Mittetulundusühingu (MTÜ) loomine on Eestis üks levinumaid viise, kuidas vormistada juriidiliselt kodanikualgatust, harrastustegevust, korteriühistut või heategevuslikku ettevõtmist. Erinevalt osaühingust, mille peamine eesmärk on tulu teenimine omanikele, on MTÜ siht suunatud põhikirjaliste eesmärkide täitmisele, olgu selleks siis külaseltsi arendamine, spordiklubi pidamine või kultuuriürituste korraldamine. Eestis on selle organisatsioonivormi asutamine tehtud äärmiselt lihtsaks ja digitaalseks, võimaldades ettevõtlikel inimestel oma idee registreerida sageli vähem kui paari tunniga. Siiski kaasneb juriidilise keha loomisega rida kohustusi ja nüansse, mida tasub enne protsessi algust teada, et vältida hilisemaid bürokraatlikke takistusi või ootamatuid kulusid.
Mis on MTÜ ja mille poolest see erineb äriühingust?
Enne asutamisprotsessi sukeldumist on oluline mõista juriidilist raamistikku. MTÜ on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. See ei tähenda, et MTÜ ei tohi raha teenida – vastupidi, teenuste pakkumine ja toodete müük on lubatud ja sageli vajalik organisatsiooni elushoidmiseks. Peamine erinevus seisneb selles, et **teenitud kasumit ei tohi jaotada liikmete vahel**, vaid see tuleb suunata tagasi organisatsiooni eesmärkide elluviimiseks.
Asutamisel tuleb arvestada järgmiste põhinõuetega:
- Asutajate arv: MTÜ asutamiseks on vaja vähemalt kahte asutajat. Need võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. See on oluline erinevus võrreldes osaühinguga, mida saab asutada üksinda.
- Juhatus: MTÜ-l peab olema juhatus, kuhu võib kuuluda üks või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea tingimata olema MTÜ liige, välja arvatud juhul, kui põhikiri seda nõuab.
- Algkapital: Erinevalt osaühingust ei ole MTÜ-l kohustuslikku osakapitali nõuet. Asutajad võivad küll kokku leppida sisseastumismaksudes või algses panuses, kuid seadus seda otseselt ei nõua.
Ettevalmistus: vajalikud dokumendid ja otsused
Kõige olulisem samm ei ole mitte registris andmete sisestamine, vaid sisuline ettevalmistus. Enne ID-kaardi lugejasse panemist peaksid asutajad omavahel selgeks rääkima organisatsiooni toimimisloogika. Kõige kriitilisem dokument on **põhikiri**.
Põhikiri on organisatsiooni “seadus”, mis reguleerib liikmete ja juhtorganite suhteid. Kuigi äriregistri portaal pakub tüüppõhikirja, tasub keerukamate plaanide puhul koostada individuaalne põhikiri. Põhikirjas peavad kindlasti sisalduma:
- MTÜ nimi (mis peab sisaldama täiendit “mittetulundusühing” või lühendit “MTÜ”) ja asukoht.
- Eesmärk (mida täpsem, seda parem, eriti kui plaanitakse taotleda tulumaksusoodustust).
- Liikmete vastuvõtmise, väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ning kord.
- Liikmete õigused ja kohustused (sh liikmemaksud).
- Üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja otsuste vastuvõtmise kord.
- Juhatuse liikmete arv ja volituste tähtaeg.
- Vara jaotamise kord ühingu lõpetamisel.
Lisaks põhikirjale on vaja vormistada **asutamisleping**. Elektroonilisel asutamisel genereeritakse see sisestatud andmete põhjal automaatselt, kuid selle sisu kinnitab asutajate soovi ühing luua, määrab esimesed juhatuse liikmed ja kinnitab põhikirja.
Samm-sammult asutamine e-Äriregistris
Kõige mugavam, kiirem ja soodsam viis MTÜ asutamiseks on kasutada e-Äriregistri ettevõtjaportaali. Protsess näeb välja järgmine:
1. Sisselogimine ja nime valik
Logige sisse ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Valige menüüst “Asuta uus juriidiline isik” ja seejärel “Mittetulundusühing”. Esimene proovikivi on nimevalik. Süsteem kontrollib automaatselt, ega valitud nimi ei ole liiga sarnane juba registris olevate nimedega. Nimi peab olema selgesti eristatav ja ei tohi olla eksitav.
2. Tegevusala ja aadress
Järgmiseks tuleb määrata MTÜ peamine tegevusala EMTAK koodi järgi. See on statistiline näitaja, kuid oluline näiteks toetuste taotlemisel. Samuti tuleb sisestada juriidiline aadress. Kui asutajad ei ole aadressi omanikud (nt üürikorter), on vajalik omaniku digitaalselt allkirjastatud nõusolek, mille saab portaalis üles laadida või omanikule allkirjastamiseks saata.
3. Asutajad ja juhatus
Lisage süsteemi kõigi asutajate andmed (isikukoodid). Määratlege, kes asutajatest hakkavad kuuluma juhatusse. Oluline on märkida ka esindusõiguse erisused (nt kas juhatuse liikmed esindavad ühingut üksi või mitmekesi koos).
4. Põhikirja koostamine
Siin on kaks valikut: kas kasutada portaali põhja, täites lüngad ja tehes valikvastustega otsuseid, või laadida üles eelnevalt valmis kirjutatud põhikiri PDF-formaadis. Tüüppõhikirja kasutamine on kiirem ja vähendab vigade riski, mis võiksid registripidaja poolt tagasilükkamiseni viia.
5. Tegelikud kasusaajad
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevalt tuleb määrata MTÜ tegelikud kasusaajad. MTÜ puhul on need tavaliselt juhatuse liikmed, kuna nemad teostavad kontrolli organisatsiooni üle. See on kohustuslik samm, ilma milleta avaldust esitada ei saa.
6. Allkirjastamine ja riigilõiv
Kui kõik andmed on sisestatud, peavad kõik asutajad ja juhatuse liikmed avalduse digitaalselt allkirjastama. Viimase sammuna tuleb tasuda riigilõiv. Seda saab teha pangalingi kaudu otse portaalis.
Kui palju MTÜ asutamine maksab?
MTÜ asutamise kulud on võrreldes äriühingutega madalad, kuna puudub osakapitali nõue. Peamised kulud jagunevad otsesteks riiklikeks tasudeks ja võimalikeks lisakuludeks.
Riigilõiv:
Elektroonilisel asutamisel e-Äriregistris on riigilõiv soodsam. 2024. aasta seisuga on MTÜ asutamise riigilõiv kiirmenetluse korral e-äriregistris ligikaudu 33 eurot (summa võib ajas muutuda, seega tasub alati kontrollida registri viimast hinnakirja). Kui asutamine toimub notari kaudu, lisandub riigilõivule notari tasu, mis koos käibemaksuga võib küündida 40-50 euroni või enamgi, sõltuvalt lisateenustest (nt põhikirja koostamise nõustamine).
Varjatud või kaasnevad kulud:
- Domeen ja koduleht: Kui MTÜ vajab veebilehte, tuleb arvestada .ee domeeni registreerimise tasuga (ca 10-15 eurot aastas) ja veebimajutusega.
- Pangakonto avamine: Kuigi eraisikutele on kontod sageli tasuta, siis juriidilistele isikutele (sh MTÜ-dele) rakendub pangas konto avamise tasu ja igakuine hooldustasu. Mõned pangad pakuvad alustavatele MTÜ-dele soodustusi.
- Raamatupidamistarkvara: Iga MTÜ peab pidama raamatupidamist. Väikese mahu korral saab seda teha Excelis, kuid kasvades on mõistlik investeerida lihtsasse tarkvarasse (alates 10-20 eurot kuus).
Raamatupidamine ja maksud
Üks levinumaid eksiarvamusi on see, et MTÜ ei pea makse maksma või raamatupidamist pidama. See ei vasta tõele. MTÜ on raamatupidamiskohustuslane. See tähendab, et kõigi tehingute kohta peavad olema algdokumendid ja kord aastas tuleb esitada majandusaasta aruanne äriregistrile.
Maksude osas kehtivad MTÜ-le samad reeglid mis ettevõtetele tööjõumaksude puhul. Kui MTÜ maksab juhatuse liikmele tasu või palkab töötajaid, tuleb need registreerida Töötamise registris (TÖR) ja tasuda sotsiaalmaksu, tulumaksu jt makse. Käibemaksukohustuslaseks peab MTÜ end registreerima siis, kui tema maksustatav käive (teenuste/kaupade müük, mitte liikmemaksud või toetused) ületab aastas 40 000 eurot.
Erisusena on MTÜ-del võimalik taotleda kandmist Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja. Sinna saamine eeldab heategevuslikku tegevust avalikes huvides. Nimekirja kuulumine annab donatsioonide tegijatele maksusoodustusi, mis on oluline argument sponsorite leidmisel.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKQ)
Kas ma võin asutada MTÜ üksi?
Ei. Mittetulundusühingute seadus nõuab vähemalt kahte asutajat. Need võivad olla kaks füüsilist isikut või näiteks üks füüsiline isik ja üks ettevõte. Kui liikmete arv langeb hiljem alla kahe, tuleb algatada sundlõpetamine või leida uusi liikmeid.
Kas MTÜ asutajad või liikmed võivad saada palka?
Jah, võivad. Töö tegemise eest on lubatud maksta töötasu ja juhatuse liikmele juhatuse liikme tasu. Oluline on, et tasud oleksid turutingimustele vastavad ja maksud korrektselt makstud. Keelatud on vaid kasumi jaotamine dividendidena.
Kui kaua võtab aega MTÜ registrisse kandmine?
e-Äriregistri kiirmenetluse puhul, kui kõik dokumendid on korrektsed ja riigilõiv tasutud, võib registrikanne tekkida juba paari tunni jooksul või hiljemalt 1-5 tööpäeva jooksul. Notari kaudu asutades võib protsess võtta veidi kauem.
Kas ma pean kohe avama pangakonto?
Seadus ei nõua pangakonto olemasolu asutamise hetkel (erinevalt osakapitali sissemaksest OÜ puhul). Siiski on konto vajalik igapäevaseks majandamiseks. Riigilõivu saab maksta asutaja eraisiku kontolt. Pärast registrikoodi saamist tuleks pöörduda panka konto avamiseks.
Mida teha, kui MTÜ tegevus soiku jääb?
Kui tegevust ei toimu, on MTÜ-l siiski kohustus esitada iga-aastaseid majandusaasta aruandeid (kasvõi null-aruandeid). Kui soovi tegevust jätkata ei ole, on mõistlik alustada likvideerimisprotsessi, et vältida registrist kustutamist trahvide või sundlõpetamise kaudu, mis võib jätta märgi juhatuse liikmete äriajaloole.
MTÜ rahastusvõimalused ja jätkusuutlikkus
Pärast asutamise eufooriat algab tegelik töö – organisatsiooni elushoidmine. MTÜ rahakott koosneb tavaliselt mitmest allikast. Kõige stabiilsemaks aluseks on liikmemaksud, kuid need katavad harva suuremaid arenduskulusid.
Eestis on väga hästi arenenud kodanikuühiskonna toetussüsteem. Üks peamisi rahastajaid on Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), mis pakub toetusi nii arenguhüppeks kui ka stardiks. Lisaks tasub jälgida kohalike omavalitsuste projektivoore (“kohaliku omaalgatuse programm”), mis toetavad tihti kogukondlikke tegevusi ja väikeinvesteeringuid.
Samuti ei tohi alahinnata omatulu teenimist. MTÜ võib vabalt pakkuda tasulisi koolitusi, müüa meeneid või korraldada piletiga üritusi, tingimusel, et see tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Edukas MTÜ on tänapäeval sageli hübriidne organisatsioon, mis kombineerib missioonitunde ettevõtliku vaimuga, tagades nii oma pikaajalise püsimajäämise ja sõltumatuse.
