Väike-Maarja vald seisab oluliste valikute ees, kavandades oma tulevikku ja seades sihte järgnevateks aastateks. Kohaliku omavalitsuse edukas toimimine ja jätkusuutlikkus ei sõltu mitte ainult ametnike ja volikogu liikmete otsustest, vaid suurel määral just kohalike elanike, ettevõtjate ja vabaühenduste aktiivsusest ning kaasamõtlemisest. Uue arengukava koostamine on strateegiline protsess, mis paneb paika valla prioriteedid, investeeringute kava ning üldise arengusuuna pikemaks perioodiks. Seetõttu on äärmiselt oluline, et iga vallakodanik, kes hoolib oma kodukoha käekäigust, kasutaks võimalust oma hääle kuuldavaks tegemiseks ning esitaks asjalikke ja edasiviivaid ettepanekuid.
Mis on valla arengukava ja miks see on ülioluline?
Arengukava ei ole pelgalt formaalne dokument, mis koostatakse seaduse täitmiseks ja seejärel sahtlisse tolmu koguma jäetakse. See on valla kõige olulisem strateegiline dokument, mis toimib justkui teekaart tulevikku. Selles lepitakse kokku ühised eesmärgid ja tegevused, mis aitavad parandada elukeskkonda, tõsta teenuste kvaliteeti ja tagada piirkonna konkurentsivõime. Arengukava on aluseks valla eelarve koostamisel, investeeringute planeerimisel ning europrojektide taotlemisel.
Ilma kehtiva ja ajakohase arengukavata puudub vallal õigus võtta laenu või taotleda riiklikke ja rahvusvahelisi toetusi suurteks infrastruktuuriprojektideks. Seega on arengukava otseselt seotud sellega, kas lähiaastatel remonditakse koole, ehitatakse kergliiklusteid, parandatakse tänavavalgustust või toetatakse kultuuritegevust. Elanike jaoks tähendab arengukava koostamise protsess võimalust rääkida kaasa selles, milline peaks olema Väike-Maarja vald viie või kümne aasta pärast.
Valdkonnad, mis vajavad enim tähelepanu ja ideid
Uue arengukava koostamisel oodatakse ettepanekuid väga erinevates valdkondades. Vallavalitsus analüüsib olukorda tervikuna, kuid elanike vaade toob sageli välja kitsaskohad, mida igapäevatöös ei pruugita märgata. Alljärgnevalt on toodud peamised valdkonnad, kuhu ideid eriti oodatakse:
- Haridus ja noorsootöö: Koolivõrgu korrastamine, lasteaedade tingimuste parandamine, huvihariduse kättesaadavus ning noortekeskuste tegevusvõimaluste laiendamine. Kuidas muuta haridusasutused kaasaegsemaks ja energiasäästlikumaks?
- Elukeskkond ja taristu: Teede ja tänavate seisukord, ühisveevärk ja kanalisatsioon, jäätmemajandus ning heakord. Siia kuuluvad ka ettepanekud parkide, mänguväljakute ja rohealade arendamiseks.
- Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid: Eakate hoolekanne, sotsiaalteenused erivajadustega inimestele ning esmatasandi arstiabi kättesaadavus. Kuidas toetada väärikat vananemist koduvallas?
- Kultuur, sport ja vaba aeg: Kultuurimajade ja raamatukogude roll kogukonnakeskustena, spordirajatiste uuendamine ning terviseradade arendamine. Milliseid üritusi või tegevusi on vallas puudu?
- Ettevõtlus ja turism: Kuidas meelitada valda uusi ettevõtteid ja luua töökohti? Turismiobjektide turundamine ja külastuskeskkonna arendamine.
Kuidas vormistada edukas ja mõjus ettepanek?
Kuigi iga idee on teretulnud, on suurem tõenäosus arengukavasse jõuda nendel ettepanekutel, mis on selgelt sõnastatud ja põhjendatud. Lihtne märkus stiilis “teed korda” on liiga üldine ja ei anna otsustajatele piisavalt infot. Selleks, et teie ettepanekut võetaks tõsiselt, soovitame järgida alljärgnevaid põhimõtteid:
- Konkreetsus: Määratlege täpselt, millist probleemi soovite lahendada. Kui tegemist on konkreetse objektiga (nt bussipeatus, tänav, hoone), lisage asukoht ja praeguse olukorra kirjeldus.
- Eesmärk ja mõju: Selgitage, miks see muudatus on vajalik ja keda see mõjutab. Kas see parandab turvalisust, säästab kulusid või toob valda uusi elanikke? Mida suurem on kasusaajate hulk, seda kaalukam on ettepanek.
- Võimalikud lahendused: Pakkuge välja omapoolne nägemus lahendusest. Kas on vaja ehitada uus objekt, renoveerida vana või hoopis muuta teenuse korraldust?
- Maksumuse hinnang (kui võimalik): Kuigi elanikelt ei eeldata täpset eelarvestamist, aitab ligikaudne suurusjärk (kas tegemist on sadade, tuhandete või miljonite eurodega) hinnata idee teostatavust eelarvestrateegia kontekstis.
Korrektne ja argumenteeritud ettepanek näitab, et esitaja on teemasse süvenenud, mis omakorda tõstab idee usaldusväärsust komisjonide silmis.
Mis saab ideest pärast selle esitamist?
Paljud kodanikud tunnevad muret, et nende ettepanekud kaovad bürokraatia sügavustesse. Tegelikkuses on arengukava menetlemine avalik ja reguleeritud protsess. Pärast ettepanekute laekumise tähtaega toimub nende süstematiseerimine ja esmane analüüs.
Kõik laekunud ideed vaadatakse läbi vastavate valdkondade komisjonides ja vallavalitsuse töögruppides. Hinnatakse ideede vastavust valla üldistele strateegilistele eesmärkidele, nende rahalist maksumust ja teostatavust. Sageli liidetakse sarnased ettepanekud üheks suuremaks tegevuseks või jaotatakse need erinevate aastate peale vastavalt prioriteetsusele.
Pärast töögruppide analüüsi valmib arengukava eelnõu, mis suunatakse avalikule väljapanekule. See on teine võimalus elanikel kaasa rääkida – tutvuda dokumendiga ja anda tagasisidet, kas nende mõtted on leidnud kajastust. Toimuvad ka avalikud arutelud, kus on võimalik otse küsida selgitusi ja põhjendada oma seisukohti. Lõpliku sõna ütleb Väike-Maarja vallavolikogu, kes kinnitab arengukava määrusega.
Arengukava seos eelarvestrateegiaga
Oluline on mõista, et arengukava käib käsikäes eelarvestrateegiaga. Arengukava paneb paika mida me tahame teha, eelarvestrateegia aga ütleb, millal ja mis raha eest me seda teha saame. Kõikide heade ideede elluviimine korraga ei ole rahaliselt võimalik, seetõttu on prioriseerimine vältimatu.
Eelarvestrateegia koostatakse tavaliselt neljaks aastaks ja seda uuendatakse igal aastal. Kui teie ettepanek on mahukas investeering, võib see alguses jõuda arengukava investeeringute tabeli tagumisse ossa, kuid see on siiski oluline samm – objekt on “pildil” ja ootab rahastusvõimalust. Ilma arengukavas kajastamiseta on suuremahuliste investeeringute tegemine sisuliselt võimatu.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ettepanekuid võivad esitada ainult sissekirjutusega elanikud?
Tavaliselt on oodatud kõikide inimeste ettepanekud, kes tunnevad sidet Väike-Maarja vallaga. See hõlmab nii püsielanikke, suvitajaid, ettevõtjaid kui ka siin töötavaid inimesi. Arengukava mõjutab kogu piirkonna toimimist, seega on laiema vaatenurga kaasamine kasulik.
Kas ma pean oma ettepanekule lisama joonised või projektid?
Ei, professionaalseid jooniseid ega projekte ei ole vaja lisada. Piisab selgest sõnalisest kirjeldusest. Küll aga, kui teil on olemas näidisfotod sarnasest lahendusest mujal Eestis või lihtne asukohaskeem, võivad need aidata ideed paremini selgitada.
Mis juhtub, kui minu ettepanekut ei võeta arengukavasse?
Kõik ettepanekud ei pruugi jõuda lõppdokumenti, peamiselt rahaliste piirangute või vastuolu tõttu valla üldiste strateegiliste eesmärkidega. Siiski saavad kõik esitajad tavaliselt tagasisidet või on võimalik lugeda avalikustatud koondtabelist selgitust, miks teatud ettepanekut ei arvestatud või miks see lükati edasisse perioodi.
Kuidas ja kuhu ettepanekud saata?
Ettepanekud tuleb esitada kirjalikult Väike-Maarja Vallavalitsusele. Seda saab teha e-posti teel, saates digiallkirjastatud dokumendi valla ametlikule e-posti aadressile, või tuues paberil avalduse vallamajja. Samuti võib jälgida valla kodulehte ja sotsiaalmeediat, kus sageli jagatakse otseseid veebivorme ideede mugavaks kogumiseks.
Kas arengukava saab hiljem muuta?
Jah, arengukava on “elav” dokument. Seadus nõuab selle ülevaatamist vähemalt kord aastas (tavaliselt enne eelarve koostamist). See tähendab, et kui sel aastal jääb mõni idee välja, on võimalik seda uuesti esitada ja arutada järgmise aasta läbivaatamise käigus, kui olud või vajadused on muutunud.
Kogukonna aktiivsus kui valla mootor
Väike-Maarja valla tugevus peitub tema inimestes. Ükski ametnik ei tea kodutänava valgustuse vajadust või külaseltsi muresid paremini kui kohalik elanik ise. Arengukava koostamine on demokraatia pidupäev kohalikul tasandil – see on hetk, kus võim kuulab rahvast ja rahvas võtab vastutuse kodukoha tuleviku eest.
Passiivsus ja kõrvaltvaatamine ei vii elu edasi. Selle asemel, et hiljem sotsiaalmeedias või naabriga aia taga kiruda tegematajätmisi, on just praegu õige aeg olla konstruktiivne ja nõudlik. Iga esitatud ettepanek, isegi kui see kohe täies mahus töösse ei lähe, annab vallajuhtidele signaali sellest, mis on inimestele päriselt oluline. See loob tervikpildi valla vajadustest ja aitab suunata piiratud ressursse sinna, kus nende mõju on kõige suurem.
Kutsume kõiki Väike-Maarja valla elanikke, külaseltse, ettevõtjaid ja asutusi aktiivselt osalema uue arengukava koostamises. Teie mõtted on väärtuslikud, teie kogemused on vajalikud ja teie visioon aitab luua parema, turvalisema ning hubasema Väike-Maarja meile kõigile.
