Mittetulundusühingu (MTÜ) asutamine on Eestis äärmiselt populaarne viis viia ellu ühiskondlikke, kultuurilisi või kogukondlikke ideid. Sageli tehakse seda suure entusiasmiga, kuid vähesemate juriidiliste teadmistega, mis võib hiljem viia vaidlusteni liikmete vahel või probleemideni riigiasutustega suhtlemisel. Kuigi MTÜ asutamine e-äriregistris võtab aega vaid loetud tunnid, on selle taga seisev õiguslik raamistik märksa keerulisem. Iga asutaja ja juhatuse liige peab mõistma, et MTÜ ei ole lihtsalt “klubi”, vaid juriidiline isik, mille tegevust reguleerib konkreetne seadusandlus, eeskätt mittetulundusühingute seadus. See seadus on vundament, millele kogu organisatsiooni tegevus ja usaldusväärsus tugineb.
Paljud alustavad ühendused komistavad esimestel tegevusaastatel just formaalsete nõuete otsa. Olgu selleks puudulik põhikiri, valesti protokollitud üldkoosolekud või segadus juhatuse vastutuse osas – need on vead, mida on võimalik ennetada. Järgnevas artiklis võtame mittetulundusühingute seaduse ja sellega seotud parimad praktikad pulkadeks lahti, et saaksite keskenduda oma missioonile, muretsemata juriidiliste karide pärast.
MTÜ olemus: mis eristab seda äriühingust?
Kõige olulisem põhimõte, millest tuleb aru saada, on MTÜ eesmärk. Kui osaühingu (OÜ) või aktsiaseltsi (AS) peamine eesmärk on tulu teenimine ja selle jaotamine omanike vahel, siis mittetulundusühingu eesmärk on põhikirjas määratletud tegevuste elluviimine, kusjuures kasumi jaotamine liikmete vahel on rangelt keelatud.
See ei tähenda, et MTÜ ei tohiks raha teenida. Vastupidi, majandustegevus on lubatud ja isegi soovitav, et tagada organisatsiooni jätkusuutlikkus. MTÜ võib müüa teenuseid, tooteid või korraldada tasulisi üritusi. Erinevus seisneb selles, mida teenitud rahaga tehakse. Kogu tulu peab suunama tagasi organisatsiooni eesmärkide täitmiseks. See on “lukustatud vara” printsiip – raha, mis siseneb MTÜ-sse, peab seal teenima ühingu missiooni.
Põhikiri kui organisatsiooni põhiseadus
MTÜ asutamisel on kõige kriitilisem dokument põhikiri. Paljud asutajad kasutavad äriregistri tüüppõhikirja, kuid see võib osutuda karuteeneks. Seadus annab liikmetele üsna vabad käed organisatsiooni siseelu korraldamiseks, ja kui te neid reegleid põhikirjas ise paika ei pane, rakenduvad seaduse üldsätted, mis ei pruugi teie spetsiifikaga sobida.
Korralik põhikiri peaks reguleerima vähemalt järgmist:
- Liikmeks astumise ja väljaarvamise kord: Kes otsustab uute liikmete vastuvõtmise? Kas see on juhatus või üldkoosolek? Kui see on üldkoosolek, võib protsess muutuda suure liikmeskonnaga ühingu puhul kohmakaks.
- Liikmemaksud: Kas liikmemaksu suuruse määrab juhatus või üldkoosolek? Mis saab siis, kui liige jätab maksu tasumata?
- Juhatuse volitused ja ametiaeg: Seadus lubab määrata juhatuse ametiaja pikkuseks kuni kolm aastat, kui põhikirjas pole märgitud teisiti. Põhikirjaga võib seda pikendada viie aastani.
- Üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused: Kuidas teavitatakse liikmeid koosolekust ja millised on otsustusvõimelisuse (kvoorumi) nõuded?
Juhatuse liikme vastutus ja kohustused
Üks levinumaid müüte on see, et MTÜ juhtimine on “pehme” tegevus ilma reaalse vastutuseta. Tegelikkuses on juhatuse liikme vastutus MTÜ-s samaväärne äriühingu juhatuse liikme vastutusega. Juhatus on ühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib ühingut igapäevaselt.
Juhatuse liikmed peavad täitma oma kohustusi hoolsuskohustust järgides. See tähendab, et nad peavad tegutsema korraliku ettevõtja hoolsusega, olema lojaalsed ühingule ja vältima huvide konflikte. Kui juhatuse liige rikub oma kohustusi ja tekitab sellega ühingule kahju, vastutab ta tekitatud kahju eest solidaarselt teiste süüdi olevate juhatuse liikmetega.
Juhatuse liikme ja tegevjuhi eristamine
Tihti aetakse segamini juhatuse liikme ja tegevjuhi rollid. Juhatuse liige on seaduslik esindaja, kelle andmed on äriregistris (B-kaart). Tegevjuht võib olla palgaline töötaja, kes ei pruugi olla juhatuse liige ega omada seaduslikku esindusõigust ilma volikirjata. Väiksemates ühingutes on need rollid sageli ühitatud, kuid juriidiliselt on need erinevad positsioonid.
Üldkoosolek: kõrgeim võimuorgan
MTÜ kõrgeim organ on liikmete üldkoosolek. See on koht, kus tehakse strateegilised otsused: muudetakse põhikirja, valitakse juhatust, kinnitatakse majandusaasta aruanne ja otsustatakse ühingu lõpetamine. Igal MTÜ liikmel on üldkoosolekul üks hääl, sõltumata sellest, kui suur on tema rahaline panus või staaž, välja arvatud juhul, kui põhikiri sätestab teisiti (kuid hääleõiguse ebavõrdne jaotus on MTÜ-des haruldane).
Oluline nüanss on üldkoosoleku kokkukutsumine. Seadus nõuab, et teade tuleb saata vähemalt seitse päeva ette, kui põhikirjas pole märgitud pikemat tähtaega. Kui kokkukutsumise korda rikutakse, on kõik vastuvõetud otsused tühised. See on äärmiselt oluline detail, mille vastu eksitakse tihti.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Oleme koondanud siia vastused küsimustele, mis asutajatel ja liikmetel kõige sagedamini tekivad.
1. Kas MTÜ asutamiseks on vaja sissemaksu?
Ei, erinevalt osaühingust ei ole MTÜ asutamisel kohustuslikku osakapitali ega sissemaksu nõuet. Asutamiskuludeks on vaid riigilõiv.
2. Mitu liiget peab MTÜ-l olema?
MTÜ asutamiseks on vaja vähemalt kahte asutajat. Need võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Pärast asutamist peab liikmete arv olema samuti vähemalt kaks. Kui liikmete arv langeb alla kahe, tuleb algatada sundlõpetamine või leida kiiresti uusi liikmeid.
3. Kas juhatuse liige võib saada palka?
Jah, juhatuse liige võib saada palka või tasu oma töö eest. See peab olema kooskõlas üldkoosoleku otsustega. Samuti tuleb töötasudelt maksta kõik tööjõumaksud. Vabatahtlik töö juhatuses on samuti lubatud ja levinud.
4. Kas ma võin asutada MTÜ üksi?
Ei. Nagu eelpool mainitud, nõuab seadus vähemalt kahte asutajat. Üksi saab asutada Sihtasutuse (SA), kuid see on juba teine juriidiline vorm teistsuguste reeglitega.
5. Mis saab MTÜ varast, kui ühing lõpetatakse?
Lõpetamise korral jaotatakse allesjäänud vara vastavalt põhikirjas sätestatule õigustatud isikutele. Kui ühing on tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas, võib vara üle anda ainult teisele samas nimekirjas olevale ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
Majandusaasta aruanne ja raamatupidamise eripärad
Iga MTÜ, olenemata oma suurusest või tegevusmahust, peab esitama äriregistrile majandusaasta aruande. See kohustus kehtib ka siis, kui ühingul pole aasta jooksul olnud mitte ühtegi finantstehingut (sellisel juhul esitatakse nullaruanne). Aruande esitamata jätmine on üks peamisi põhjuseid, miks registripidaja algatab ühingu sundkustutamise.
MTÜ raamatupidamises on oluline eristada liikmetelt saadud tasusid, annetusi ja toetusi ning tulu ettevõtlusest. See eristamine on vajalik, et hinnata, kas ühingu tegevus vastab mittetulunduslikule eesmärgile. Samuti on see kriitiline juhul, kui MTÜ ei kuulu käibemaksukohustuslaste hulka, kuid tema teenuste müük (ettevõtlustulu) ületab piirmäära. Liikmemaksud ja annetused üldjuhul käibemaksuarvestusse ei lähe, kuid teenuste müük läheb.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata sihtfinantseerimisele. Kui MTÜ saab projektitoetust (näiteks KÜSK-ist või ministeeriumitest), peab raamatupidamine suutma eristada konkreetse projektiga seotud kulusid ja tulusid. See nõuab sageli projektipõhist arvestust, mis on keerukam kui tavaline väikeettevõtte raamatupidamine.
Tulumaksusoodustusega ühingute nimekiri ja avalik huvi
Paljude MTÜ-de “püha graal” on pääsemine Vabariigi Valitsuse kinnitatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja. Sellesse nimekirja kuulumine annab kaks suurt eelist:
- Maksuvabad stipendiumid ja toetused: Nimekirja kuuluv ühing saab maksta füüsilistele isikutele stipendiume maksuvabalt (teatud tingimustel) ning teha maksuvabalt kingitusi ja annetusi heategevuslikel eesmärkidel.
- Soodustus annetajale: Ettevõtted, kes annetavad nimekirja kuuluvale MTÜ-le, saavad teha seda tulumaksuvabalt teatud piirmäärade ulatuses. Eraisikud saavad annetuse summalt tulumaksu tagasi oma tuludeklaratsiooni kaudu.
Nimekirja saamiseks ei piisa vaid heast tahtest. Ühing peab tegutsema avalikes huvides. See tähendab, et tegevus ei tohi olla suunatud kitsale ringile (näiteks ainult oma liikmetele või ühe perekonna huvidele), vaid peab pakkuma hüve laiemale ühiskonnale. Tüüpilised näited on heategevus, keskkonnakaitse, kultuur, teadus või haridus. Spordiklubid, mis on suunatud vaid oma liikmete treenimisele, sinna nimekirja üldjuhul ei pääse, välja arvatud juhul, kui nad tegelevad laiaulatusliku noortespordiga.
Taotlus nimekirja kandmiseks esitatakse Maksu- ja Tolliametile. Pärast nimekirja kandmist on ühing kõrgendatud tähelepanu all: maksuamet kontrollib regulaarselt, kas annetusi kasutatakse sihipäraselt ja kas halduskulud on mõistlikus proportsioonis põhitegevusega. Nimekirjast kustutamine (näiteks aruannete esitamata jätmise tõttu) on lihtne, kuid sinna tagasi saamine võib olla keeruline protsess.
