakub avastamisrõõmu ka mitmekordsel lugemisel.
Kuidas suhestub raamat tänapäeva poliitilise olukorraga?
Raamat käsitleb universaalseid teemasid nagu võimuvõitlus, propaganda, tsensuur ja väikeriigi saatus suurriikide vahel. Need teemad on ajatud ja on otseselt ülekantavad tänapäeva poliitilisse kliimasse, eriti arvestades praeguseid pingeid Euroopas ja informatsioonisõda.
Kas raamatut tasub lugeda, kui ma pole ajaloohuviline?
Kindlasti. Kuigi tegevus toimub minevikus, on see eelkõige psühholoogiline romaan inimeseks olemisest, valikutest, armastusest ja eneseteostusest. Ajalooline taust on vaid dekoratsioon inimloomuse süvauuringuks.
Balthasar Russowi pärand tuleviku kujundajana
Jaan Krossi “Kolme katku vahel” ei ole raamat, mida loetakse vaid meelelahutuseks; see on tööriist maailma mõistmiseks. Balthasar Russowi kuju tuletab meile meelde, et ajalugu ei ole midagi, mis lihtsalt juhtub meiega – me oleme ise ajaloo osalised ja kirjutajad. Iga meie otsus, iga kord, kui valime tõe vale asemel või inimlikkuse julmuse asemel, kujundame me tulevikku.
Romaani tänapäevane asjakohasus seisneb tema võimes pakkuda perspektiivi. Kui me loeme Russowi võitlustest katku, sõja ja tsensuuri ajal, mõistame, et meie praegused probleemid, olgugi rasked, on osa inimkonna pikast loost. See annab lootust. See näitab, et kultuur, keel ja mälu on kestvamad kui ükski sõda või epideemia.
Lõpetuseks võib öelda, et Krossi teose lugemine täna on intellektuaalne enesekaitse. See teritab meie kriitilist meelt, süvendab empaatiat ja tuletab meelde, et tõde on väärtus, mille nimel tasub pingutada ka kõige segasematel aegadel. See on romaan neile, kes ei taha olla lihtsalt kõrvaltvaatajad, vaid kes soovivad mõista ühiskonna toimimise süvamehhanisme.
