Joonistamine on oskus, mida peetakse sageli vaid andekate privileegiks, kuid tegelikkuses on see õpitav tehnika, mis põhineb vaatlusoskusel ja lihtsatel geomeetrilistel kujunditel. Paljud inimesed kardavad pliiatsit kätte võtta, sest nad usuvad, et ei suuda luua midagi äratuntavat või ilusat. Ometi on koera joonistamine üks parimaid viise alustamiseks, sest meie neljajalgsed sõbrad on äärmiselt ilmekad ja nende kehaehitus on andestav ka väiksemate proportsioonivigade suhtes. Järgnevates lõikudes teeme selgeks, kuidas keeruline kujutis taandada lihtsateks elementideks, võimaldades teil paberile manada armsa koerakese vaid mõne minutiga, olenemata teie eelnevast kunstilisest kogemusest. See juhend on loodud nii algajatele täiskasvanutele kui ka lastele, kes soovivad oma loovust arendada.
Vajalikud töövahendid edukaks alguseks
Enne kui asume tegeliku joonistamise juurde, on oluline veenduda, et teil on olemas sobivad vahendid. Kuigi visandamiseks piisab suvalisest paberist ja pliiatsist, aitavad õiged tarvikud saavutada puhtama ja professionaalsema tulemuse. Õigete vahendite valimine muudab protsessi nauditavamaks ja vähendab frustratsiooni, mis võib tekkida näiteks sellest, kui kustutuskumm paberit määrib.
Siin on loetelu asjadest, mida võiksite kasutada:
- Harilikud pliiatsid: Soovitatav on kasutada vähemalt kahte tüüpi pliiatseid. HB pliiats sobib suurepäraselt algseks visandamiseks ja õrnade abijoonte tõmbamiseks, kuna seda on kerge kustutada. 2B või 4B pliiatsid on pehmemad ja tumedamad, sobides ideaalselt lõplike kontuuride ja varjutamise jaoks.
- Kvaliteetne paber: Visandiplokk on ideaalne, kuid sobib ka tavaline printeripaber. Vältige liiga libedat või kortsus paberit.
- Kustutuskumm: Eelistage pehmet valget vinüülkustutuskummi, mis ei jäta paberile plekke. Veelgi parem valik on söekustutuskumm (muditav kumm), millega saab õrnalt eemaldada liigse grafiidi ilma paberit kahjustamata.
- Teritaja: Terav pliiats on täpsuse alus. Nüri otsaga on raske joonistada detaile nagu silmad või karvkate.
Samm-sammuline õpetus: Lihtne istuv koer
Kõige lihtsam viis koera joonistamiseks on alustada tema kujutamist istuvas asendis. See vähendab vajadust joonistada keerulisi jalgu liikumises ja võimaldab keskenduda looma iseloomule. Meetod põhineb kujundite konstrueerimisel, kus me ei joonista kohe detaile, vaid paneme paika üldise struktuuri.
1. samm: Põhikujundite loomine
Ärge proovige kohe joonistada koera kuju sellisena, nagu te seda ette kujutate. Selle asemel vaadake paberit kui ehitusplatsi. Joonistage paberi ülemisse ossa keskmise suurusega ring – see saab olema koera pea. Selle ringi alla, veidi kattuvana, joonistage suurem ovaal, mis meenutab püstist kartulit või uba. See ovaal moodustab koera keha. Need jooned peaksid olema väga õrnad, et neid saaks hiljem kustutada.
2. samm: Koon ja kõrvad
Pea ringi sisse, alumisse poolde, joonistage väiksem ovaal horisontaalselt. See tähistab koera koonu. Kõrvade jaoks on teil vabad käed – kui soovite lontkõrvadega koera (nagu spanjel), joonistage pea külgedele piklikud tilgakujulised vormid. Kui soovite kikkis kõrvadega koera (nagu lambakoer), lisage pea peale kaks kolmnurka. Jälgige, et kõrvad oleksid sümmeetrilised.
3. samm: Jalad ja käpad
Istuva koera puhul on esijalad sirged ja toetuvad maapinnale. Tõmmake keha ovaalist alla kaks paralleelset joont, mis lõppevad ümarate käppadega. Tagajalad on istuvas asendis kõverdatud ja paistavad keha külgedelt. Joonistage keha alumisse ossa, esijalgade taha, kaks suurt poolkaart, mis tähistavad reisi, ning nende otsa tagumised käpad.
4. samm: Näo detailid
Nüüd andke koerale ilme. Joonistage koonu ovaali sisse väike ümaranurkne kolmnurk ninaks ja selle alla “J” tähe kujuline joon suuks. Silmad paigutage nina kohale. Et koer näeks välja armas, joonistage silmad veidi suuremad ja jätke pupillide sisse väike valge täpp – see on valguspeegeldus, mis muudab pilgu elavaks.
Realistlikuma ilme lisamine: Karvkate ja varjud
Kui põhikuju on paigas, on aeg muuta see lihtne skits elavaks joonistuseks. Siin tuleb mängu tekstuur. Koerad ei ole siledad nagu kilekotid; neil on karvkate. Selle asemel, et tõmmata ühtlane tugev joon ümber kogu koera, kasutage lühikesi, katkendlikke kriipse.
Keskenduge järgmistele piirkondadele:
- Kõrvade ääred: Tehke jooned ebaühtlaseks, et imiteerida karvu.
- Kael ja rind: Paljudel koertel on rinnaesisel kohevam karv. Lisage sinna rohkem lühikesi kriipse.
- Varjutamine: Kujutage ette, kust tuleb valgus. Tavaliselt on see ülevalt. Seega on koera kõhualune, lõuaalune ja kõrvade sisemused tumedamad. Kasutage pehmemat pliiatsit (2B), et neid alasid õrnalt tumendada.
Levinumad vead, mida vältida
Algajad kunstnikud kipuvad tegema sarnaseid vigu, mis võivad lõpptulemust rikkuda. Üks suurimaid eksimusi on liiga tugev surve pliiatsile visandamise faasis. Kui vajutate alguses liiga kõvasti, jäävad paberile sügavad vaod, mida ei saa enam täielikult kustutada, isegi kui grafiit eemaldub. See jätab joonistuse mustaks ja ebakorrektseks.
Teine viga on detailidesse uppumine enne üldvormi paika panemist. Sageli alustatakse joonistamist ühest silmast, tehakse see ideaalseks, ja liigutakse edasi, avastades lõpuks, et pea on liiga väike või teine silm ei mahu paberile ära. Pidage meeles kuldset reeglit: alati liigu üldiselt üksikule.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Allpool leiate vastused küsimustele, mis sageli tekivad inimestel, kes proovivad esimest korda koera joonistada.
Kas ma pean oskama anatoomiat, et joonistada koera?
Ei, lihtsa visandi jaoks pole sügavad anatoomilised teadmised vajalikud. Piisab sellest, kui õpite nägema looma keha lihtsate geomeetriliste kujunditena (ringid, ovaalid, ristkülikud). Professionaalne loomaanatoomia on vajalik vaid hüperrealistlike teoste puhul.
Kui kaua võtab aega, et õppida koera peast joonistama?
See sõltub harjutamise sagedusest. Kui harjutate käesolevat meetodit (geomeetrilised kujundid) paar korda päevas, suudate tõenäoliselt juba nädala pärast joonistada äratuntava ja armsa koera peast vaid 2–3 minutiga. Lihasmälu tekib korduste kaudu.
Mida teha, kui mu koer näeb välja nagu kass või karu?
See on väga levinud probleem. Tavaliselt on asi koonu pikkuses ja kõrvade kujus. Koeral on tavaliselt etteulatuvam koon kui kassil. Proovige järgmisel korral koonu ovaali veidi suuremaks või piklikumaks teha. Samuti on koera nina (ninasõõrmete osa) tavaliselt suurem kui kassil.
Kas peaksin kasutama fotot või joonistama mälu järgi?
Algajatel on tungivalt soovitatav kasutada referentsfotot. Foto aitab mõista proportsioone ja näha, kuidas jalad tegelikult keha külge kinnituvad. Mälu võib meid tihti petta, lihtsustades kujundeid liigselt. Valige lihtne foto, kus koer on otsevaates või profiilis.
Joonistamise muutmine harjumuseks ja isikupärastamine
Kui olete põhilise koera joonistamise selgeks saanud, on aeg hakata eksperimenteerima ja lisama oma töödele isikupära. Iga koeratõug on erinev ja põhikujundite muutmisega saate luua sadu erinevaid karaktereid. Näiteks taksikoera puhul venitage keha ovaal pikaks vorstiks ja tehke jalad lühemaks. Mopsi puhul tehke pea ring suuremaks ja koonu ovaal peaaegu olematuks, et saavutada lame nägu.
Lisaks tõuomadustele saate mängida koera emotsioonidega. Muutes kulmude asendit või suu kumerust, saab teie joonistatud koer olla rõõmus, kurb, üllatunud või uudishimulik. See on suurepärane viis jutustada piltidega lugusid. Ärge kartke lisada ka aksessuaare – kaelarihm nimeplaadiga, väike rätik kaelas või mänguasi käppade vahel annavad joonistusele konteksti ja elu.
Joonistamisoskuse arendamine ei nõua tunde kestvaid sessioone. Piisab, kui visandate kiires korras reklaamipausi ajal või oodates telefonikõnet. Hoidke pliiats ja väike märkmik alati käepärast. Mida rohkem te “kritseldate”, seda kindlamaks muutub teie käsi ja seda täpsemaks silm. Lõpuks avastate, et see paari minutiga valmiv koeraskits pole enam lihtsalt harjutus, vaid viis, kuidas väljendada oma meeleolu ja rõõmustada teisi omatehtud kaardikese või pildiga.
