Paljude jaoks meist seostub lapsepõlv ühe väga kindla ja magusa lõhnaga – see on sulavõi ja vanilli aroom, mis täitis köögi pühapäeva hommikuti. Jutt käib loomulikult nendest õigetest, õhukestest ja eriliselt krõbedatest vahvlitest, mida küpsetati nõukogudeaegse raske ja kandilise vahvlimasinaga, sageli legendaarse Volta omaga. Tänapäeva poodides leiduvad pehmed Belgia stiilis vahvlid on küll maitsvad, kuid need ei suuda asendada seda nostalgiat ja tekstuuride mängu, mida pakkusid torukujuliseks keeratud kodused vahvlid. Hea uudis on see, et seda maagiat on võimalik kodus taasluua, kui tead õigeid nippe ja omad täpset retsepti.
Mis teeb ühe vahvli tõeliselt krõbedaks?
Enne kui asume konkreetse retsepti ja koostisosade juurde, on oluline mõista, miks vanasti vahvlid alati krõbedad tulid ja miks tänapäevased katsed sageli ebaõnnestuvad, jättes tulemuseks nätske pannkoogilaadse toote. Krõbeduse saladus peitub kolmes põhilises komponendis: rasvas, suhkrus ja tärklises.
Esiteks, või. Kuigi tervislikuma toitumise huvides proovitakse sageli võid asendada õliga või vähendada selle kogust, siis nostalgiliste vahvlite puhul on või asendamatu. See annab vahvlile selle iseloomuliku kuldse värvuse ja rikkaliku maitse. Või peab olema kvaliteetne, vähemalt 82%-lise rasvasisaldusega.
Teine oluline faktor on suhkur. Kuumutamisel suhkur karamellistub. See karamellistumisprotsess tekitabki vahvli pinnale selle kõva ja klaasja tekstuuri, mis jahtudes muutub krõbedaks. Kui suhkrut on liiga vähe, jääb vahvel pehmeks.
Kolmas ja võib-olla kõige vähem tuntud saladus on kartulitärklis. Paljud vanad retseptiraamatud soovitavad asendada osa nisujahust tärklisega. Tärklis seob vedelikku teisiti kui gluteenirikas jahu ja muudab taigna struktuuri kergemaks ning tulemuse hapramaks ehk krõbedamaks.
Klassikaline nostalgiliste vahvlite retsept
See retsept on mugandatud mitmetest vanadest märkmetest ja katsetatud, et saavutada parim tasakaal maitse ja tekstuuri vahel. Sellest kogusest saab terve virna vahvleid, millest jätkub kogu perele.
Koostisosad:
- 200 g võid (sulatatud ja jahutatud)
- 4 suurt muna
- 200 g suhkrut
- 1 tl vanillisuhkrut või vanilliekstrakti
- 150 g nisujahu
- 100 g kartulitärklist
- Näpuotsatäis soola
- Vett või piima (vajadusel taigna vedeldamiseks, umbes 0.5-1 dl)
Valmistamisõpetus samm-sammult:
- Või sulatamine: Alusta sellest, et sulatad või väikeses potis madalal kuumusel. On kriitiliselt oluline, et laseksid võil enne taignasse lisamist jahtuda toatemperatuurini. Kui lisad munadele kuuma või, võivad munad “kalgenduda” ja tainas on rikutud.
- Munade vahustamine: Löö munad suurde kaussi, lisa suhkur, vanillisuhkur ja näpuotsatäis soola. Vahusta mikseriga korralikult läbi, kuni segu on helekollane ja kergelt vahtus. Erinevalt biskviidist ei pea siin muna täiesti tugevaks vahuks ajama, kuid suhkur peaks olema enam-vähem sulanud.
- Kuivainete lisamine: Sega omavahel nisujahu ja kartulitärklis. Sõelu jahusegu munavahu hulka ja sega ühtlaseks massiks. Sõelumine on oluline, et vältida jahutükkide tekkimist, mis hiljem hamba all ebameeldivalt tunda annavad.
- Või lisamine: Nüüd vala peene joana juurde jahtunud sulavõi, samal ajal tainast pidevalt segades. Tulemuseks peaks olema ühtlane, läikiv ja hapukoorepaksune tainas.
- Taigna timmimine: Lase taignal seista umbes 15–20 minutit. Jahu paisub seistes ja tainas muutub paksemaks. Kui tainas tundub liiga paks (ei valgu lusikalt sujuvalt maha), lisa vähehaaval vett või piima. Vesi teeb vahvlid krõbedamaks, piim aga veidi tummisemaks ja pehmemaks.
Küpsetamise kunst: nipid ja trikid
Hea tainas on vaid pool võitu. Õige küpsetamistehnika on see, mis eraldab meistri algajast. Kõigepealt veendu, et sinu vahvlimasin on korralikult kuum. Kui kasutad vana “Volta” masinat, lase sel soojeneda vähemalt 5–10 minutit. Uuemate masinate puhul jälgi indikaatortulukest.
Kalla masina keskele umbes supilusikatäis tainast. Ära pane tainast liiga palju, muidu voolab see äärtest välja ja tekitab koristamisvaeva. Suru masina kaaned tugevalt kokku. Vana masina puhul võib olla vajalik kaasi lausa jõuga koos hoida esimestel sekunditel, et tainas jaotuks võimalikult õhukeselt. Mida õhem on vahvel, seda krõbedam see jääb.
Küpsetusaeg sõltub masinast, kuid tavaliselt on see 1–3 minutit. Vahvel on valmis, kui see on kuldpruun. Ära ava masinat liiga vara, muidu rebeneb poolküps vahvel katki.
Keeramine – kiirus on oluline
See on hetk, kus tuleb tegutseda välgukiirusel. Vahvel on painduv vaid mõned sekundid pärast masinast võtmist. Kohe, kui see jahtub, muutub see kõvaks ja rabedaks. Tõsta vahvel noaotsaga masinalt ära ja keera see koheselt rulli või koonuseks (tuutusse).
Et näppe mitte ära põletada, võid kasutada abivahendeid. Koonuse keeramiseks on olemas spetsiaalsed puidust või plastikust vormid, aga rulli keeramiseks sobib suurepäraselt ka tavaline jämedam pliiats (puhas!) või hiina söögipulk, mille ümber vahvel keerata.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Isegi parima retsepti puhul võib tekkida küsimusi või väikeseid viperusi. Siin on vastused levinumatele muredele vahvlite küpsetamisel.
Miks minu vahvlid jäävad pehmeks ega lähe krõbedaks?
Sellel võib olla mitu põhjust. Kõige sagedamini on tainas liiga palju vedelikku või liiga vähe rasva/suhkrut. Samuti võib põhjuseks olla liiga madal küpsetustemperatuur – vahvel haudub, mitte ei küpse. Proovi lisada taignasse veidi tärklist või küpseta vahvleid kauem, kuni need on tumedamad pruunid. Samuti veendu, et vahvlid ei jahtuks üksteise peal hunnikus, kus aur nad pehmeks muudab.
Miks tainas jääb vahvlimasina külge kinni?
Kui tainas kleepub kinni, on masina plaadid tõenäoliselt liiga kuivad või ei ole piisavalt kuumad. Enne esimest vahvlit määri plaate kergelt õli või võiga. Samuti võib põhjuseks olla liiga vähene rasvasisaldus taignas endas – kontrolli, kas lisasid ikka retseptis ette nähtud koguse võid.
Kas ma võin või asemel kasutada margariini?
Tehniliselt küll, ja paljudes nõukogude retseptides oli margariin tavaline. Siiski annab või tunduvalt parema maitse. Margariiniga võivad vahvlid jääda maitselt veidi “rasvasemad” ja neil puudub see õige koorene mekk.
Kuidas puhastada vana vahvlimasinat kõrbenud suhkrust?
Ära kunagi kraabi pindu noaga, see rikub katte. Parim viis on panna kahe plaadi vahele niiske (mitte märg) majapidamispaber ja lasta masinal veidi aega soojeneda (mitte kuumaks, vaid leigeks). Aurutamine aitab suhkru lahti leotada, misjärel saab selle lapiga ära pühkida.
Millega vahvleid täita ja serveerida?
Nostalgiline klassika on muidugi vahvlitest tuutud, mis on täidetud. Kuid millega? Siin on mõned ajatud variandid:
- Keedukreem või kohupiimakreem: See on kõige traditsioonilisem täidis. Magus, vanilline kohupiim sobib krõbeda vahvliga valatult. Täidis tuleb lisada alles vahetult enne söömist, muidu vettib vahvel läbi.
- Vahukoor ja marjad: Lihtne ja pidulik. Vahusta koor vähese suhkruga ja lisa hapukaid marju nagu vaarikad või punased sõstrad, et tasakaalustada vahvli magusust.
- Kondenspiim: Eriti magusasõpradele. Keedetud kondenspiim (karamell) on tihke ja püsib hästi vahvli sees.
- Jäätis: Kodune vahvlikoonus on parim viis jäätise serveerimiseks. Soe vahvel ja külm jäätis on suurepärane kontrast, kuid tegutsema peab kiiresti!
Kui sa ei soovi vahvleid täita, on need suurepärased ka niisama krõbistamiseks. Paljudes peredes süüaksegi neid nagu küpsiseid, kõrvale klaas külma piima.
Säilitamine ja krõbeduse taastamine
Üks suurimaid väljakutseid koduste vahvlite puhul on nende säilitamine. Kuna need sisaldavad palju suhkrut, on nad väga hügroskoopsed, mis tähendab, et nad imavad õhust niiskust. Kui jätad vahvlid lahtiselt lauale vihmase ilmaga, võivad need muutuda pehmeks juba tunniga.
Parim viis vahvlite säilitamiseks on õhukindel karp või plekkpurk. Pane vahvlid karpi alles siis, kui need on täielikult maha jahtunud. Kui paned soojad vahvlid karpi, tekitab kondensatsioon niiskuse ja kogu vaev läheb luhta. Õigesti suletud karbis säilivad vahvlid krõbedana mitu päeva, isegi kuni nädala.
Kui aga õnnetus on juhtunud ja vahvlid on ikkagi pehmeks muutunud, ei ole kõik veel kadunud. Neid ei saa küll enam rulli keerata, kuid krõbedust saab taastada. Aseta pehmed vahvlid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja pane need 150-kraadisesse ahju umbes 3-5 minutiks. See kuivatab liigse niiskuse välja. Lase neil restil jahtuda ja nad on taas üllatavalt krõbedad, peaaegu nagu värskelt küpsetatud.
