Kui küsida tänavalt juhuslikult möödujalt, mitu riiki asub Euroopas, võib vastus tulla vägagi erinev. Mõni pakub kiirelt koolis õpitud numbreid, teine hakkab loetlema Euroopa Liidu liikmesriike, ja kolmas jääb hätta, mõeldes, kas Türgi või Venemaa ikka kuuluvad sinna nimekirja. Tõde on see, et ühest ja ainsat õiget numbrit ei olegi olemas, sest “Euroopa” määratlemine sõltub sellest, kas lähtume rangest füüsilisest geograafiast, poliitilistest kokkulepetest, kultuurilisest taustast või rahvusvahelistest organisatsioonidest. See teebki Euroopa kaardi uurimise niivõrd paeluvaks – piirid ei ole siin mitte ainult maapinnal, vaid ka meie ühiskondlikes kokkulepetes.
Geograafiline määratlus versus poliitiline reaalsus
Kooliõpikutes tõmmatakse Euroopa ja Aasia vahele sageli selge joon, mis jookseb piki Uurali mäestikku, Uurali jõge, Kaspia merd ning sealt edasi Musta mereni. Ometi on see piir looduses sageli märkamatu ning pigem ajalooline kokkulepe kui geoloogiline paratamatus. Euroopa on tegelikult Euraasia mandri suur poolsaar, mistõttu on selle eraldamine Aasiast pigem kultuuriline ja poliitiline otsus.
Kõige levinuma, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tunnustatud definitsiooni kohaselt on Euroopas 44 suveräänset riiki. See number tundub konkreetne, kuid see jätab arvestamata mitmed keerulised nüansid. Näiteks on riike, mille territoorium asub valdavas osas Aasias, kuid mida poliitiliselt ja kultuuriliselt peetakse Euroopa osaks. Samuti on olemas territooriume, mis toimivad iseseisvate riikidena, kuid millel puudub täielik rahvusvaheline tunnustus.
Transkontinentaalsed riigid – jalad kahes maailmas
Üks suuremaid segaduse allikaid Euroopa riikide loendamisel on riigid, mis asuvad kahes maailmajaos korraga. Neid nimetatakse transkontinentaalseteks riikideks ja nende kaasamine või väljaarvamine muudab lõppnumbrit märgatavalt.
- Venemaa: Maailma suurim riik ulatub Läänemerest Vaikse ookeanini. Kuigi ligikaudu 77% Venemaa territooriumist asub Aasias, elab valdav enamus rahvastikust (üle 75%) Euroopa poolel. Samuti asuvad riigi pealinn Moskva ja kultuuriline keskus Peterburi Euroopas. Seetõttu loetakse Venemaad poliitiliselt peaaegu alati Euroopa riigiks.
- Türgi: Türgi olukord on vastupidine. Ainult väike osa riigist (Ida-Traakia) asub geograafiliselt Euroopas, samas kui suurem osa (Anatoolia) jääb Aasiasse. Siiski on Türgil pikaajalised ajaloolised, majanduslikud ja poliitilised sidemed Euroopaga ning ta on NATO liige ja Euroopa Liidu kandidaatriik.
- Kasahstan: Vähesed teavad, et ka Kasahstan on tehniliselt Euroopa riik. Kuna Uurali jõgi on üks mandritevahelistest piiridest, asub väike osa Lääne-Kasahstanist geograafiliselt Euroopas. Poliitiliselt ja kultuuriliselt liigitatakse see aga enamasti Kesk-Aasia riikide hulka.
Kaukaasia riikide dilemma
Erilist tähelepanu nõuab Kaukaasia piirkond. Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani staatus sõltub sellest, millist geograafilist piiri täpselt kasutatakse (kas Kaukasuse peaahelikku või madalikke). Geograafiliselt paigutatakse need riigid sageli Aasiasse või piiripealsele alale. Kultuuriliselt ja poliitiliselt on nad aga tugevalt orienteeritud Euroopale. Gruusia ja Armeenia on ajalooliselt kristlikud riigid, mis on sajandeid olnud seotud Euroopa kultuuriruumiga. Euroopa Nõukogu liikmetena loetakse neid poliitilises kontekstis tihti Euroopa riikide hulka, mis tõstab riikide koguarvu 50 lähedale.
Küpros – geograafia ja poliitika vastuolu
Küpros on suurepärane näide sellest, kuidas poliitika võib geograafiast üle sõita. Kui vaadata kaarti, asub Küpros Vahemeres selgelt lähemal Türgile, Süüriale ja Liibanonile kui Kreekale. Geograafiliselt kuulub saar seega Aasiasse. Ometi on Küpros kultuuriliselt, ajalooliselt ja poliitiliselt lahutamatu osa Euroopast. Riik on Euroopa Liidu liige ja kasutab eurot. Seega, kui küsimus on “mitu riiki on Euroopa Liidus”, on Küpros kindlalt nimekirjas, kuid puhtalt loodusgeograafilises nimekirjas võib ta sealt välja jääda.
Tunnustamata ja osaliselt tunnustatud riigid
Kui me räägime riikide arvust, ei saa mööda vaadata faktilisest olukorrast maapinnal. Euroopas on mitmeid piirkondi, mis toimivad de facto iseseisvate riikidena – neil on oma valitsus, politsei, sõjavägi ja sümbolid – kuid mida ÜRO ei tunnusta täieõiguslike liikmetena.
- Kosovo: Kõige tuntum näide. Kosovo kuulutas end Serbiast iseseisvaks 2008. aastal. Teda on tunnustanud üle 100 ÜRO liikmesriigi, sealhulgas enamik Euroopa Liidu riike (kuid mitte kõik, näiteks Hispaania ja Kreeka). Kui lugeda Kosovot eraldi riigiks, tõuseb Euroopa riikide arv ühe võrra.
- Transnistria: Ametlikult Moldova osa, kuid tegelikkuses iseseisev piirkond, mida toetab Venemaa. Transnistrial on oma raha ja piirikontroll, kuid rahvusvaheline üldsus ei tunnusta seda.
- Põhja-Küpros: Tunnustatud vaid Türgi poolt, kuid kontrollib saare põhjaosa.
Need “külmutatud konfliktide” tsoonid muudavad riikide loendamise juriidiliselt keeruliseks. Kas nad on riigid? Tegelikkuses jah, paberil enamasti mitte.
Kääbusriigid ja sõltuvad territooriumid
Euroopa omapäraks on suur hulk kääbusriike, mis on suveräänsed ja täieõiguslikud rahvusvahelise suhtluse subjektid. Vatikan, Monaco, San Marino, Liechtenstein ja Andorra on kõik iseseisvad riigid, vaatamata oma väiksusele. Vatikan on sealjuures maailma väikseim riik nii pindalalt kui ka rahvaarvult.
Lisaks iseseisvatele riikidele on Euroopas mitmeid sõltuvaid territooriume, millel on suur autonoomia, kuid mis ei ole iseseisvad riigid. Näiteks:
- Fääri saared: Kuuluvad Taani Kuningriigi koosseisu, kuid ei ole Euroopa Liidus ja omavad laialdast omavalitsust.
- Gibraltar: Suurbritannia meretagune ala Pürenee poolsaare lõunatipus.
- Ahvenamaa: Soome autonoomne piirkond.
- Guernsey, Jersey ja Mani saar: Need on Briti krooni sõltlased, mis ei kuulu tehniliselt ei Ühendkuningriiki ega Euroopa Liitu, kuid asuvad vaieldamatult Euroopas.
Euroopa Liit ei võrdu Euroopa
Väga levinud eksimus on samastada Euroopa kontinent Euroopa Liiduga (EL). Euroopa Liit on poliitiline ja majanduslik ühendus, kuhu kuulub hetkeseisuga 27 liikmesriiki. See on vaid osa Euroopa riikide koguarvust. Riigid nagu Norra, Šveits, Island ja Suurbritannia on vaieldamatult Euroopa riigid, kuid nad on valinud tee jääda väljapoole seda liitu (või sealt lahkuda). Samuti on Balkani poolsaarel mitmeid riike (nagu Serbia, Montenegro, Põhja-Makedoonia), kes on Euroopas, kuid alles pürgivad liidu liikmeks.
Sport ja kultuur avardavad piire veelgi
Kui vaadata Euroopat läbi spordi või meelelahutuse prisma, muutub pilt veelgi kirjumaks. Eurovisiooni lauluvõistlusel osalevad regulaarselt Iisrael ja on osalenud isegi Austraalia. Kas Iisrael on Euroopas? Geograafiliselt mitte, kuid Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) liikmena on tal õigus osaleda. Sama kehtib jalgpalli kohta. UEFA (Euroopa Jalgpalliliit) alla kuuluvad nii Iisrael, Kasahstan kui ka kõik Kaukaasia riigid. Spordimaailmas on Euroopa piirid nihutatud mugavuse ja poliitiliste põhjuste tõttu kaugele väljapoole füüsilist mandrit.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Et tuua selgust sellesse keerulisse teemasse, oleme koostanud vastused kõige levinumatele küsimustele Euroopa riikide kohta.
Mitu riiki on Euroopas ÜRO järgi?
ÜRO liigituse järgi loetakse Euroopa regiooni kuuluvaks tavaliselt 44 iseseisvat riiki. Siiski võib see number varieeruda sõltuvalt sellest, kas Kaukaasia riike ja Küprost loetakse Euroopa või Aasia osaks.
Kas Türgi on Euroopa riik?
Türgi on transkontinentaalne riik. Geograafiliselt asub vaid umbes 3% tema territooriumist (Ida-Traakia) Euroopas, kus asub ka osa Istanbulist. Poliitiliselt ja majanduslikult on Türgi aga tihedalt Euroopaga seotud ning on Euroopa Nõukogu asutajaliige.
Kas Venemaa kuulub Euroopasse või Aasiasse?
Venemaad peetakse üldiselt Euroopa riigiks kultuurilises ja poliitilises mõttes, sest tema ajalooline kese, pealinn ja enamik rahvastikust asuvad Euroopas. Geograafiliselt on aga suurem osa tema maismaast Aasias.
Kas Vatikan on päris riik?
Jah, Vatikan on täiesti iseseisev ja suveräänne riik, millel on diplomaatilised suhted enamiku maailma riikidega. See on enklaav Rooma linna sees ja maailma väikseim rahvusvaheliselt tunnustatud riik.
Miks Iisrael osaleb Euroopa spordivõistlustel?
Iisrael asub geograafiliselt Aasias (Lähis-Idas). Siiski on paljud Aasia riigid keeldunud Iisraeliga võistlemast poliitilistel põhjustel. Seetõttu võeti Iisrael vastu Euroopa spordialaliitudesse (nagu UEFA) ja kultuuriorganisatsioonidesse, et tagada riigi sportlastele ja artistidele võimalus rahvusvaheliselt osaleda.
Definitsioonide pidev muutumine
Lõppkokkuvõttes sõltub vastus küsimusele “mitu riiki on Euroopas” sellest, kes küsib ja mis eesmärgil. Kui teeme geograafiatunni kontrolltööd, võime lähtuda rangetest mäestikest ja jõgedest. Kui räägime viisavabadusest ja majandusest, vaatame Euroopa Liidu ja Schengeni ruumi poole. Kui aga hindame kultuuriruumi ja ajalugu, laienevad piirid kaugele Kaukaasiasse ja üle Vahemere.
Euroopa ei ole pelgalt maatükk ookeani ja mägede vahel. See on idee demokraatiast, kultuurist ja ühiskonnakorraldusest. Seetõttu on täiesti loomulik, et number kõigub 44 ja 51 vahel. Kõige kindlam ja “turvalisem” vastus, mida enamasti aktsepteeritakse, on umbes 50 riiki – see hõlmab nii selgelt Euroopa riike, kääbusriike kui ka neid, mis asuvad piirialadel, kuid tunnevad end osana Euroopa perest.
