Iga päev saabuvad kümned abipalved tähelepanelikelt kodanikelt, kes on märganud tänaval külmetavat, vigastatud või hüljatud looma. Paraku on Eesti suurim vabatahtlikele tuginev loomakaitseorganisatsioon Pesaleidja MTÜ jõudnud punkti, kus pelgalt heast tahtest enam ei piisa – füüsiline ruum ja inimressurss on ammendunud. Olukord on muutunud kriitiliseks ning organisatsioon on sunnitud saatma välja avaliku appikarje: ilma uute hoiukodudeta ei ole võimalik enam uusi abivajajaid vastu võtta. See tähendab, et paljud tänavale sattunud kassid, kes muidu saaksid võimaluse uuele elule, peavad jääma saatuse hoolde, kui just kogukond ei ulatada oma abistavat kätt.
Miks on olukord praegu nii drastiline?
Loomakaitsevaldkonnas räägitakse tihti kevadisest ja sügisesest “kassipoegade hooajast”, kuid viimastel aastatel on piirid hägustunud ning abivajajate laviin on muutunud aastaringseseks. Pesaleidja MTÜ hoole all on igapäevaselt sadu loomi, kellest suur osa viibib hoiukodudes, kuid märkimisväärne hulk ootab oma võimalust ka kassitoas. Kassitoa mahutavus on aga piiratud ning nakkusohu ja loomade stressitaseme tõttu ei ole võimalik sinna loomi lõputult juurde paigutada.
Hoiukodude puudus tekitab nõiaringi: kui kassitoas ei vabane kohti (sest loomad ei liigu kodudesse piisavalt kiiresti) ja hoiukodud on pilgeni täis, puudub nn puhvertsoon, kuhu paigutada tänavalt püütud loomad esmaseks karantiiniks ja sotsialiseerimiseks. Kriitiline puudus on just nimelt kodudest, sest paljud loomad vajavad taastumiseks rahulikku keskkonda, mida suur ja sagimist täis kassituba ei suuda pakkuda. Ilma uute vabatahtlike liitumiseta on organisatsioon sunnitud tegema raskeid valikuid ja peatama uute loomade vastuvõtu, mis on loomakaitsjatele emotsionaalselt laastav.
Mis on hoiukodu ja miks see on asendamatu?
Hoiukodu on vahelüli tänavaelu ja päriskodu vahel. See on turvaline peatuspaik, kus loom saab taastuda tänavaelu vintsutustest, pareneda haigustest ja õppida taas inimest usaldama. Paljud inimesed kardavad hoiukoduks hakkamist, arvates, et see nõuab erioskusi või tohutuid rahalisi väljaminekuid, kuid tegelikkus on märksa lihtsam ja toetatum.
Hoiukodu põhiülesanded on:
- Turvatunde pakkumine: Anda loomale soe ja kindel koht, kus tal on oma pesa, toit ja vesi.
- Sotsialiseerimine: Tegeleda loomaga, mängida temaga ja harjutada teda koduse eluga (tolmuimeja hääled, inimeste lähedus).
- Tervise jälgimine: Manustada vajadusel ravimeid (nt silmatilgad või ussirohi) ja hoida silm peal looma üldisel heaolul.
- Info jagamine: Kirjeldada looma iseloomu ja teha pilte, et Pesaleidja meeskond saaks aidata leida loomale päriskodu.
Hoiukodu on sageli ainus võimalus argadele või traumeeritud loomadele, kes kassitoas peidaksid end nurgas ega saaks kunagi võimalust näidata oma tõelist, armastusväärset olemust. Koduses keskkonnas avanevad nad aga imekspandava kiirusega.
Müütide kummutamine: kulud ja kohustused
Üks suurimaid takistusi, miks inimesed ei julge hoiukodu pakkuda, on hirm kulude ees. Siinkohal on oluline rõhutada Pesaleidja MTÜ põhimõtet: vabatahtlik ei pea kandma rahalisi kulusid. Organisatsioon katab kõik loomaga seotud veterinaarkulud (vaktsineerimine, kiibistamine, steriliseerimine/kastreerimine, ravi). Samuti varustab Pesaleidja hoiukodu liiva, toidu ja vajadusel isegi liivakasti, transpordipuuri ning mänguasjadega.
Hoiukodu pakkuja panus on tema aeg, kodu ja hoolivus. Loomulikult on oodatud ka need hoiukodud, kes soovivad ise toidu ja liiva soetada – see on organisatsioonile suureks abiks –, kuid see ei ole eeltingimus. Pesaleidja eesmärk on teha aitamise protsess võimalikult sujuvaks, et majanduslik olukord ei saaks takistuseks hea teo tegemisel.
Kuidas hoiukoduks olemine rikastab sinu elu?
Hoiukoduks olemine ei ole ühesuunaline heategu. See on kogemus, mis annab väga palju tagasi. See on suurepärane võimalus inimestele, kes:
- Kaaluvad lemmiklooma võtmist, kuid pole kindlad, kas see sobib nende elustiiliga. Hoiukodu on ideaalne “prooviperiood” ilma pikaajalise (15+ aastat) kohustuseta.
- Soovivad oma olemasolevale lemmikule seltsilist, kuid ei taha võtta püsivalt teist looma.
- Tahavad lastele õpetada empaatiat ja hoolimist, näidates reaalselt, kuidas nõrgemat aidata.
- Otsivad ellu tähendusrikast tegevust – teadmine, et oled päästnud elusolendi kindlast surmast, on kirjeldamatult võimas tunne.
Emotsionaalselt võib olla raske loomast loobuda, kui talle leitakse päriskodu, kuid kogenud hoiukodud kinnitavad: rõõm näha oma hoolealust õnnelikuna uues peres kaalub üles lahkuminekukurbuse. Lisaks teadmine, et ühe looma loovutamine vabastab koha järgmisele abivajajale, aitab motivatsiooni hoida.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) hoiukodudele
Kas ma saan olla hoiukodu, kui mul on juba lemmikloomad?
Jah, enamasti saab. Siiski on oluline, et sinu enda loomad oleksid vaktsineeritud. Uue looma saabumisel on vajalik esmane karantiiniperiood (tavaliselt 10–14 päeva), mille jooksul tuleks hoiukass hoida teistest eraldi (nt eraldi toas või vannitoas). See kaitseb nii sinu loomi võimalike peiteperioodis haiguste eest kui ka vähendab uue tulija stressi.
Kui kauaks loom minu juurde jääb?
See on väga individuaalne. Mõni kassipoeg leiab kodu paari nädalaga, mõni täiskasvanud või erivajadusega kass võib oodata mitu kuud. Pesaleidja meeskond teeb omalt poolt kõik, et reklaamida looma ja leida talle kodu võimalikult kiiresti, kuid hoiukodu peaks arvestama teatud määramatusega. Kui sul on ees reis või elumuutus, saab alati kokku leppida ajutise lahenduse.
Mida teha, kui hoiukass jääb haigeks?
Pesaleidjal on lepingulised partnerkliinikud ja kogenud koordinaatorid. Kui märkad, et loom on loid või haige, tuleb koheselt ühendust võtta oma koordinaatoriga, kes broneerib kliinikuaja. Sina ei pea ravi eest maksma, kuid sinult oodatakse valmisolekut loom kliinikusse transportida (või aidata leida transport).
Kas ma võin hoiukodulepingu lõpetada, kui ma enam ei jaksa?
Jah, hoiukodu on vabatahtlik tegevus. Kui tunned, et see koormab sind liialt või elukorraldus muutub, tuleb sellest Pesaleidjale teada anda. Organisatsioon leiab loomale uue koha, kuid palutakse mõistvat suhtumist – uue koha leidmine võib võtta aega mõnest päevast nädalani, kuna, nagu mainitud, on kohad äärmiselt täis.
Kas ma pean võtma täiskasvanud kassi või kassipoja?
Sa saad eelistusi avaldada. Algajatele soovitatakse sageli terveid ja sõbralikke täiskasvanud kasse, kuna nendega on vähem “möllu” kui kassipoegadega. Samas on kassipojad väga populaarsed peredes, kus on aega nendega mängida. Kõige suurem puudus on hoiukodudest, kes on valmis võtma sotsialiseerimist vajavaid pelglikke kasse.
Sammud elude päästmiseks: kuidas liituda?
Kui tunned, et sinu südames ja kodus on ruumi ühele abivajajale, siis tegutsemine on lihtsam, kui arvad. Praegune kriis on lahendatav vaid kogukonna ühise pingutuse toel ja iga üksik uus hoiukodu tähendab vähemalt ühe, tihti aga mitme elu päästmist.
Protsess näeb tavaliselt välja järgmine:
- Ankeedi täitmine: Mine Pesaleidja kodulehele ja täida hoiukodu ankeet. See aitab kaardistada sinu võimalusi ja soove (nt kas sul on teisi loomi, kas eelistad kassi või koera, kui palju on sul vaba aega).
- Vestlus vabatahtlikuga: Sinuga võetakse ühendust, et arutada läbi detailid, vastata küsimustele ja veenduda, et oled teadlik, mida hoiukoduks olemine tähendab. See ei ole eksam, vaid sõbralik vestlus.
- Ettevalmistus: Sulle antakse juhised, kuidas kodu ette valmistada (nt ohud nagu lahtised aknad) ja vajadusel toimetatakse sinuni varustus (liivakast, toit).
- Looma saabumine: Sulle tuuakse loom või lähed talle ise järele. Sellest hetkest algab teekond, mis võib muuta nii looma kui ka sinu enda elu.
Iga jagamine sotsiaalmeedias, iga annetus ja iga uus hoiukodu on hindamatu väärtusega. Pesaleidja MTÜ ei ole anonüümne asutus, vaid koosneb tavalistest inimestest, kes teevad seda tööd oma põhitöö ja pere kõrvalt. Nad vajavad abi, et jätkata. Kui sul on vaba toanurk või soe vannituba, siis tea, et see võib olla piir elu ja surma vahel ühele väikesele hingele, kes praegu külmetab kusagil Eesti tänaval.
