Meie ümber on sageli rohkem inimesi, kes vajavad tuge, kui me esmapilgul aimata oskame. Igapäevases kiirustamises ja oma isiklike murede lahendamises kipub kaduma tähelepanelikkus kaasinimeste suhtes. Heatunde MTÜ on võtnud oma südameasjaks tuletada meile kõigile meelde, et kogukonna tugevus peitub just nimelt üksteise märkamises ja hoolimises. Üleskutse märgata abivajajaid ei tähenda vaid rahalist annetamist või suuri žeste; see algab lihtsast pilgust, soojast sõnast ja julgusest küsida, kas kõik on ikka korras. Tihti on kõige suuremas hädas just need, kes oma muresid valjuhäälselt ei kurda, vaid püüavad väärikust säilitades vaikselt toime tulla.
Varjatud vaesus ja sotsiaalne eraldatus
Üks suurimaid väljakutseid tänapäeva ühiskonnas on nn varjatud vaesus. See puudutab inimesi, kes väliselt võivad jätta mulje, et saavad eluga hakkama, kuid tegelikkuses seisavad silmitsi tõsiste valikutega – näiteks kas osta ravimeid või toitu. Heatunde MTÜ rõhutab, et abivajaja ei pruugi alati välja näha stereotüüpse hädalisena. Sageli on need meie enda naabrid, eakad sugulased või kolleegid, keda on tabanud ootamatu elumuutus.
Eestlastele on loomuomane teatud kinnisus ja soov oma muredega ise hakkama saada. See kultuuriline eripära muudab märkamise veelgi olulisemaks. Inimene, kes on kaotanud töö, elukaaslase või tervise, võib tunda häbi abi küsida. Siin tulebki mängu kogukondlik vastutustunne. Märgid, mis võivad viidata abivajadusele, on sageli peenekoelised:
- Muutused käitumises: Inimene tõmbub seltskondlikust elust tagasi, väldib silmsidet või muutub ootamatult eraklikuks.
- Välimus ja riietus: Kantakse ilmastikule mittevastavaid või silmnähtavalt kulunud riideid, hoolimata sellest, et varem pöörati välimusele suurt rõhku.
- Elamistingimused: Postkast ajab maksmata arvetest üle, koduaknad on pimedad ka õhtuti (elektri säästmine) või on korteri üldine seisukord halvenenud.
- Tervisemured: Krooniliste haiguste ägenemine, kuna ravimite ostmiseks puuduvad vahendid, või kaalukaotus toidupuuduse tõttu.
Kuidas läheneda delikaatselt?
Heatunde MTÜ toob esile, et märkamine on alles esimene samm. Järgmine ja sageli keerulisem etapp on tegutsemine viisil, mis ei riivaks abivajaja väärikust. Otsekohene küsimus “Kas sul on raha vaja?” võib põhjustada kaitsereaktsiooni ja eitust. Seetõttu soovitavad eksperdid läheneda olukorrale empaatiliselt ja pigem pakkuda konkreetset, mitte rahalist abi.
Heaks viisiks on pakkuda abi igapäevastes toimetustes. Näiteks võib eakale naabrile pakkuda poekottide tuppa viimist või küsida, kas ta sooviks, et tooksite talle poest midagi, kui ise sinna teel olete. Selline lähenemine on vähem invasiivne ja loob usaldusliku kontakti. Kui usaldus on loodud, on inimesel lihtsam rääkida ka oma tõsisematest muredest.
Praktilised viisid aitamiseks
Abistamine ei pea alati tähendama pangaülekannet. Heatunde MTÜ on koostanud nimekirja tegevustest, millega igaüks saab panustada oma kodukandi heaolusse:
- Toiduabi jagamine: Kui teil on aiasaadusi üle või olete valmistanud liiga palju süüa, pakkuge seda naabritele. See on loomulik ja sõbralik žest.
- Aja annetamine: Üksindus on tihti sama laastav kui materiaalne puudus. Pool tundi vestlust üksiku vanainimesega võib olla tema nädala tippsündmus.
- Oskuste jagamine: Võib-olla vajab naaber abi küttepuude ladumisel, arvuti seadistamisel või lihtsamate remonditööde tegemisel, kuid tal pole vahendeid teenuse tellimiseks.
- Info vahendamine: Mõnikord ei tea abivajaja, millised riiklikud toetused või teenused talle on ette nähtud. Aidake tal leida infot kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna kohta.
Kogukonna roll turvavõrguna
Üksikisiku tasandilt laiemale vaadates on Heatunde MTÜ eesmärk luua ühiskond, kus keegi ei tunneks end täiesti üksi jäetuna. Turvaline kogukond on selline, kus inimesed tunnevad üksteist nimepidi ja teavad üksteise käekäiku. Anonüümsus suurtes kortermajades soosib ükskõiksust, kuid seda mustrit on võimalik murda.
MTÜ kutsub üles moodustama korteriühistutes või külades väikesi tugigruppe või lihtsalt olema aktiivsem suhtleja. Kui kogukonnas tekib harjumus üksteist toetada, väheneb koormus sotsiaalsüsteemile ja paraneb üldine elukvaliteet. Uuringud on näidanud, et piirkondades, kus naabrivalve ja vastastikune abistamine on au sees, on inimeste vaimne tervis parem ja kuritegevus madalam.
Vabatahtlik tegevus ja annetamine
Neile, kes soovivad panustada organiseeritumalt, pakub Heatunde MTÜ võimalust lüüa kaasa vabatahtlikuna. Organisatsioon tegeleb regulaarselt abipakkide komplekteerimise, transpordi ja nõustamisega. Vabatahtlik töö on suurepärane võimalus näha maailma teise nurga alt ja tunda siirast rõõmu andmisest.
Samuti on oodatud asjalikud annetused. Siinkohal on oluline rõhutada kvaliteeti. Annetada tasub vaid selliseid asju, mis on terved, puhtad ja kasutuskõlblikud. Katkised riided või aegunud toit ei ole abi, vaid tekitavad organisatsioonile lisatööd prügi utiliseerimisel. Eriti oodatud on tihti säilivusega toiduained, hügieenitarbed ja hooajale vastavad korralikud riided lastele.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Seoses abivajajate märkamise ja aitamisega tekib inimestel tihti küsimusi. Oleme siia koondanud mõned peamised vastused, mis aitavad olukorras paremini orienteeruda.
Kuidas ma saan olla kindel, et inimene tegelikult abi vajab?
Täit kindlust ongi raske saada ilma suhtlemata. Usaldage oma sisetunnet ja jälgige märke pikema aja jooksul. Parim viis on luua kontakt ja küsida neutraalselt, kuidas tal läheb. Pettureid esineb harva just nende seas, kes abi ise ei küsi, vaid püüavad varjatult toime tulla.
Mida teha, kui inimene keeldub abist, kuigi on näha, et ta seda vajab?
Tuleb austada inimese otsustusõigust ja väärikust. Ärge suruge abi peale. Jätke talle teadmine, et olete olemas, kui ta peaks ümber mõtlema. Kriitilistel juhtudel (nt kui on oht elule või tervisele, eriti laste või dementsete eakate puhul) tuleb siiski teavitada kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajat.
Kas ma saan aidata anonüümselt?
Jah, paljud inimesed eelistavad aidata anonüümselt. Võite jätta toidupaki ukse taha kirjaga “Headelt naabritelt” või teha annetuse läbi organisatsioonide nagu Heatunde MTÜ, kes suunavad abi sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse, ilma annetaja isikut avaldamata.
Millist abi vajatakse praegu kõige rohkem?
Vajadused muutuvad vastavalt hooajale ja majanduslikule olukorrale. Üldjuhul on alati puudus kvaliteetsest toiduabist, hügieenitarvetest ja lasteriietest. Samuti on suur puudus inimlikust kontaktist ja ajast – vabatahtlikest, kes kuulaksid ja oleksid toeks.
Üks heategu käivitab ahela
Lõpetuseks tasub mõelda sellele, et headus on nakkav. Kui teie märkate abivajajat ja ulatate talle käe, inspireerib see sageli ka teisi sama tegema. Võib-olla märkavad seda teie lapsed, õppides seeläbi empaatiat, või näevad seda naabrid, kes saavad julgustust samuti sekkuda ja aidata. Heatunde MTÜ missioon ei ole vaid tulekahjude kustutamine, vaid mõtteviisi muutmine.
Me ei ela vaakumis. Iga inimese heaolu meie ümber mõjutab kaudselt ka meid ennast. Märgata abivajajat enda ümber ei ole kohustus, vaid võimalus muuta maailm natukene soojemaks ja turvalisemaks paigaks meile kõigile. Alustada võib juba täna – vaadates ringi avatud silmade ja südamega, kas keegi meie läheduses vajab tuge, mida just meie saame pakkuda.
