Inimväärikus ja võimalus ise oma elu üle otsustada on põhiõigused, mida enamik meist peab iseenesestmõistetavaks. Ometi on ühiskonnas suur hulk inimesi, kelle jaoks iseseisev toimetulek nõuab igapäevast pingutust, välist tuge ja spetsialistide suunamist. Erivajadustega inimesed, eriti need, kes maadlevad psüühiliste häirete või vaimse tervise raskustega, seisavad tihti silmitsi sotsiaalse tõrjutuse ja isolatsiooniga. Just siin astub mängu MTÜ Iseseisev Elu, organisatsioon, mille eesmärk on pakkuda turvavõrku ja hüppelauda neile, kes soovivad vaatamata oma eripäradele elada täisväärtuslikku ja võimalikult iseseisvat elu. Nende töö ei ole mitte ainult konkreetsete teenuste pakkumine, vaid ka ühiskondlike hoiakute muutmine, tõestades, et diagnoos ei pea tähendama eluaegset eemalejäämist tööturult või kogukondlikust tegevusest.
Mis on MTÜ Iseseisev Elu ja millist rolli see täidab?
MTÜ Iseseisev Elu on pika ajalooga organisatsioon, mis on pühendunud psüühiliste erivajadustega inimeste elukvaliteedi parandamisele. Nende tegevusmudel põhineb arusaamal, et iga inimene on võimeline arenguks, kui talle luuakse sobiv keskkond ja pakutakse vajalikku tuge. Erinevalt vananenud hoolekandesüsteemidest, kus inimesi hoiti sageli suletud asutustes, propageerib see organisatsioon kogukonnas elamist ja aktiivset osalust.
Organisatsiooni missiooniks on aidata inimestel taastada või säilitada oma sotsiaalseid oskusi, leida rakendust tööturul ning tulla toime igapäevaste koduste toimetustega. See tähendab üleminekut passiivselt abisaajalt aktiivseks ühiskonnaliikmeks. MTÜ Iseseisev Elu ei paku lihtsalt peavarju, vaid loob süsteemi, kus klient õpib vastutama, planeerima oma aega ja raha ning suhtlema teistega viisil, mis toetab tema vaimset tasakaalu.
Põhiteenused, mis toetavad iseseisvumist
Erivajadusega inimese teekond iseseisvama elu suunas on harva sirgjooneline. Seetõttu pakub MTÜ Iseseisev Elu mitmekülgset teenuste paketti, mis on kohandatud vastavalt kliendi individuaalsetele vajadustele ja võimekusele. Need teenused jagunevad laias laastus kolmeks suuremaks kategooriaks.
1. Igapäevaelu toetamine
See teenus on mõeldud inimestele, kes elavad küll oma kodus, kuid vajavad regulaarset juhendamist, et seal edukalt toime tulla. Tegevusjuhendajad aitavad klientidel arendada praktilisi oskusi, mis on vajalikud autonoomseks eluks:
- Eelarve planeerimine: Kuidas majandada pensioni või toetustega nii, et arved oleksid makstud ja toidulaud kaetud.
- Kodused toimetused: Toiduvalmistamise, koristamise ja isikliku hügieeni harjumuste kujundamine.
- Asjaajamine: Ametiasutustega suhtlemine, arsti juures käimine ja dokumentide täitmine.
2. Toetatud elamine
Toetatud elamine on samm edasi neile, kes vajavad rohkem tuge või kellel puudub sobiv elukoht. Tavaliselt tähendab see elamist organisatsiooni poolt hallatavates korterites, kus tegevusjuhendaja on regulaarselt kättesaadav. See mudel pakub turvatunnet, kuid nõuab kliendilt siiski teatud määral iseseisvust. Eesmärk on vältida institutsionaliseerimist ja pakkuda kodusarnast keskkonda, kus naabriteks on teised sarnaste muredega inimesed või tavalised linnakodanikud.
3. Töötamise toetamine
Üks olulisemaid aspekte ühiskonda sulandumisel on töö. MTÜ Iseseisev Elu paneb suurt rõhku sellele, et erivajadustega inimesed leiaksid endale sobiva töö. Töö ei paku mitte ainult sissetulekut, vaid annab päevale struktuuri, tõstab enesehinnangut ja loob sotsiaalseid sidemeid. Töötamise toetamise teenus hõlmab:
- Sobiva töökoha otsimist vastavalt inimese võimetele.
- Läbirääkimisi tööandjatega ja töötingimuste kohandamist.
- Tugiisiku olemasolu tööle sisseelamise perioodil.
Miks on tööalane rehabilitatsioon kriitilise tähtsusega?
Paljud psüühilise erivajadusega inimesed soovivad töötada, kuid avatud tööturg on nende suhtes sageli tõrjuv või ei oska arvestada nende eripäradega (näiteks vajadus lühema tööpäeva või vähesema mürataseme järele). MTÜ Iseseisev Elu tegutseb siin sillana tööandja ja töövõtja vahel.
Organisatsioon on loonud ka oma sotsiaalsed ettevõtted või töökeskused, kus kliendid saavad harjutada töötegemist turvalises keskkonnas. See võib hõlmata käsitööd, heakorratöid, pesumaja teenuseid või toitlustust. Selline kaitstud töö on sageli esimene samm enne avatud tööturule liikumist. See annab inimesele julguse, et ta on vajalik ja saab hakkama.
Statistika näitab, et tööhõive parandab oluliselt vaimse tervise häiretega inimeste prognoosi. Töökaotus on sageli tagasilanguse põhjuseks, samas kui stabiilne töökoht aitab hoida haigussümptomeid kontrolli all. Seega on töötamise toetamine mitte ainult majanduslik, vaid ka terapeutiline meede.
Kogukonna kaasamine ja stigma vähendamine
Üks suurimaid takistusi erivajadustega inimeste integreerumisel ei ole mitte nende haigus, vaid ühiskonna eelarvamused. Hirm “hullude” ees või teadmatus psüühiliste haiguste olemusest tekitab barjääre. MTÜ Iseseisev Elu teeb sihipärast teavitustööd, et neid müüte murda.
Organisatsioon korraldab üritusi, laatasid ja avatud uste päevi, kus kogukonnaliikmed saavad tutvuda erivajadustega inimeste tehtud toodetega ja nendega vahetult suhelda. Kui naaber näeb, et toetatud elamise korteris elav inimene on viisakas, hoiab korda ja käib tööl, kaob hirm ja asendub mõistmisega. Sotsiaalne sidusus tekib läbi isiklike kontaktide, mitte läbi seaduste või määruste.
Kuidas pääseda teenusele?
Teenusele saamise protsess võib esmapilgul tunduda keeruline, kuna see hõlmab riiklikku süsteemi ja hindamisi. Eestis koordineerib erihoolekandeteenuseid Sotsiaalkindlustusamet. Protsess näeb tavaliselt välja järgmine:
- Inimene või tema lähedane pöördub Sotsiaalkindlustusameti poole taotlusega.
- Juhtumikorraldaja hindab inimese tegevusvõimet ja abivajadust.
- Kui vajadus on tuvastatud, suunatakse inimene teenusele ja ta saab valida teenuseosutaja (näiteks MTÜ Iseseisev Elu), kui seal on vabu kohti.
Oluline on märkida, et teenusele saamine eeldab kehtivat rehabilitatsiooniplaani või tegevusvõime hinnangut, mis kinnitab psüühilise erivajaduse olemasolu.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Allpool on toodud vastused peamistele küsimustele, mis tekivad seoses MTÜ Iseseisev Elu teenuste ja erivajadustega inimeste toetamisega.
Kellele on MTÜ Iseseisev Elu teenused mõeldud?
Teenused on suunatud täisealistele inimestele, kellel on diagnoositud raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire (sh vaimuhaigus või intellektipuue) ning kes vajavad oma igapäevaelu korraldamisel kõrvalabi ja juhendamist.
Kas teenused on kliendile tasulised?
Erihoolekandeteenused (nagu igapäevaelu toetamine, töötamise toetamine ja toetatud elamine) on kliendile üldjuhul tasuta, kuna neid rahastab riik läbi Sotsiaalkindlustusameti. Küll aga peab klient toetatud elamise puhul ise tasuma oma eluasemekulud (üür, kommunaalid) ja toitlustuse eest oma sissetulekutest (pension, töövõimetoetus, palk).
Kas pereliikmed saavad protsessis osaleda?
Jah, pereliikmete ja lähedaste kaasamine on väga soositud. Koostöö lähedastega aitab tegevusjuhendajatel paremini mõista kliendi vajadusi ja ajalugu. Samas on teenuse eesmärk suurendada kliendi iseseisvust, mistõttu julgustatakse klienti tegema otsuseid ise, mitte laskma perel kõike ette-taha ära teha.
Mida teha, kui inimene keeldub abist?
See on keeruline olukord. Erihoolekandeteenust osutatakse ainult inimese vabatahtlikul nõusolekul (välja arvatud kohtumäärusega ööpäevaringne erihooldus). Esimese sammuna soovitatakse konsulteerida psühhiaatri või sotsiaaltöötajaga, kes oskab inimest motiveerida ja selgitada teenuse eeliseid.
Kas MTÜ pakub ka ööpäevaringset järelevalvet?
MTÜ Iseseisev Elu keskendub eelkõige neile teenustele, mis toetavad iseseisvust ja kogukonnas elamist. Nad pakuvad küll toetatud elamist, kuid see ei tähenda tavaliselt 24/7 meditsiinilist järelevalvet samas ruumis. Ööpäevaringne erihooldusteenus on mõeldud suurema abivajadusega inimestele ja seda pakuvad sageli teised asutused või on see korraldatud spetsiifilistes üksustes.
Kaasavama ühiskonna poole liikumine
Tulevikku vaadates on selge, et vajadus MTÜ Iseseisev Elu taoliste organisatsioonide järele pigem kasvab kui kahaneb. Vaimse tervise probleemide sagenemine ühiskonnas ja deinstitutsionaliseerimise protsess (suurte hooldekodude asendamine väiksemate, kogukonnapõhiste üksustega) seavad teenuseosutajatele uusi väljakutseid. Eesmärk ei ole pelgalt “ära majandada” abivajajaid, vaid luua keskkond, kus erivajadus on aktsepteeritud elu osa.
Kaasaegne sotsiaaltöö liigub suunas, kus rõhk on inimese tugevustel, mitte tema puudustel. See tähendab personaalsemat lähenemist, paindlikumaid teenuseid ja tihedamat koostööd erasektoriga töökohtade loomisel. Iga inimene, kes leiab tee passiivsusest aktiivsusse, on võit kogu ühiskonnale. MTÜ Iseseisev Elu töö näitab ilmekalt, et õige toe korral on võimalik ületada ka kõige keerulisemad takistused ning elada väärikat ja tähendusrikast elu.
