Tallinna areng ja linnaplaneerimine on viimastel aastatel tekitanud üha enam tuliseid arutelusid nii linnaelanike, ekspertide kui ka poliitikute seas. Pealinna elanikud tunnetavad üha teravamalt, et senine juhtimisstiil ja linnaruumi korraldus on ajale jalgu jäänud ega vasta enam kaasaegse Euroopa pealinna standarditele. Selles kontekstis on Pärtel Peeter Pere ja tema meeskond toonud lauale jõulise visiooni, mis ei räägi enam pelgalt kosmeetilistest parandustest, vaid fundamentaalsetest struktuursetest muudatustest. Küsimus ei ole enam ammu ainult selles, kuhu tõmmata maha uus jalgrattarada või millisele tänavale istutada paar puud, vaid selles, kuidas muuta Tallinn tervikuna inimkeskseks, turvaliseks ja majanduslikult konkurentsivõimeliseks linnaks, mis suudaks võistelda Helsingi ja Stockholmi elukvaliteediga. Paljude tallinlaste jaoks on ootusärevus suur, sest igapäevane liiklusummikutes istumine või hooldamata kõnniteedel libisemine on muutunud talumatuks rutiiniks, millele oodatakse konkreetseid ja kiireid lahendusi.
Linnaruum, mis teenib inimest, mitte ainult autot
Üks kesksemaid teemasid Pärtel Peeter Pere sõnumites on Tallinna linnaruumi radikaalne ümbermõtestamine. Praegune olukord, kus linnaplaneerimine on aastakümneid eelistanud autoliiklust jalakäijate ja kergliiklejate arvelt, on viinud olukorrani, kus liikumine on ebamugav kõigile osapooltele. Kaasaegne linnaruum ei tähenda autode keelamist, vaid ruumi õiglast jaotamist, mis paradoksaalsel kombel parandab ka autojuhtide olukorda, vähendades ummikuid lühikeste, ebavajalike autosõitude arvelt.
Kriitika on sageli suunatud linnavalitsuse senisele praktikale joonistada maha punaseid rattaradasid, mis ei paku tegelikku turvalisust ega eralda rattureid autovoolust füüsiliselt. Pere visioon näeb ette:
- Füüsiliselt eraldatud rattateede võrgustikku: See tähendab, et rattur ei pea jagama ruumi bussi ega autoga, mis on turvalisuse tagamisel kriitilise tähtsusega, eriti laste ja eakate jaoks.
- Tänavate terviklikku rekonstrueerimist: Pindmise asfaldivahetuse asemel tuleb tänavad ümber ehitada “seinast seinani” põhimõttel, luues ruumi haljastusele, pinkidele ja laiematele kõnniteedele.
- Turvalisi kooliteid: Iga laps peaks saama liikuda kooli ja huviringi iseseisvalt, ilma et lapsevanem peaks olema taksojuhi rollis. See vähendab hommikusi ummikuid koolide ümbruses märgatavalt.
Selline lähenemine nõuab poliitilist julgust, sest see muudab harjumuspärast liikluspilti. Kuid kogemused teistest Põhjamaade linnadest näitavad, et kvaliteetne avalik ruum tõstab kinnisvara väärtust, toob tänavatele rohkem elu ja toetab kohalikku väikeettevõtlust, sest jalakäija on kohviku või poe jaoks alati parem klient kui mööda kihutav autojuht.
Lumekoristus ja talvine hooldus peab muutuma
Talvine Tallinn on aastaid olnud sünonüümiks libedatele kõnniteedele, ohtlikele jääpurikatele ja lumevallidele, mis takistavad liikumist. Pärtel Peeter Pere on teravalt kritiseerinud praegust süsteemi, kus vastutus kõnniteede puhastamise eest on lükatud kinnistuomanike õlule. See on arhailine korraldus, mis ei toimi tiheasustusega linnas, kus inimeste võimekus ja tehnika on väga erinevad.
Muutuste plaan on selge: linn peab võtma kõnniteede lumekoristuse enda kanda. See ei ole utoopia, vaid elementaarne munitsipaalteenus, mida pakuvad edukalt nii Helsingi kui ka mitmed väiksemad Eesti omavalitsused. Tsentraalne koristus võimaldaks kasutada kaasaegset tehnikat, sahkasid ja harjasid, mis puhastavad kilomeetreid kõnniteid tundidega, samal ajal kui käsitsi labidatega vehkimine võtab terve päeva.
Selline reform tooks kaasa mitmeid positiivseid tagajärgi:
- Ühtlane kvaliteet: Kogu tänav saab puhtaks korraga, mitte “malelaua” põhimõttel, kus ühe maja ees on asfalt ja teise ees jääväli.
- Vähem traumasid: Väheneb libedusega seotud kukkumiste ja luumurdude arv, mis omakorda vähendab koormust meditsiinisüsteemile ja säästab linlaste tervist.
- Õiglus: Eakad majaomanikud ei pea enam varahommikul rasket füüsilist tööd tegema, vaid saavad usaldada linna teenust, mille eest nad maksumaksjatena on juba tasunud.
Eestikeelne haridus ja ühtne koolivõrk
Lisaks füüsilisele linnaruumile vajab Tallinn otsustavaid muutusi ka hariduskorralduses. Pärtel Peeter Pere on rõhutanud, et eestikeelsele õppele üleminek ei tohi olla pelgalt loosung, vaid see peab olema sisuliselt ja kiirelt ellu viidud reform. Pealinnas ei saa eksisteerida paralleelühiskondi, mida taastoodab segregatsioonile rajatud koolivõrk.
Eesmärk on luua ühtne Eesti kool, kus õpivad koos nii eesti kui ka vene kodukeelega lapsed. See on parim viis tagada kõigile noortele võrdsed võimalused tööturul ja ühiskonnaelus osalemisel. Kvaliteetne eestikeelne haridus peab olema kättesaadav igas linnaosas, alates Lasnamäest kuni Nõmmeni. See eeldab linnalt jõulist panustamist õpetajate värbamisse, motivatsioonipakettidesse ja koolikeskkonna kaasajastamisse. Viivitamine selles küsimuses on julgeolekurisk ja sotsiaalne ebaõiglus tulevaste põlvkondade suhtes.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Alljärgnevalt on toodud vastused peamistele küsimustele, mis seoses Pärtel Peeter Pere ja tema pakutavate muudatustega sageli tekivad.
Miks on vaja muuta praegust lumekoristuse süsteemi, kui see on aastaid nii toiminud?
Praegune süsteem ei toimi efektiivselt, sest see sõltub tuhandete erinevate kinnistuomanike suvast ja võimekusest. Tulemuseks on ebaühtlaselt ja sageli halvasti hooldatud kõnniteed. Linnapoolne tsentraalne koristus tagab standardiseeritud kvaliteedi, masinate kasutamise ja turvalisuse kõigile jalakäijatele, olenemata sellest, kelle maja ees nad kõnnivad.
Kas rattateede ehitamine tähendab autoliikluse täielikku seiskamist?
Ei tähenda. Eesmärk on luua toimiv alternatiiv. Kui rattateed on turvalised ja ühistransport kiire, valib rohkem inimesi auto asemel muu liikumisviisi, mis vähendab autode hulka tänavatel. See omakorda jätab rohkem ruumi neile, kellel on autot vältimatult vaja kasutada (nt kaubavedu, operatiivsõidukid, liikumisraskustega inimesed).
Kuidas plaanitakse rahastada suuri taristuprojekte ja lumekoristust?
Raha leitakse eelkõige linna juhtimise efektiivsemaks muutmise arvelt. Korruptsiooni vähendamine, ebaefektiivsete linnaettevõtete reformimine ja poliitiliste toiduahelate katkestamine vabastab märkimisväärse summa eelarvest. Lisaks on kvaliteetne elukeskkond investeering, mis toob pikas perspektiivis linnale tulu läbi suureneva maksubaasi ja investeeringute.
Mida tähendab “euroopalik juhtimiskultuur”?
See tähendab läbipaistvust, kaasamist ja andmepõhist otsustamist. Linnajuhid ja ametnikud peavad teenima avalikku huvi, mitte parteilisi eesmärke. See hõlmab ka linnaettevõtete nõukogude mehitamist ekspertide, mitte poliitikutega, ning avatud suhtlust kogukondadega enne suurte otsuste langetamist.
Majanduslik konkurentsivõime ja investeeringute meelitamine
Linnakeskkonna kvaliteet on tänapäeva globaalses majanduses üks peamisi argumente, millega meelitatakse ligi talente ja välisinvesteeringuid. Ettevõtted ei vali asukohta enam ainult maksukeskkonna järgi, vaid vaatavad, kas nende töötajatel on antud linnas hea elada. Kui Tallinn soovib olla regiooni innovatsioonikeskus, peab ta pakkuma elukeskkonda, mis on võrreldav Põhjamaadega, mitte Ida-Euroopa äärealadega.
Pärtel Peeter Pere rõhuasetus kiiretele ja otsustavatele muutustele on otseselt seotud Tallinna majandusliku potentsiaali avamisega. Tark linnaplaneerimine toob kaasa investeeringud kinnisvarasektorisse, turismi ja teenindussektorisse. Näiteks kaasaegne peatänav ei ole ainult ilus vaadata, vaid see tõstab seal asuvate äride käivet keskmiselt 20-30%. Samuti meelitab hea ühistranspordiühendus ja rattateede võrgustik linnakeskusesse tööjõudu, kes muidu eelistaks töötada kodukontoris või kolida teise riiki.
Lisaks on oluline aspekt Tallinna kui “targa linna” (smart city) kuvand. See ei tähenda ainult digilahendusi, vaid ka nutikat taristut. Andmepõhine ühistranspordi planeerimine, fooritsüklite optimeerimine ja energiasäästlik tänavavalgustus on valdkonnad, kus Tallinn on maha jäänud, kuid kus on võimalik kiirete otsustega saavutada suur kokkuhoid ja efektiivsus. Muutused, mida nõutakse, ei ole pelgalt mugavusteenused, vaid strateegilised sammud, et tagada pealinna jätkusuutlikkus ja õitseng järgmisteks aastakümneteks.
