Eestimaa loodus on rikas ja mitmekesine, pakkudes avastamisrõõmu igal aastaajal, kuid soojemate ilmade saabudes muutuvad aktiivseks ka meie metsade ja aasade roomajad. Paljude inimeste jaoks tekitab kohtumine maoga hirmu ja ebakindlust, mis sageli tuleneb teadmatusest. Eestis elab looduslikult vaid kaks liiki madusid: harilik rästik ja harilik nastik. Kuigi mõlemad on roomajad, on nende käitumine, elupaik ja ohtlikkus inimesele täiesti erinevad. Oskus neil kahel liigil vahet teha ei ole mitte ainult loodushuvilise privileeg, vaid oluline turvalisuse tagatis igale metsas seenelisele, marjulisele või lihtsalt looduses jalutajale. Selles artiklis vaatleme süvitsi, kuidas neid kahte liiki kindlalt eristada, milline on nende eluviis ja kuidas käituda ootamatu kohtumise korral.
Peamised visuaalsed erinevused rästiku ja nastiku vahel
Kõige kindlam viis hirmust vabaneda on õppida madusid välimuse järgi kiiresti eristama. Kuigi esmapilgul võivad nad tunduda sarnased – pikad ja jalutud –, on neil rida tunnuseid, mis aitavad liigi tuvastada isegi distantsilt.
Kollased “kõrvad” vs siksakiline selg
Kõige tuntum ja lihtsamini märgatav erinevus on nastiku kuklas asuvad heledad laigud. Neid nimetatakse sageli “kollasteks kõrvadeks”, kuigi tegemist on poolkuukujuliste laikudega pea tagaosas. Need laigud võivad olla:
- Erkollased: Kõige levinum värvus.
- Oranžikad või valkjad: Värvitoon võib varieeruda sõltuvalt isendist.
Rästikul seevastu puuduvad sellised heledad laigud täielikult. Rästiku kõige iseloomulikumaks tunnuseks on tume siksakiline triip, mis jookseb piki tema selga peast kuni sabaotsani. Siiski tuleb olla ettevaatlik, sest esineb ka täiesti musti rästikuid (melanistlikud vormid), kellel siksakki ei ole näha, ning harvemini ka musti nastikuid, kellel puuduvad kollased laigud.
Silmade kuju: oluline detail
Kui julgete maole piisavalt lähedale vaadata või uurite tehtud fotot, on silmade pupillid üks kindlamaid määrajaid. See on evolutsiooniline erinevus, mis viitab loomade eluviisile:
- Rästik: Pupill on vertikaalne, kitsas pilu (nagu kassil). See on omane paljudele mürkmadudele ja öise või hämariku eluviisiga kiskjatele.
- Nastik: Pupill on ümmargune ja suur. Nastikud on päevase eluviisiga ning nende pilk tundub inimsilmale sageli “sõbralikum”.
Kehakuju ja soomused
Nastikud on oma kehaehituselt saledad, pikad ja voolujoonelised. Nad võivad kasvada üsna pikaks, ulatudes Eestis isegi üle meetri, kuid jäävad seejuures graatsiliseks. Rästik on nastikuga võrreldes märksa töntsakama ja lühema kehaga. Rästiku sabaosa (kloakaavast tahapoole jääv osa) on lühike ja aheneb järsult, nastikul aga pikk ja sujuvalt ahenev. Lisaks on rästiku pea selgelt kolmnurkne ja kaelast eristuv, kaetud väikeste soomustega (v.a. paar suuremat kilbist), samas kui nastiku pea on ovaalsem ja kaetud suurte sümmeetriliste kilbistega.
Harilik rästik: meie ainus mürkmadu
Rästik (Vipera berus) on ainus Eestis elav mürkmadu ja seetõttu suhtutakse temasse põhjendatud ettevaatlikkusega. Siiski ei ole rästik verejanuline ründaja, vaid pigem arg ja tagasihoidlik loom. Tema mürk on mõeldud eelkõige saakloomade – hiirte, konnade ja sisalike – halvamiseks ja seedimise alustamiseks, mitte enesekaitseks suurte kiskjate või inimeste vastu.
Elupaik ja käitumine
Rästikuid võib kohata väga erinevates elupaikades: rabaservades, raiesmikel, kivihunnikutes, kiviaedadel ja niitudel. Nad armastavad päikesepaistelisi kohti, kus end soojendada, kuna kõigusoojaste loomadena sõltub nende aktiivsus välistemperatuurist. Rästik on paikne loom, kes ei liigu oma talvitumispaigast tavaliselt kaugemale kui paarsada meetrit.
Ohu korral püüab rästik esmalt põgeneda või peituda. Kui see ei õnnestu, tõmbab ta end kerasse, ajab kaela õieli ja susiseb hoiatavalt. Hammustamine on viimane abinõu. Hinnanguliselt on suur osa rästiku kaitsehammustustest n-ö “kuivad”, mis tähendab, et ta ei pritsi haava sisse mürki, säästes seda väärtuslikku ressurssi jahipidamiseks.
Mürgi toime ja ohtlikkus
Rästiku mürk on hemotoksiline, mis tähendab, et see lagundab vererakke ja kahjustab kudesid. Tervele täiskasvanud inimesele on rästiku hammustus harva eluohtlik, kuid see on äärmiselt valus ja põhjustab pikaajalist ebamugavust. Riskigruppi kuuluvad aga:
- Väikesed lapsed (väiksema kehakaalu tõttu).
- Eakad inimesed.
- Allergikud (võib tekkida anafülaktiline šokk).
Harilik nastik: osav ujuja ja teatraalne näitleja
Nastik (Natrix natrix) on rästikust hoopis erineva iseloomuga. Ta on täiesti mürgitu ja inimesele ohutu. Nastikuid leidub sageli veekogude läheduses – järvede ääres, jõeluhtadel ja mererannikul, kuna nad on suurepärased ujujad ja toituvad peamiselt konnadest, kaladest ja teistest vee-elukutest.
Kaitsetaktikad: surmaminek ja hais
Kuna nastikul puudub mürk, on ta välja arendanud unikaalsed kaitsemehhanismid. Kui nastik tunneb end ohustatuna:
- Põgenemine: Nastik on väga kiire ja püüab esimesel võimalusel kaduda rohu sisse või vette.
- Haisutamine: Kui ta kinni püütakse, võib ta päraku piirkonnas asuvatest näärmetest eritada äärmiselt ebameeldiva lõhnaga vedelikku (küüslaugu ja raipe haisu segu), mis peaks ründaja söögiisu peletama.
- Thanatoos ehk surnu teesklemine: See on nastiku kõige kuulsam trikk. Madu keerab end selili, ajab lõuad pärani, laseb keelel suust välja rippuda ja võib isegi suunurgast verist vahtu eritada. Selles seisundis on ta täiesti lõtv. Kui oht möödub, “ärkab” ta kiiresti ellu ja roomab minema.
Kuidas käituda maoga kohtudes?
Oluline on meeles pidada, et Eesti looduses on inimene külaline ja maod on seal kodus. Enamik konflikte tekib siis, kui inimene astub maole peale või üritab teda katsuda. Siin on peamised reeglid ohutuks kooseksisteerimiseks.
Ennetamine on parim kaitse
Metsa minnes tuleks alati kanda kinniseid jalanõusid, soovitavalt kummikuid, mis ulatuvad üle hüppeliigese. Rästiku hambad on lühikesed (umbes 4-5 mm) ja ei suuda tavaliselt tugevast jalanõust või paksust riidest läbi tungida. Liikudes tasub jalgu veidi lohistada või trampida – maod ei kuule õhuvõnkeid, kuid tajuvad suurepäraselt maapinna vibratsiooni ja lahkuvad tavaliselt enne, kui inimene neid märkab.
Kui näed madu
Jääge seisma ja andke maole võimalus lahkuda. Ärge tehke äkilisi liigutusi. Kui madu ei liigu, taganege aeglaselt tuldud suunas. Mingil juhul ei tohi madu torkida kepiga, visata kividega või püüda teda saba pidi üles tõsta. Rästik suudab salvata väga kiiresti ja ulatub rabama üsna kõrgele.
Esmaabi rästiku hammustuse korral
Kui õnnetus on siiski juhtunud ja rästik on salvannud, on kiire ja õige tegutsemine kriitilise tähtsusega. Vale esmaabi võib olukorda oluliselt halvendada.
Mida kindlasti TEHA:
- Säilitage rahu: Paanika tõstab vererõhku ja kiirendab mürgi levikut organismis.
- Helistage 112: Kutsuge abi või konsulteerige Mürgistusteabekeskusega numbril 16662.
- Lamage ja hoidke hammustatud kohta liikumatuna: Jäseme liigutamine soodustab lümfiringet ja mürgi levikut. Võimalusel hoidke jäse keha tasapinnast madalamal.
- Vabastage jäse: Eemaldage kiiresti sõrmused, käekellad ja pigistavad riided, kuna hammustuskoht läheb kiiresti paiste.
Mida kindlasti MITTE teha:
- Ärge imege mürki välja: See toob kasu asemel kahju, tekitades haava infektsiooniohu, ja mürk võib imenduda abistaja suu limaskesta kaudu.
- Ärge tehke sisselõikeid: Haava lõikumine ei aita mürki eemaldada, vaid suurendab verejooksu ja põletikuohtu.
- Ärge kasutage žgutti: Vereringe sulgemine žgutiga võib põhjustada jäseme kudede kärbumist (nekroosi), mis on sageli ohtlikum kui mürk ise.
- Ärge tarbige alkoholi: Alkohol laiendab veresooni ja kiirendab mürgi imendumist.
Eksiarvamused ja müüdid
Rahvasuus levib madude kohta palju legende, mis ei vasta tõele, kuid suurendavad asjatut hirmu.
Müüt 1: Maod on limased.
Tegelikkus: Madude nahk on kuiv ja soe (kui nad on päikese käes olnud). Soomused on siledad või karedad, kuid mitte kunagi limased.
Müüt 2: Rästikud ajavad inimesi taga.
Tegelikkus: Ükski Eesti madu ei jälita inimest. Rästik ründab ainult enesekaitseks, kui tal pole pääseteed. “Ründamine” võib tunduda nii, kui inimene seisab mao ja tema uru või peidupaiga vahel, ning madu sööstab inimese suunas, et pääseda oma koju.
Müüt 3: Nastiku ja rästiku hübriidid on olemas.
Tegelikkus: Nastik ja rästik on geneetiliselt nii kauged liigid, et nad ei saa omavahel paarituda ega järglasi saada. Nn “mürgine nastik” on tavaliselt lihtsalt tume rästik või hirmunud vaatleja eksitus.
Korduma kippuvad küsimused
Siin on vastused levinud küsimustele, mis tekivad seoses Eesti madudega.
Kas nastik võib hammustada?
Teoreetiliselt on nastikul hambad olemas (saagi hoidmiseks), kuid ta kasutab neid inimese vastu äärmiselt harva. Isegi kui nastik hammustab, on see pigem kriimustus. Haav tuleb desinfitseerida nagu tavaline marrastus, kuid mürgituse ohtu ei ole.
Kas must rästik on mürgisem kui siksakiline?
Ei, rästiku värvus ei mõjuta tema mürgi potentsiaali. Mustad rästikud (melanistlikud isendid) on lihtsalt värvivariatsioon. Mürgi kangus sõltub pigem mao vanusest, tervisest ja aastaajast, mitte nahavärvist.
Mis loom on vaskuss?
Vaskuss ei ole madu, vaid jalutu sisalik. Teda eristab madudest silmalaugude olemasolu (ta saab silmi pilgutada) ja saba, mis moodustab poole tema kehapikkusest ja võib ohu korral murduda. Vaskuss on täiesti ohutu ja kasulik aiaelanik.
Mida teha, kui madu on koduõues?
Kui rästik on kolinud elumaja vahetusse lähedusse, on parim viis ta ohutult eemaldada, kutsudes spetsialistid või püüdes ta (ettevaatlikult ja paksude kinnaste/tangidega) ämbrisse ning viies metsast kaugemale (vähemalt 2-3 km). Madude tapmine on keelatud. Aias madude vältimiseks hoidke muru niidetuna ja eemaldage kivihunnikud ning oksakuhjad, kus neile meeldib varjuda.
Madude roll ökosüsteemis ja looduskaitse
Hoolimata hirmust, mida maod paljudes tekitavad, on nad Eesti looduse lahutamatu ja vajalik osa. Nii rästik kui ka nastik on looduskaitse all (III kaitsekategooria). See tähendab, et nende tapmine, vigastamine ja püüdmine on seadusega keelatud. Madude hävitamine ei ole mitte ainult ebaeetiline, vaid ka kasutu, kuna vabanenud elupaiga hõivab peagi uus isend, kui tingimused on sobivad.
Madudel on ökosüsteemis täita oluline sanitaride ja regulaatorite roll. Nad hoiavad kontrolli all näriliste populatsiooni, mis on eriti oluline põllumajanduses ja haiguste leviku piiramisel. Hiired ja rotid levitavad puuke ja erinevaid haigusetekitajaid; rästikud, olles tõhusad hiirekütid, aitavad kaudselt kaasa ka inimeste tervise kaitsele. Samuti on maod ise toiduks paljudele lindudele (nagu toonekured, kotkad) ja kiskjatele (rebased, kährikud, siilid). Seega, kui kohtate looduses madu, tundke aukartust selle iidse ja kohanemisvõimelise loomaliigi ees ning jätkake oma teed teadmisega, et terve loodus vajab ka oma roomajaid.
