Viimastel kuudel on Tallinna ja Haapsalu vaheline bussiliiklus muutunud paljudele reisijatele tõeliseks närvide proovilepanekuks, eriti nädalavahetuse eel ja pühapäeva õhtuti. Situatsioon, kus bussijaama perroonil seisavad nõutud nägudega inimesed, kes bussist maha jäävad, ei ole enam erand, vaid pigem kurb reegel. See tekitab pahameelt nii igapäevastes pendeldajates, kes käivad pealinnas tööl, kui ka turistides, kes soovivad külastada populaarset kuurortlinna. Kuigi transpordiamet ja bussiettevõtted on olukorrast teadlikud, tundub lahendus viibivat, jättes reisijad tihtipeale valiku ette: kas riskida ja loota viimase hetke vabale kohale või otsida kulukamaid alternatiive.
Miks on Tallinna-Haapsalu liin nii ülekoormatud?
Probleemi juured ulatuvad sügavamale kui vaid busside vähesus. Haapsalu on unikaalses ja samas keerulises olukorras – see on üks väheseid maakonnakeskusi Eestis, kuhu ei ulatu reisirongiliiklus. Kui Tartu, Narva, Viljandi või Pärnu suunal hajutab reisijatevood rongi ja bussi vahel ära, siis Läänemaa suunal langeb kogu ühistranspordi koormus eranditult maanteetranspordile.
Lisaks on muutunud inimeste liikumisharjumused. Üha rohkem inimesi on kolinud Läänemaale elama, kuid säilitanud töökoha Tallinnas. See on tekitanud suure hulga pendelrändajaid, kes liiguvad hommikuti pealinna ja õhtuti tagasi. Reedeti lisanduvad neile üliõpilased, nädalavahetuse veetjad ja spaaturistid. Bussifirmade jaoks on see logistiline peavalu: nõudlus on ebaühtlane, hüpates lakke vaid teatud kellaaegadel, samas kui keskpäevased bussid võivad sõita pooltühjalt.
Seisukohad ja turvalisus maanteel
Üks teravamaid teemasid, mis reisijate seas kirgi kütab, on seisukohad. Tipptundidel võib tihti näha olukorda, kus bussijuht lubab peale rohkem inimesi, kui on istekohti, ning reisijad seisavad vahekäigus terve poolteist tundi kestva sõidu vältel. See on tekitanud küsimusi nii mugavuse kui ka turvalisuse osas.
Seadusandlus on siinkohal nüansirikas. Maakonnaliinidel, mida teenindavad sageli madalapõhjalised bussid, on seisukohad lubatud ja ette nähtud. Kuid kaugliinidel, kus kiirused maanteel ulatuvad 90 kilomeetrini tunnis, on seisva reisija turvalisus avarii või järsu pidurduse korral äärmiselt madal. Paljud reisijad on nõus pigem seisma, kui ootama järgmist bussi kaks tundi, kuid see paneb suure vastutuse bussijuhile. Kommertsliinidel (nagu Lux Express) seisukohti reeglina ei müüda, mis tagab küll mugavuse, kuid jätab pileti eelmüügist mitteostnud reisija ukse taha.
Piletisüsteemi kitsaskohad ja eelmüügi olulisus
Suur osa pahameelest tuleneb ka piletisüsteemi eripäradest. Paljud reisijad, eriti vanemaealised, on harjunud ostma pileti otse bussijuhilt. Tänases reaalsuses on see aga riskantne strateegia. Populaarsemad väljumised (nt reede õhtul kell 17:00–18:00 Tallinnast) müüakse internetis välja juba päev või kaks varem.
Olukorda komplitseerib asjaolu, et erinevad vedajad kasutavad erinevaid müügikanaleid ning alati ei kajastu info vabade kohtade kohta reaalajas kõikides äppides. Reisija võib näha Tpiletis, et kohti on, kuid bussi sisenedes selgub, et need on broneeritud vahepeatustest. Samuti on probleemiks “broneerijad”, kes ostavad 0-eurose pileti (kui neil on tasuta sõidu õigus maakonnaliinil), kuid jätavad sõidule ilmumata, hoides kohta kinni.
Kuidas tagada endale kindel koht?
Kuni süsteemsed muudatused pole jõustunud, peavad reisijad ise olema proaktiivsed. Siin on mõned soovitused, kuidas vältida maha jäämist:
- Osta pilet internetist ette: See on kõige kindlam viis. Soovitatav on osta pilet vähemalt 24 tundi enne väljumist, eriti reede ja pühapäeva õhtustele reisidele.
- Väldi tipptundi: Kui võimalik, planeeri oma sõit varasemale või hilisemale ajale. Kell 14:00 väljuv buss on harva täiesti täis, samas kui 17:30 on kriitiline.
- Kontrolli erinevaid vedajaid: Mõnikord on Lux Express välja müüdud, kuid samal ajal väljuvale Go Busi või MK Autobussi liinile on veel kohti.
- Kasuta algpeatust: Tallinnast startides on alati kindlam minna bussijaama, mitte loota Vana-Pääsküla või muu linnaäärse peatuse peale, kust buss võib juba täis olla ja peatumata mööda sõita.
Raudtee puudumine on piirkonna arengupidur
Kõnealune bussiprobleem toob taas teravalt päevakorda Tallinna-Haapsalu raudtee (nn Rohuküla raudtee) taastamise vajaduse. Raudteeühendus oleks ainus jätkusuutlik lahendus suurte reisijamasside kiireks ja mugavaks liigutamiseks. Rongid suudavad mahutada sadu inimesi ning on vähem sõltuvad ilmastikuoludest ja liiklusummikutest.
Kuigi raudteetamm on rajatud ja projektid on töös olnud aastaid, on rahastuse leidmine ja poliitiline tahe olnud heitlikud. Praegune bussikriis näitab ilmekalt, et nõudlus ühenduse järele on olemas ja kasvab. Ilma rongiliikluseta jääb Läänemaa transpordiühendus haavatavaks, sõltudes bussijuhtide olemasolust (keda on samuti sektoris puudu) ja busside tehnilisest seisukorrast.
Alternatiivsed lahendused ja sõidujagamine
Kuna riiklik ühistransport ei suuda alati nõudlust rahuldada, on jõudsalt kasvanud kogukondlikud algatused. Facebooki grupid, nagu “Tallinn-Haapsalu-Tallinn”, on muutunud äärmiselt aktiivseks. Seal pakuvad autojuhid vabu kohti oma isiklikes sõiduautodes, jagades kütusekulu reisijatega.
See on paljudele kiirem ja sageli ka odavam või sama hinnaga alternatiiv bussile. Sõidujagamine leevendab küll koormust bussiliinidele, kuid see ei ole süsteemne lahendus. See ei sobi kõigile (nt lastega peredele, eakatele või suure pagasiga reisijatele) ning sõltub täielikult eraisikute suvast ja graafikust.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Alljärgnevalt vastame levinumatele küsimustele, mis reisijatel seoses Tallinna-Haapsalu liiniga tekivad.
- Kas ma võin bussis seista, kui istekohti ei ole?
See sõltub konkreetsest bussist ja liini tüübist. Maakonnaliinidel ja linnalähiliinidel on seisukohad tavaliselt lubatud ja bussis on selleks vastavad käepidemed. Kaugliinibussides (nn turismibussid) on seisukohad reeglina keelatud turvalisuse kaalutlustel ja bussijuht ei tohi seisvaid reisijaid peale võtta.
- Miks buss ei peatunud minu peatuses, kuigi ma viipasin?
Kõige tõenäolisem põhjus on see, et buss oli juba täis. Kui bussis pole vabu kohti ja seisukohad pole lubatud, on bussijuhil õigus ja kohustus peatusest mööda sõita, et mitte rikkuda veoeeskirju.
- Kas internetist ostetud pilet garanteerib istekoha?
Jah, eelmüügist ostetud pilet tagab istekoha. Küll aga tasub tähele panna, et mõnedel liinidel ei ole kohad nummerdatud, mis tähendab, et koht on olemas, aga istuda saab sinna, kus ruumi on.
- Mida teha, kui mul on pilet, aga buss jääb tulemata või hilineb oluliselt?
Sellisel juhul tuleks ühendust võtta pileti müünud platvormi (nt Tpilet) või konkreetse vedaja klienditeenindusega. Teil on õigus piletiraha tagastusele või ümberbroneerimisele.
Regionaalpoliitiline mõõde ja tulevikuvaade
Ühistranspordi kättesaadavus ei ole pelgalt mugavusteenus, vaid elutähtis regionaalpoliitiline instrument. Kui inimene ei saa kindel olla, et ta pääseb õhtul töölt koju või hommikul arsti juurde, hakkab ta paratamatult kaaluma elukohavahetust suurema keskuse kasuks. Tallinna-Haapsalu liini probleemid on sümptomiks laiemale murele ääremaastumise ja teenuste koondumise osas.
Lahenduseks ei piisa vaid paari lisabussi liinile toomisest reede õhtuti, kuigi see oleks kiire leevendus. Vaja on terviklikku lähenemist, mis hõlmaks nii paindlikumat nõudluspõhist graafikut, paremat infovahetust vedajate ja reisijate vahel ning pikas perspektiivis kindlasti raudteeühenduse rajamist. Kuni riiklikul tasandil ei võeta seda prioriteediks, jätkuvad “bussilahingud” Tallinna bussijaamas ning Haapsalu potentsiaal elukeskkonnana kannatab ebakindla ühenduse tõttu.
