Tartu südalinnas, vaid mõne sammu kaugusel Raekoja platsist ja Ülikooli peahoonest, kõrgub ehitis, mis on palju enamat kui lihtsalt pühakoda või ajalooline monument. See on koht, kus ajalugu hingab läbi punaste tellisseinte ja kus sajanditevanused pilgud jälgivad möödujaid tänaseni. Paljud tartlased ja linna külalised imetlevad selle hoone massiivsust ja gooti stiili, kuid vähesed teadvustavad selle tõelist arhitektuurilist ja kunstiajaloolist kaalu. Tegemist ei ole lihtsalt ühe järjekordse keskaegse kirikuga Läänemere regioonis, vaid objektiga, millele ei leidu võrdset terves Euroopas. Selle põhjuseks on tuhanded detailid, mis peidavad end nii fassaadil kui ka interjööris – need on unikaalsed terrakotaskulptuurid, mis muudavad Tartu Jaani kiriku tõeliseks maailmaimeks.
Terrakotaskulptuurid – Euroopa kultuuripärandi haruldus
Kui rääkida Tartu Jaani kiriku unikaalsusest, siis peab alustama just nimelt terrakotast. Tavaliselt kasutasid keskaegsed ehitusmeistrid Põhja-Euroopa tellisgootikas dekoratiivsete elementide loomiseks kas raidkivi või vormitelliseid. Tartu Jaani kiriku ehitajad valisid aga 14. sajandil täiesti teistsuguse ja äärmiselt töömahuka tee. Nad kaunistasid kiriku välis- ja siseküljed tuhandete käsitsi voolitud ja põletatud savist kujudega.
Teadlaste hinnangul kaunistas kirikut algselt üle 2000 terrakotaskulptuuri. See on number, mis on Euroopa kunstiajaloos pretsedenditu. Isegi kuulsates Põhja-Saksamaa hansalinnades nagu Lübeck või Wismar ei leidu midagi ligilähedaseltki sarnast. Tänaseks on neist algsetest kujudest säilinud ligikaudu 1000, mis on ikkagi hämmastavalt suur hulk, arvestades kiriku keerulist ajalugu ja purustusi. Need skulptuurid ei ole lihtsalt seeriatootmise tulemus; iga kuju on eriline, paljudel on individuaalsed näojooned, mis on pannud ajaloolasi sajandeid pead murdma nende tähenduse üle.
Skulptuurid jagunevad laias laastus kolme gruppi:
- Maskid ja pead: Need asuvad peamiselt portaalide ja akende ümbruses, vaadates alla sisenejatele.
- Poolfiguurid: Inimesed, kes on kujutatud vöökohani, sageli hoidmas käes esemeid või tegemas žeste.
- Täisfiguurid: Need paiknesid peamiselt kiriku läänefassaadil ja triumfikaarel, olles kõige suurejoonelisemad.
Arhitektuuriline meistriteos ja Hansa Liidu pärand
Tartu Jaani kirik on suurepärane näide tellisgootikast, mis oli iseloomulik Hansa Liidu linnadele. Kirik on kolmelööviline basiilika, millel on pikk kooriruum ja massiivne läänetorn. Ehitus algas tõenäoliselt 14. sajandi alguses, ajal, mil Tartu (tollal Dorpat) oli õitsev kaubalinn, vahendades kaupu Novgorodi ja Lääne-Euroopa vahel. See rikkus võimaldas linnal palgata parimaid meistreid ja investeerida nii kulukasse projekti nagu tuhandete savikujude valmistamine.
Kiriku arhitektuuris on tunda tugevaid mõjutusi Põhja-Saksamaalt, kuid terrakotade rohkus viitab kohalikule eripärale ja ambitsioonile luua midagi, mis ületaks naaberlinnade pühakodasid. On huvitav märkida, et kiriku asukoht on soisel Emajõe lammil, mis tähendas, et vundamendi rajamine nõudis tohutut inseneritarkust. Kirik toetub tuhandetele puitvaiadele, mis on sajandite jooksul pinnases kivistunud, hoides rasket kivimassiivi kindlalt paigal.
Purustused, varemed ja tuhast tõusmine
Jaani kiriku ajalugu ei ole olnud vaid hiilgus ja ilu. Kõige traagilisem sündmus leidis aset Teise maailmasõja ajal. 1944. aasta augustis tabas kirikut Nõukogude vägede pommitamise käigus süütepomm. Puidust tornikiiver, katused ja sisustus hävisid tules täielikult. Kuumus oli nii tugev, et osa müüre pragunes ja unikaalsed terrakotaskulptuurid said ränki kuumakahjustusi. Pärast sõda jäi kirik aastakümneteks varemetesse.
Nõukogude ajal oli mitmel korral plaanis varemed lammutada, et teha ruumi “sotsialistlikule linnaruumile”. Õnneks suutsid kohalikud muinsuskaitsjad ja kultuuritegelased seda takistada. Kirik seisis katuseta ligi 50 aastat, olles vihma, lume ja tuulte meelevallas. See periood oli skulptuuridele hävitavamgi kui tulekahju ise.
Pööre saabus 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, mil algasid tõsised restaureerimistööd. See oli monumentaalne ettevõtmine, mis kestis 16 aastat. Eesmärk ei olnud lihtsalt kirik taastada, vaid teha seda viisil, mis säilitaks maksimaalselt ajaloolist substantsi. Varemed kaeti katusega, torn taastati ning interjöör sai uue, modernse, kuid ajalugu austava lahenduse. Kirik pühitseti ja avati taas külastajatele 2005. aasta suvel.
Kes on need salapärased näod seintel?
Üks põnevamaid aspekte Jaani kiriku juures on küsimus: keda need sajad terrakotapead ja -figuurid tegelikult kujutavad? Kuna kirjalikke allikaid 14. sajandist on säilinud vähe, on teadlased püstitanud mitmeid hüpoteese. See salapära lisab kirikule müstilist aurat.
Levinumad teooriad on järgmised:
- Linnakodanikud: On arvatud, et kujud võivad kujutada reaalseid Tartu kodanikke, kes annetasid raha kiriku ehituseks. See seletaks nägude individuaalsust ja erinevaid ilmeid – mõned naeratavad, teised on tõsised või isegi kurjad.
- Pühakud ja piiblitegelased: Traditsioonilisem vaade on, et tegemist on pühakute, apostlite ja inglitega, kes valvavad kirikut ja selle kogudust.
- Surnute hinged: Ühe huvitava teooria kohaselt võivad kujud tähistada surnute hingi, kes ootavad viimset kohtupäeva. See haakuks keskaegse inimese maailmapildiga.
Külastajana on eriti huvitav uurida neid nägusid lähedalt ja proovida ise ära arvata, millist emotsiooni või inimtüüpi keskaegne meister on püüdnud savisse voolida. Mõned näod tunduvad üllatavalt modernsed ja elutruud.
Jaani kirik kui kultuuritempel
Tänapäeval ei ole Tartu Jaani kirik ainult tegev luterlik pühakoda, vaid ka üks linna olulisemaid kultuurikeskusi. Pärast restaureerimist on kirikust saanud suurepärase akustikaga kontserdisaal. Siin toimuvad regulaarselt klassikalise muusika kontserdid, koorilaulud ja festivalid. Kiriku avar ja valgusküllane interjöör loob muusika nautimiseks erilise atmosfääri.
Kirikus on sageli eksponeeritud ka kunstinäitused ning seal toimuvad loengud ja ekskursioonid. See on elav organism, mis ühendab vaimsuse, ajaloo ja kaasaegse kultuuri. Erilist tähelepanu väärib kaasaegne klaasist vahesein, mis eraldab pikihoonet kooriruumist, võimaldades ruumi paindlikumalt kasutada ja hoida sooja, samas varjamata vaadet ajaloolisele altarile.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Külastajatel tekib seoses selle unikaalse ehitisega sageli praktilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele päringutele.
Kas Jaani kiriku torni saab külastada?
Jah, külastajatel on võimalik ronida kiriku torni vaateplatvormile. Sealt avaneb suurepärane panoraamvaade Tartu vanalinnale, Toomemäele ja Emajõele. Torni viib kitsas trepp, mis annab eheda keskaegse kogemuse. Vaateplatvorm on avatud aastaringselt, kuid lahtiolekuajad võivad hooajati erineda.
Kas sissepääs kirikusse on tasuline?
Kiriku pikihoone ja näituste külastamine on tavaliselt tasuta (vabatahtlik annetus on teretulnud). Torni ronimine on aga piletiga. Piletitulu kasutatakse kiriku ülalpidamiseks ja restaureerimistööde jätkamiseks. Kontsertide puhul kehtivad eraldi piletihinnad, mida määrab korraldaja.
Kus asuvad originaalskulptuurid?
Suur osa kiriku välisfassaadil olevatest skulptuuridest on tänapäeval koopiad, et kaitsta originaale ilmastiku eest. Originaalskulptuurid, mis on säilinud, on toodud siseruumidesse. Neid saab näha kiriku põhjalöövis asuvas spetsiaalses ekspositsioonis, kus on loodud neile sobiv mikrokliima. Seal saab neid uurida väga lähedalt, mida fassaadil poleks võimalik teha.
Miks on mõned kujud katki või ilma peata?
See on tingitud kiriku tormilisest ajaloost, eriti 1944. aasta põlengust ja sellele järgnenud aastakümnetest, mil kirik seisis katuseta varemetes. Osa kujusid on tahtlikult jäetud restaureerimata kujul, et näidata ajaloo haavu ja aja kulgu. See on osa muinsuskaitse filosoofiast – säilitada autentsust.
Kiriku tähendus tänases linnaruumis
Tartu Jaani kirik on midagi enamat kui lihtsalt turismiobjekt. See on sümbol Tartu vastupidavusest ja tahtest hoida oma kultuuri. Kiriku taastamine varemetest oli märk uuest algusest ja lootusest, mis saatis Eesti iseseisvuse taastamist. Täna on see hoone kohtumispaik, kus saavad kokku minevik ja tulevik.
Igaüks, kes seisab selle iidse hoone ees, tunnetab aja kulgu. Need tuhatkond savist silmapaari on näinud linna tõuse ja mõõnasid, sõdu ja rahuaegu, katku ja pidustusi. Nad on tummad tunnistajad ajaloole, mis on vorminud Tartust sellise linna, nagu me seda täna tunneme. Külastus Jaani kirikusse ei ole kunagi lihtsalt visuaalne elamus, vaid rännak läbi seitsme sajandi, pakkudes rahu, ilu ja sügavat äratundmist Euroopa kultuuripärandi rikkusest.
