Lõuna-Eesti kuppelmaastike vahel, Võrumaal Urvaste vallas, seisab midagi enamat kui lihtsalt puu. See on elav monument, mis on tunnistanud Eestimaa ajaloo keerdkäike sajandite vältel, pakkudes varju nii Rootsi kuningatele kui ka kohalikele talupoegadele. Tamme-Lauri tamm ei ole mitte ainult Eesti jämedaim puu, vaid ka rahvuslik sümbol, mis on jäädvustatud meie kultuurilukku ja isegi endisele valuutale. Seistes selle hiiglase jalamil, võib tunda aukartust looduse vägevuse ees, kuid puu väline ilu on vaid pool lugu. Selle iidse koore all ja võimsate juurte vahel peituvad saladused, legendid ja teaduslikud faktid, mis muudavad Tamme-Lauri tamme üheks kõige põnevamaks loodusobjektiks kogu Baltikumis. Järgnev artikkel viib teid süvitsi selle rohelise hiiglase ajalukku, avades uksed müstikasse ja selgitades, kuidas kaasaegne teadus aitab seda haruldust elus hoida.
Mõõtmed, mis tekitavad aukartust
Kui räägime Tamme-Lauri tammest, siis räägime rekorditest. See on ametlikult Eesti jämedaim puu, mille mõõtmed on muljetavaldavad isegi kogenud dendroloogide jaoks. Puu ümbermõõt rinnakõrguselt on ligikaudu 830 sentimeetrit (8,3 meetrit), mis tähendab, et selle ümbert kinni võtmiseks on vaja vähemalt viit-kuut täiskasvanud inimest, kes kätest kinni hoiavad. Kuigi tamm ei ole Eesti kõrgeim puu – tema ladva kõrguseks on mõõdetud 17 meetrit –, kompenseerib ta selle oma massiivsuse ja võra laiusega.
Huvitav on märkida, et puu kasvab endiselt, kuigi väga aeglaselt. Iga aastaga lisandub millimeetreid, mis annavad tunnistust tema elujõust. Puu vanuse määramine on olnud teadlastele parajaks pähkliks. Kuna puu südamik on tühi (sellest räägime lähemalt allpool), ei ole võimalik lugeda aastarõngaid tavapärasel viisil kuni tsentrini välja. Siiski on erinevate hinnangute ja uuringute põhjal pakutud puu vanuseks ligikaudu 680 kuni 800 aastat. See tähendab, et tamm võis alustada oma kasvu juba siis, kui Eestimaal toimusid muistsed vabadusvõitlused või veidi pärast seda.
Nimi ja legendid: Kes on Laurits?
Tamme-Lauri tamme nimi ei ole juhuslik. See tuleneb talu nimest, mille maadel puu asub (Tamme-Lauri talu), kuid nime sügavam tähendus ulatub mütoloogiasse ja rahvapärimusse. Rahvasuu räägib, et tammes elab tulevaim nimega Laurits. Laurits on eesti ja soome-ugri mütoloogias tuntud kui tulejumal või tulehaldjas, kes võib olla nii kaitsev kui ka hävitav jõud.
Legendi kohaselt on tamm saanud korduvalt välgutabamusi just seetõttu, et seal elab tulevaim. Vanarahvas teadis rääkida, et Lauritsale tuli tuua ohvreid, et ta ei saadaks taludele tulekahjusid ega hävitaks viljasaaki. Usuti, et Laurits on seesama vaim, kes koolis käies “tuleb välja” ja toob õnnetust, kuid puu sees olles on ta vaoshoitud. See seletab ka puu sisemuses olevat suurt õõnsust – see on justkui vaimu elupaik.
Müstilised uskumused ja rituaalid
- Ohvriannid: Veel 19. sajandil ja 20. sajandi alguses olevat kohalikud elanikud viinud tamme juurde ande, et tagada hea õnn ja kaitse tulekahjude eest.
- Energiasammas: Tänapäeva esoteerikahuvilised peavad Tamme-Lauri tamme tugevaks energiasambaks. Usutakse, et puu juures viibimine laeb inimest elujõuga ja aitab leida hingerahu.
- Sõdade tunnistaja: On lugusid, kuidas puu on pakkunud peidupaika sõdade ajal. Tema õõnsus on olnud piisavalt suur, et sinna on mahtunud peitu mitu inimest või isegi terve pere koos varaga.
10-kroonine rahatäht ja rahvuslik identiteet
Üks fakt, mis tegi Tamme-Lauri tamme tuntuks igale eestlasele, isegi neile, kes pole kunagi Võrumaal käinud, on tema kujutamine Eesti krooni rahatähel. Kuni euro kasutuselevõtuni 2011. aastal, kaunistas Tamme-Lauri tamm 10-kroonise rahatähe tagakülge. Esiküljel oli kujutatud Jakob Hurt, Eesti rahvaluule suurkuju.
Puu kujutise rahatähele joonistas tuntud graafik Günther Reindorff juba 1930. aastatel, kuigi käibele jõudis see kujundus alles pärast Eesti taasiseseisvumist 1992. aastal. Reindorffi meisterlik joonistus tabas tamme majesteetlikkust ja juurestiku võimsust. See sümboolne ühendus – Jakob Hurt kui vaimse pärandi koguja ja Tamme-Lauri tamm kui loodusliku pärandi sümbol – lõi tugeva narratiivi eesti rahva kestmisest ja juurtest. See tegi tammest tõelise rahvuspuu staatuse kandja.
Puu tervis ja betoonist vabastamine
Tamme-Lauri tamme säilimine tänapäevani ei ole olnud iseenesestmõistetav. Puu on üle elanud mitmeid kriitilisi hetki, millest suurim oht ei tulenenud mitte loodusjõududest, vaid inimeste heatahtlikust, kuid valest sekkumisest. Nimelt oli puu tüves suur õõnsus, mis tekkis sajanditepikkuse kõdunemise ja välgutabamuste tagajärjel. 1970. aastatel otsustati puu “päästa” tolleaegsete meetoditega.
Nõukogude ajal oli levinud praktika täita puude õõnsused betooniga, et neid toestada. Tamme-Lauri tamme sisse valati ligikaudu 8 tonni betooni koos armatuurrauaga. See otsus osutus aga pikas perspektiivis katastroofiliseks. Betoon ei lasknud puul hingata, kogus niiskust ja soodustas puidu edasist mädanemist betooni ja puidu kokkupuutekohas. Lisaks takistas jäik betoon puu loomulikku liikumist tuule käes, tekitades pingeid.
Õnneks võeti 2000. aastate alguses ette keerukas päästeoperatsioon. Arboristid ja teadlased otsustasid betooni eemaldada. See oli äärmiselt raske töö, kuna betooni tuli lõhkuda ettevaatlikult, et mitte vigastada puu elusaid kudesid. Pärast betooni eemaldamist avanes puu sisemuses suur ruum, mida nüüd toestavad spetsiaalsed metallkonstruktsioonid ja trossid. Puu õõnsusele paigaldati katus, et vihmavesi sisse ei sajaks, ning tüve sisse ehitati seireseadmed, mis mõõdavad niiskust ja temperatuuri. Tänaseks on puu tervislik seisund stabiilne ja ta on heaks näiteks kaasaegsest looduskaitsest.
Mida jälgida tamme külastades?
Kui plaanite külastada seda iidset hiiglast, tasub tähelepanu pöörata detailidele, mis muidu võivad märkamata jääda. Urvaste vallas asuv puu on ümbritsetud kauni pargialaga, mis on hooldatud ja külastajatele mugavaks tehtud.
- Tüve tekstuur: Vaadake lähedalt puu koort. See on sügavalt rõmeline ja paks, pakkudes elupaika sadadele putukaliikidele, samblikele ja sammaldele. See on omaette mikrokosmos.
- Õõnsuse ava: Kuigi puu sisse ronimine on rangelt keelatud (et kaitsta puud), on eemalt näha avaused, mis viitavad sisemisele tühimikule. Mõelge sellele, et seal sees oli kunagi 8 tonni betooni.
- Tugisüsteemid: Kui vaatate tähelepanelikult võrasse, võite märgata trosse, mis hoiavad suuri harusid koos. Need on paigaldatud selleks, et tormituuled ei murraks raskeid oksi, mis võiksid puu tasakaalust välja viia.
- Piksekaitse: Kuna puu on kõrgeim objekt lagedal väljal, on see ideaalne sihtmärk äikesele. Puule on paigaldatud piksekaitse, mis juhib elektrilaengu ohutult maasse, säästes puud põlemisest.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Tamme-Lauri tamm tekitab külastajates palju küsimusi. Siin on vastused kõige levinumatele pärimistele, mis aitavad paremini mõista selle loodusime olemust.
Kas Tamme-Lauri tamm on seest tühi?
Jah, puu tüvi on seest suures osas õõnes. See on vanade tammede puhul tavaline nähtus, kus südamikupuit kõduneb, kuid puu elab edasi tänu välimisele puidukihile ja koorele, kus liiguvad toitained.
Miks ei tohi puu õõnsusse ronida?
Puu sisse ronimine on keelatud kahel põhjusel. Esiteks on see ohtlik inimesele, kuna puit võib olla rabe. Teiseks ja veelgi olulisemaks põhjuseks on puu kaitsmine. Inimese tegevus võib kahjustada puu sisemist struktuuri ja häirida seal elavaid organisme.
Kas see on tõesti Eesti vanim puu?
See on vaieldav. Tamme-Lauri tamm on kindlalt Eesti jämedaim puu. Vanuse osas on aga konkurendiks mitmed teised põlispuud, kelle vanust on raske täpselt määrata. Siiski kuulub ta vaieldamatult Eesti vanimate elusolendite hulka.
Kuidas pääseb Tamme-Lauri tamme juurde?
Puu asub Võru maakonnas, Antsla vallas (endine Urvaste vald), Tamme-Lauri talu lähedal. Ligipääs on hea, puu asub maantee lähedal ja sinna viib viidastatud rada. Auto saab jätta lähedalasuvasse parklasse.
Kas puu on looduskaitse all?
Jah, Tamme-Lauri tamm on looduskaitse all juba alates 1939. aastast. See tähendab, et puu ja selle ümbruse kahjustamine on seadusega karistatav.
Tamme-Lauri tamme pärandi säilitamine tulevastele põlvedele
Tamme-Lauri tamm ei ole lihtsalt bioloogiline objekt, vaid kultuuriline sild mineviku ja tuleviku vahel. Tema säilimine sõltub tänapäeval suuresti teadlikust inimtegevusest ja austusest looduse vastu. Kliimamuutused, sagenevad tormid ja uued taimehaigused kujutavad endast pidevat ohtu ka nii väärikale hiiglasele. Seetõttu jälgivad Keskkonnaamet ja arboristid puu seisundit regulaarselt, tehes vajadusel hoolduslõikusi ja kontrollides tugisüsteeme.
Meie ülesanne on tagada, et see “Eesti kuningas” saaks oma troonil seista veel sadu aastaid. Külastades Tamme-Lauri tamme, ei peaks me mõtlema temast kui vaid turismiobjektist, vaid kui elavast ajalooraamatust. Iga külastaja panus on lihtne: liikuda puu ümber ettevaatlikult, mitte ronida tema okstele ega tüvele ning hoida ümbrus puhtana. Nii saame olla kindlad, et legendid Lauritsast ja mälestus 10-kroonisest rahatähest kanduvad edasi ka meie lastelastele, kes saavad omakorda seista selle iidse puu all ja imetleda looduse uskumatut vastupidavust.
