Pariisi südames asuv gooti arhitektuuri meistriteos on viimase viie aasta jooksul läbinud ühe oma ajaloo kõige dramaatilisema ja keerukama perioodi. Pärast seda, kui maailm vaatas 2019. aasta aprillis õudusega pealt, kuidas leegid neelasid Notre-Dame’i katuse ja kuulsa torni, on sajad käsitöölised, arhitektid ja insenerid töötanud väsimatult, et taastada see UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv sümbol. Nüüd, kui tellingud hakkavad kaduma ja katedraali siluett on Pariisi taevalaotuses taas endine, on saabumas hetk, mida miljonid inimesed on oodanud. See ei ole lihtsalt ehitusprojekt, vaid rahvuslik ja globaalne pingutus, mis ühendab keskaegsed ehitustehnikad tipptasemel kaasaegse tehnoloogiaga, et tagada hoone säilimine järgmisteks sajanditeks. Järgnevalt vaatame süvitsi, millised muudatused on toimunud, kuidas restaureerimine tegelikult välja nägi ja mida külastajad avamisel oodata võivad.
Sajandi ehitusprojekt: Kuidas katedraal tuhast tõusis
Notre-Dame’i taastamistöid on Prantsusmaal õigustatult nimetatud “sajandi ehitusprojektiks”. Protsess jagunes kahte suurde etappi: turvamine ja tegelik restaureerimine. Esimesed kaks aastat pärast tulekahju kulusid ainuüksi hoone stabiliseerimisele. See oli kriitiline periood, mil eksisteeris reaalne oht, et võlvid võivad kokku variseda. Tuli eemaldada sadu tonne sulanud tellinguid, mis olid paigaldatud enne tulekahju toimunud renoveerimistöödeks, ning toestada lendavad tugikaared puidust raamistikega.
Alles pärast seda, kui hoone oli tunnistatud stabiilseks, sai alata tegelik ülesehitustöö. Restaureerimise filosoofia oli algusest peale selge: taastada katedraal selle viimases teadaolevas seisukorras, austades nii keskaegset algupära kui ka 19. sajandi arhitekti Eugène Viollet-le-Duci lisandusi. See otsus lõpetas algsed spekulatsioonid, mille kohaselt sooviti katusele või tornile anda modernne, klaasist või valguskiirtega lahendus. Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas, et torn taastatakse identsena, mis tähendas tagasipöördumist traditsiooniliste materjalide – tamme ja plii – juurde.
“Mets” on tagasi: Katusekonstruktsiooni ja torni taastamine
Üks kõige tähelepanuväärsemaid saavutusi on olnud katedraali kuulsa katusekonstruktsiooni, mida hellitavalt kutsutakse “metsaks” (la forêt), täpne taastamine. See sai oma nime tiheda tammepalkide rägastiku järgi, mis hoidis katust üleval. Et saavutada ajalooline autentsus, kasutati umbes 2000 hoolikalt valitud tammepuud, mis pärinesid Prantsusmaa eri piirkondade metsadest.
Huvitav on fakt, et puidutöötlusel ei kasutatud mitte kaasaegseid saekaatreid, vaid keskaegseid kirveid ja tehnikaid. Käsitöölised õppisid ja rakendasid meetodeid, mida kasutati 12. ja 13. sajandil, et puidu struktuur ja vastupidavus oleksid identsed originaaliga. See tagab, et uus katus on sama paindlik ja vastupidav kui see, mis pidas vastu 800 aastat.
Katedraali uus torn, mis on 96 meetrit kõrge, on samuti valminud tammepuidust karkassile ja kaetud pliiga. Torni tippu on juba tagasi asetatud kuulus kukk, mis sisaldab reliikviaid, sealhulgas tükikest Kristuse okaskroonist ning Pariisi kaitsepühakute säilmeid. See sümboliseerib katedraali vaimset taassündi ja kaitset linna kohal.
Interjööri uskumatu muutumine
Kuigi tulekahju kahjustas peamiselt katust ja torni, on katedraali sisemus läbinud sama põhjaliku uuenduskuuri. Paljud, kes on saanud pilgu heita renoveeritud siseruumidesse, kirjeldavad nähtut kui “šokki” – kuid positiivses mõttes. Aastakümnete ja sajandite jooksul kogunenud tolm, küünlatahm ja mustus olid muutnud katedraali seinad halliks ja süngeks. Pärast põhjalikku puhastustööd särab Notre-Dame nüüd oma algses, heledas kivi- ja värviilus.
Restaureerimistööde käigus on puhastatud umbes 42 000 ruutmeetrit seinapinda. Lisaks kivile on taastatud ka:
- Vitraažaknad: Kuigi kuulsad roosaknad jäid imekombel terveks, olid need kaetud paksu tolmukihiga. Nüüd lasevad need läbi märksa rohkem valgust, muutes kiriku interjööri valgemaks ja avaramaks.
- Maalid ja kabelid: Kõrvalkabelite seinamaalingud, mis olid varem vaevunähtavad, on restaureeritud ja nende erksad värvid on taas nähtaval.
- Suur orel: Orel, millel on 8000 vilet, ei saanud tules ega vees otse kannatada, kuid see kaeti pliitolmuga. Iga vile tuli eemaldada, puhastada ja uuesti häälestada – protsess, mis võttis aega aastaid.
Kaasaegne tuleohutus ja tehnoloogia
Üks olulisemaid õppetunde 2019. aasta katastroofist oli vajadus parema tuleohutussüsteemi järele. Restaureeritud katedraal on varustatud maailma tipptasemel tulekaitsesüsteemidega, mis on diskreetselt integreeritud ajaloolisesse struktuuri. Eesmärk on välistada sarnase tragöödia kordumine.
Uus süsteem sisaldab endas uudset udusüsteemi (misting system) pööningul ja torni konstruktsioonis. Erinevalt tavalistest sprinkleritest, mis võivad veekahjustustega hoonet rikkuda, kasutab see süsteem peenikest veeudu, mis summutab leegid kiiresti, tekitamata liigset niiskust. Lisaks on paigaldatud termokaamerad ja sensorid, mis suudavad tuvastada ebanormaalset temperatuuritõusu sekunditega.
Liturgilise mööbli ja külastajate teekonna uuendamine
Koos arhitektuurilise taastamisega on Notre-Dame saanud ka uue liturgilise sisustuse. Pariisi peapiiskopkond korraldas konkursi, et valida disainid uuele altarile, kantslile, piiskopitoolile (kateedrale) ja ristimisnõule. Valituks osutusid Guillaume Bardet’ pronksist minimalistlikud teosed, mis on tekitanud nii heakskiitu kui ka poleemikat. Uus mööbel on tume ja lihtne, luues kontrasti heleda kiviga ning rõhutades sakraalset funktsiooni.
Samuti on ümber mõeldud külastajate liikumine. Enne tulekahju külastas katedraali umbes 12 miljonit inimest aastas, kuid pärast avamist ennustatakse selle arvu kasvu 14–15 miljonini. Uus logistika peaks tagama sujuvama liikumise, eraldades paremini palverändurid ja turistid, ning pakkuma paremat ligipääsu ka puuetega inimestele.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Millal Pariisi Jumalaema kirik täpselt avatakse?
Katedraal avatakse ametlikult 8. detsembril 2024. See kuupäev ei ole juhuslik, vaid tähistab katoliku kalendris Pühima Neitsi Maarja pärispatuta saamise suurpüha. Pidustused ja tseremooniad algavad juba 7. detsembril, mil toimub riiklik tseremoonia ja kiriku “üleandmine” riigilt katoliku kirikule.
Kas katedraali külastamine on tasuline?
Sissepääs katedraali peasaali jääb kõigile külastajatele ja palveränduritele tasuta. See on kooskõlas Prantsusmaa seadustega, mis reguleerivad riigile kuuluvaid kirikuid (1905. aasta seadus). Siiski tuleb tõenäoliselt osta pilet, et külastada torne või krüpti, ning on arutatud vabatahtlike annetuste süsteemi tõhustamist või sümboolset tasu teatud turismigruppidele, kuid põhisissepääs on tasuta.
Kas torni ja katust saab kohe külastada?
Kuigi katedraal avatakse jumalateenistusteks ja külastusteks detsembris 2024, ei pruugi kõik alad olla kohe ligipääsetavad. Torni minekuks mõeldud trepid ja platvormid nõuavad eraldi turvakontrolli ja logistikat. Eeldatavasti avatakse tornid külastajatele järk-järgult mõni kuu pärast peamist avamistseremooniat.
Mis sai kuulsatest mesilastest, kes elasid katusel?
Notre-Dame’i käärkambrite katusel elanud kolm mesilastaru (umbes 200 000 mesilast) elasid tulekahju imekombel üle. Tuli ei jõudnud nendeni ja suits ei olnud neile surmav, kuna mesilased ei oma kopse nagu imetajad. Mesinikud on nende eest hoolitsenud ja nad on endiselt katedraali juures, sümboliseerides elu jätkumist.
Kiriku ümbruse ja esise väljaku tulevik
Kuigi katedraali uksed avanevad 2024. aasta lõpus, ei tähenda see tööde täielikku lõppu Notre-Dame’i ümber. Järgmine suur etapp on kiriku esise väljaku (parvis) ja ümbritsevate alade ümberkujundamine. Pariisi linnavalitsus on heaks kiitnud Belgia maastikuarhitekti Bas Smetsi projekti, mille eesmärk on muuta see praegu kivine ja suvel kuum ala rohelisemaks ja inimsõbralikumaks.
Plaanide kohaselt istutatakse väljakule ja katedraali tagumisele küljele üle 130 uue puu, luues varjulisi alasid ja vähendades kuumasaare efekti. Samuti on kavas luua õhuke veekiht väljakule, mis peegeldaks katedraali fassaadi ja pakuks kuumadel päevadel jahutust. Maa-alune parkla ehitatakse ümber külastuskeskuseks ja muuseumiks, mis pakub ligipääsu ka Seine’i jõe äärsele promenaadile. Need tööd algavad eeldatavasti pärast 2024. aasta olümpiamänge ja katedraali taasavamist ning kestavad kuni aastani 2027 või 2028, viies lõpule Pariisi südame täieliku uuestisünni.
