Kütteperioodi algus on Eestis alati kriitilise tähtsusega aeg, mil Päästeameti ja kütteekspertide statistika muutub murettekitavaks. Igal aastal registreeritakse kümneid juhtumeid, kus valed kütmisvõtted põhjustavad raskeid tervisekahjustusi või halvemal juhul nõuavad inimelusid. Kuigi ahjuküte tundub olevat osa meie kultuuriloost ja justkui midagi, mida on põlvest põlve edasi antud, näitab MTÜ Eesti Pottsepad kogemus, et tänapäevased teadmised ja vanad harjumused on sageli vastuolus. Kõige levinum ja ühtlasi kõige saatuslikum viga, mida koduomanikud teevad, on seotud sooviga hoida toas võimalikult palju sooja, ohverdades selle nimel ohutuse. See on viga, mis muudab hubase kodu vaid loetud tundidega eluohtlikuks keskkonnaks, ilma et elanikud ise sellest arugi saaksid.
Vingugaas – nähtamatu ja lõhnatu vaenlane
Peamine põhjus, miks MTÜ Eesti Pottsepad on asunud aktiivselt elanikke hoiatama, peitub vingugaasis (CO). See on aine, mida ei ole võimalik inimese meeltega tuvastada – sel puudub värv, lõhn ja maitse. Vingugaas tekib mittetäielikul põlemisel, kui küttekoldes ei ole piisavalt hapnikku. Kõige tüüpilisem stsenaarium on järgmine: inimene näeb, et leeki enam pole, söed vaid hõõguvad ja soovist soojust mitte korstnasse lasta, suletakse siiber täielikult või liiga vara.
Miks see on ohtlik? Kui siiber suletakse ajal, mil söed veel hõõguvad, jätkub põlemisprotsess, kuid hapniku juurdevool on takistatud ja suitsugaaside väljumistee suletud. Selle tulemusena hakkab mürgine vingugaas imbuma eluruumidesse. Kuna vingugaas seob end veres hemoglobiiniga ligi 200 korda agressiivsemalt kui hapnik, tekib organismis kiiresti hapnikunälg. Sageli uinuvad inimesed just sel hetkel, aimamata, et nad enam ei ärka.
Kuidas tunda ära vingumürgitust?
Kuna gaas ise on tajumatu, tuleb osata jälgida keha reaktsioone. Kahjuks aetakse need sümptomid tihti segamini tavalise väsimuse või viirushaigusega. Peamised ohumärgid on:
- Tugev peavalu ja pearinglus
- Iiveldus ja oksendamine
- Nõrkus ja unisus
- Südame pekslemine ja hingamisraskused
- Teadvusehäired raskematel juhtudel
Kui tunnete kütmise ajal või vahetult pärast seda sarnaseid sümptomeid, tuleb koheselt avada aknad, minna värske õhu kätte ja vajadusel kutsuda kiirabi.
Niiskuse ja küttematerjali kvaliteedi mõju
Lisaks siibri enneaegsele sulgemisele toovad eksperdid välja teise massilise probleemi: märja puidu või sobimatu materjali põletamise. Paljud koduomanikud ei teadvusta, et märg puit ei anna sooja, vaid kulutab suure osa energiast vee aurustamisele. See mitte ainult ei vähenda kütteefektiivsust, vaid tekitab korstnasse pigi, mis on äärmiselt tuleohtlik.
Puu niiskussisaldus peaks jääma alla 20%. Märgade halgudega kütmisel on põlemistemperatuur madal, mis soodustab tahma ja pigi kogunemist lõõridesse. Kui see pigikiht peaks süttima, tekib korstnas n-ö tahmapõleng, kus temperatuur võib tõusta üle 1000 kraadi, lõhkudes korstna ja süüdates maja konstruktsioonid.
Samuti hoiatavad pottsepad kategooriliselt prügi põletamise eest. Kilekotid, plastpakendid, värvitud puit või vanad riided ei kuulu ahju. Nende põlemisel eraldub mürgiseid ühendeid, mis kahjustavad nii inimeste tervist kui ka küttekolde sisemust, lühendades ahju eluiga märgatavalt.
Õige süütamistehnika: alt üles või ülalt alla?
Aastakümneid on meile õpetatud, et tuli tehakse ahju alla pannes paberit ja pilpaid ning ladudes puud nende peale. Tänapäevased uuringud ja pottseppade soovitused on aga selle arusaama ümber lükanud. MTÜ Eesti Pottsepad soovitab kasutada ülalt süütamise meetodit.
Ülalt süütamine on puhtam ja efektiivsem, sest:
- Leek liigub aeglaselt allapoole, kuumutades puid järk-järgult.
- Põlemisgaasid peavad läbima leegi tsooni, mis tagab nende puhtama põlemise.
- Korsten soojeneb ühtlasemalt ja tõmme tekib sujuvamalt.
- Eraldub vähem suitsu ja tahma.
Selle meetodi puhul laotakse suuremad halud alla ja väiksemad üles, süütepilpad ja süütematerjal asetatakse kõige peale. See tagab pikaajalise ja ühtlase põlemise, mis on ahju kivimassile tervislikum kui äkiline kuumahool.
Värske õhu vajadus ja ventilatsioon
Üks sageli tähelepanuta jäetud aspekt on ruumi õhuvahetus. Tänapäevased kodud on ehitatud väga tihedaks – plastaknad ja soojustatud seinad ei lase õhul loomulikul teel liikuda. Küttekolle vajab aga põlemiseks suurtes kogustes hapnikku. Kui toas puudub piisav värske õhu juurdevool, hakkab ahi “hingama” toast endast, tekitades alarõhu.
See võib viia olukorrani, kus suits ja vingugaas imetakse korstna asemel tuppa tagasi (tagurpidi tõmme). Seega on ülioluline tagada kütmise ajal piisav ventilatsioon või avada aken nn mikrotuulutuse asendisse, et kompenseerida põlemiseks kuluvat õhku.
Seadusandlus ja kohustuslikud andurid
Eestis on viimastel aastatel karmistatud tuleohutusnõudeid, et vähendada tulesurmade arvu. Iga ahjuomanik peab teadma, et suitsuandur on kohustuslik igas kodus, kuid tahkeküttega eluruumides on nüüdsest kohustuslik ka vingugaasiandur.
Vingugaasiandur on ainus seade, mis suudab tuvastada selle nähtamatu tapja kohalolu ja anda häiret enne, kui kontsentratsioon muutub eluohtlikuks. Andur tuleks paigaldada vastavalt tootja juhistele, tavaliselt hingamisteede kõrgusele või seinale, mitte lakke nagu suitsuandur, kuna vingugaas seguneb toaõhuga ühtlaselt.
Lisaks anduritele paneb seadus majaomanikule kohustuse hoolitseda küttekolde korrasoleku eest. Eramajades võib korstent pühkida ise, kuid kord viie aasta jooksul peab seda tegema kutsetunnistusega korstnapühkija, kes väljastab ka akti süsteemi tehnilise seisukorra kohta. Kortermajades ja ridaelamutes peab kutseline korstnapühkija käima igal aastal.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Oleme koondanud siia vastused peamistele küsimustele, mis koduomanikel seoses ahjuküttega tekivad.
Millal tohib siibri täielikult sulgeda?
Siibrit tohib sulgeda alles siis, kui koldes ei ole enam näha ühtegi leeki (ka mitte väikest sinist leeki) ja söed on kattunud tumeda tuhakorraga ega hõõgu enam intensiivselt punaselt. Kahtluse korral jätke siiber pigem veidi irvakile – soojakadu on tühine võrreldes eluohtliku riskiga.
Kas ma võin põletada vanu ajalehti ja pappkaste?
Väikses koguses tulehakatuseks võib kasutada puhast paberit (mitte klantspiltidega ajakirju), kuid suures koguses paberi ja papi põletamine tekitab palju lendtuhka, mis ummistab lõõre ja võib korstnast väljudes süüdata katusel oleva prahi või naabermaja. Pappi ei tohiks kasutada põhikütusena.
Miks ahi ajab suitsu sisse, kuigi siiber on lahti?
Põhjuseid võib olla mitu: külm korsten (ilmalukk), madalrõhkkond, ummistunud lõõrid või puudulik ventilatsioon ruumis. Proovige esmalt tekitada tõmme, põletades korstnajalas või puhastusluugis veidi paberit. Kui probleem püsib, kutsuge korstnapühkija.
Kui tihti peab kutseline korstnapühkija käima eramajas?
Seaduse järgi peab eramajas kutseline korstnapühkija käima vähemalt kord viie aasta jooksul. Vahepealsetel aastatel võib omanik ise puhastustöid teha, kui tal on selleks vajalikud oskused ja vahendid. Kindlustusjuhtumi korral nõutakse aga kehtivat akti.
Mis vahe on suitsuanduril ja vinguanduril?
Suitsuandur reageerib nähtavale suitsule ja tulekahjule, paigaldatakse lakke. Vinguandur reageerib nähtamatule süsinikmonooksiidile (CO), mis tekib mittetäielikul põlemisel, ja see ei asenda suitsuandurit. Tahkeküttega kodudes on mõlemad kohustuslikud.
Küttekolde pikaealisuse tagamine
Ahju või kamina eluiga sõltub otseselt sellest, kui heaperemehelikult seda kasutatakse. Regulaarne hooldus ei ole vajalik mitte ainult tuleohutuse seisukohalt, vaid see säästab pikemas perspektiivis ka raha. Puhastamata lõõridesse kogunev tahm toimib isolaatorina, mis takistab soojuse salvestumist kivimassi. See tähendab, et sama toatemperatuuri saavutamiseks tuleb põletada märksa rohkem puid, mis on tänapäeva kütusehindade juures märkimisväärne kulu.
Lisaks kütmisele tuleks jälgida ka ahju füüsilist seisukorda. Praod ahju väliskestas, logisevad uksed või pudenev vuugisegu on märgid, et küttekolle vajab pottsepa kätt. Iga väike pragu on potentsiaalne ohuallikas, kust vingugaas või säde võib pääseda eluruumi. Seega on soovitatav enne iga kütteperioodi algust oma küttekehad kriitilise pilguga üle vaadata ning kahtluse korral konsulteerida MTÜ Eesti Pottsepad poolt tunnustatud spetsialistiga. Turvaline kodu algab teadlikust käitumisest ja vastutustundlikust suhtumisest oma küttesüsteemi.
