Tänapäeva muutuvas tööturgude maailmas puutuvad nii tööandjad kui ka töövõtjad pidevalt kokku küsimusega, milline lepinguline vorm on konkreetse töö tegemiseks kõige sobivam. Kuigi traditsiooniline palgatöö on endiselt kõige levinum, koguvad üha enam populaarsust paindlikumad lahendused. Tööleping on rangelt reguleeritud ja pakub töötajale kõrgeimat kaitset, kuid see ei pruugi sobida iga projekti või lühiajalise ülesande jaoks. Teisalt pakuvad võlaõigusseaduslikud lepingud ehk lühidalt VÕS-lepingud märkimisväärset vabadust mõlemale poolele, jättes aga tegija ilma mitmetest riiklikest garantiidest. Nende kahe lepingutüübi vaheline piir võib mõnikord tunduda hägune, kuid juriidilises ja praktilises mõttes on tegemist täiesti erinevate lähenemistega töö tegemisele.
Selleks, et langetada teadlik otsus ja vältida hilisemaid vaidlusi näiteks Maksu- ja Tolliameti või Tööinspektsiooniga, peavad mõlemad lepingupooled täpselt mõistma, millised õigused ja kohustused kaasnevad ühe või teise valikuga. Vale lepinguvormi valimine võib kaasa tuua ootamatuid maksukohustusi, sotsiaalsete garantiide puudumist kriitilisel hetkel ja isegi rahalisi trahve. Seetõttu on äärmiselt oluline süveneda lepingute sisulistesse erinevustesse ning mõista, millises olukorras on õigustatud töötamine töölepingu alusel ja millal on mõistlikum sõlmida VÕS-leping.
Töölepingu ja VÕS-lepingu põhimõttelised erinevused
Kõige olulisem erinevus nende kahe lepingutüübi vahel peitub pooltevahelises suhtes ja alluvuses. Töölepingut reguleerib töölepingu seadus (TLS), mis on loodud eesmärgiga kaitsta töötajat kui majanduslikult nõrgemat osapoolt. Töölepingu puhul tekib alati alluvussuhe – töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööandja määrab ära töö tegemise aja, koha ja viisi ning tagab tööks vajalikud vahendid. Töötaja peamine kohustus on teha kokkulepitud tööd, olles tööandja käsutuses kindlatel kellaaegadel.
VÕS-lepingute puhul reguleerib suhteid aga võlaõigusseadus (VÕS). Siin käsitletakse mõlemat osapoolt kui võrdseid partnereid. VÕS-lepingu alusel teenust osutav isik ei allu otseselt tellija juhtimisele ega kontrollile samasuguses mahus nagu palgatöötaja. Tellija jaoks on oluline eelkõige lõpptulemus või kokkulepitud teenuse osutamine, mitte see, millistel kellaaegadel või millises asukohas tööd tehakse. Teenuse osutaja otsustab ise oma töökorralduse üle ja kasutab sageli ka isiklikke töövahendeid.
Alluvussuhe ja töökorralduse paindlikkus
Alluvussuhe on sageli kõige kriitilisem faktor, mille põhjal vaidluste korral hinnatakse, kas tegemist oli tegelikult töösuhte või teenuse osutamisega. Kui tellija nõuab, et isik viibiks kontoris esmaspäevast reedeni kella üheksast viieni, kannaks ettevõtte vormiriietust ja kasutaks ainult ettevõtte arvutit, viitab see tugevalt töölepingulisele suhtele. VÕS-lepingu puhul puudub tellijal õigus sellist igapäevast kontrolli teostada. Vabakutseline disainer, kes kujundab ettevõttele uue logo VÕS-lepingu alusel, võib seda tööd teha nädalavahetusel, öösel, kodus või kohvikus – tellija maksab kokkulepitud tulemuse, mitte disaineri aja eest kindlas asukohas.
Tasustamise põhimõtted ja töötasu alammäär
Töölepingu puhul on seadusega paika pandud mitmed rahalised garantiid. Näiteks ei tohi täistööajaga töötava inimese töötasu olla väiksem Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast. Samuti on ette nähtud lisatasud ületunnitöö, öötöö ja riigipühadel töötamise eest. VÕS-lepingu puhul aga riiklik töötasu alammäär ei kehti. Poolte vahel on täielik lepinguvabadus ja tasu suurus ning maksmise kord lepitakse kokku individuaalselt. Tasu võib olla ühekordne summa pärast töö valmimist, tunnipõhine või seotud teatud etappide läbimisega. Ületunde ega riigipühi VÕS-lepingu puhul eraldi ei hüvitata, sest eeldatakse, et isik planeerib oma aega ise.
Erinevad VÕS-lepingute liigid tööturul
Kui tööleping on oma olemuselt üsna üheselt mõistetav, siis võlaõigusseaduslike lepingute all peetakse töötegemise kontekstis silmas peamiselt kahte erinevat lepingutüüpi: töövõtulepingut ja käsunduslepingut. Nende omavaheline erinevus seisneb peamiselt selles, milline on töö oodatav tulemus ja tegija vastutus.
Töövõtuleping – fookus konkreetsel tulemusel
Töövõtuleping sõlmitakse olukorras, kus tellija ootab kindlat ja mõõdetavat lõpptulemust. Selleks võib olla näiteks maja ehitamine, veebilehe programmeerimine, raamatu tõlkimine või mööblieseme valmistamine. Töövõtja kohustus on see tulemus kokkulepitud tähtajaks saavutada ning ta vastutab otseselt töö kvaliteedi ja puuduste puudumise eest. Kui töövõtja annab üle praagi või ei jõua eesmärgini, on tellijal õigus tasu maksmisest keelduda, nõuda puuduste kõrvaldamist või alandada hinda. Tellijat ei huvita, kui palju töötunde töövõtjal tulemuse saavutamiseks kulus, oluline on vaid see, et kokkulepitud eesmärk on täidetud vastavalt nõuetele.
Käsundusleping – fookus protsessil ja panusel
Käsundusleping sarnaneb oma olemuselt veidi rohkem töölepinguga, sest siin ei ole alati võimalik kindlat lõpptulemust garanteerida. Käsundusleping sõlmitakse pigem teenuste osutamiseks, näiteks juriidilise konsultatsiooni pakkumiseks, raamatupidamisteenuse osutamiseks, koolituste läbiviimiseks või esindamiseks läbirääkimistel. Advokaat ei saa garanteerida kohtuvaidluse võitmist, kuid ta saab lubada, et teeb oma parima kliendi huvide esindamisel. Käsundisaaja vastutab selle eest, et ta tegutseb lojaalselt, professionaalselt ja kooskõlas käsundiandja juhistega. Tasu makstakse tavaliselt kulutatud aja või tehtud toimingute eest, olenemata sellest, kas oodatud majanduslik kasu tellijale ka tegelikult realiseerus.
Sotsiaalsed garantiid ja maksustamise eripärad
Kõige suuremad käärid töölepingu ja VÕS-lepingu vahel tekivad sotsiaalsete garantiide ja riigipoolse kaitse osas. Need tegurid on sageli määravaks, miks eelistatakse üht lepingut teisele. Oluline on teada, et kuigi mõlema lepingu puhul tuleb üldjuhul maksta sotsiaalmaksu ja tulumaksu, erinevad nendega kaasnevad hüved märgatavalt.
- Puhkusetasu ja vaba aeg: Töölepingu alusel töötajal on õigus vähemalt 28-kalendripäevasele tasustatud põhipuhkusele aastas. Lisaks on tal õigus õppepuhkusele, isapuhkusele ja teistele seaduses sätestatud vaba aja garantiidele. VÕS-lepingu alusel töötav isik tasustatud puhkust ei saa. Kui ta ei tee tööd, siis ta ka ei teeni, välja arvatud juhul, kui lepingus on eraldi kokku lepitud teisiti.
- Haigushüvitis: Töölepinguga töötajale maksab haigestumise korral teatud päevade eest hüvitist tööandja ja seejärel Tervisekassa. VÕS-lepingu puhul tööandja ehk tellija poolset haigushüvitist ei eksisteeri. Tervisekassa hakkab hüvitist maksma alles hilisemast perioodist, tingimusel, et isikul on kehtiv ravikindlustus.
- Töölepingu ülesütlemine ja koondamine: Töölepingut on tööandjal väga raske ühepoolselt ja päevapealt lõpetada. Selleks peab olema seaduslik alus (näiteks töötajapoolne rikkumine või majanduslikud põhjused ehk koondamine). Koondamise korral peab tööandja maksma hüvitist ning järgima etteteatamistähtaegu. VÕS-lepingu lõpetamise tingimused tulenevad aga otseselt lepingust enesest. Kui leping lubab, võib selle lõpetada kasvõi päevase etteteatamisega ja ilma igasuguste koondamishüvitisteta.
- Töötuskindlustus: Töölepingu puhul on töötaja kindlustatud töötuse vastu ja koondamise korral on tal õigus töötuskindlustushüvitisele. Alates viimastest seadusemuudatustest on teatud tingimustel võimalik töötuskindlustushüvitist saada ka VÕS-lepinguga töötajatel, kuid reeglid ja varasemad kvalifitseerumise nõuded on erinevad ja vajavad hoolikat isikliku olukorra analüüsimist Töötukassaga.
Ravikindlustuse tekkimise tingimused
Ravikindlustus on paljude inimeste jaoks esmatähtis. Töölepingu puhul tekib töötajal ravikindlustus kohe, kui ta on kantud töötamise registrisse, eeldusel et tegemist on nõuetekohase koormusega (või kehtib erand). VÕS-lepingu puhul tekib ravikindlustus aga ainult siis, kui isiku eest makstakse igakuiselt sotsiaalmaksu vähemalt riiklikult kehtestatud miinimummääras. Kui VÕS-lepingu alusel teenitav tasu on väike ja sotsiaalmaksu miinimumi kokku ei tule, ei teki inimesel ka riiklikku ravikindlustust. See on aspekt, millega väikese mahuga “ampsutöid” tegevad vabakutselised peavad kindlasti arvestama.
Varjatud töösuhte oht ja Maksu- ja Tolliameti järelevalve
Praktikas esineb tihti olukordi, kus ettevõtjad soovivad hoida kokku tööjõukuludelt, vältida puhkusetasude maksmist ja lihtsustada lepingu lõpetamist. Selle saavutamiseks sõlmitakse töötajaga näiliselt käsundus- või töövõtuleping, kuigi tegelikkuses vastab suhe täielikult töölepingu tunnustele. Seda nimetatakse juriidilises keeles varjatud töösuhteks.
Kui Maksu- ja Tolliamet või Tööinspektsioon tuvastab varjatud töösuhte, on tagajärjed tööandjale ehk tellijale üsna karmid. Leping võidakse tagasiulatuvalt ümber kvalifitseerida töölepinguks. See tähendab, et ettevõttel tuleb tagantjärele kinni maksta saamata jäänud puhkusetasud, võimalikud viivised ja muud tööseadusandlusest tulenevad nõuded. Lisaks hinnatakse ümber maksukohustused. Lepingute sõlmimisel ei maksa juhinduda dokumendi pealkirjast, vaid selle tegelikust sisust ja pooltevahelisest igapäevasest praktikast.
Varjatud töösuhte tuvastamisel vaadatakse järgmisi asjaolusid:
- Kas teenuse osutaja pidi järgima tellija määratud tööaega?
- Kas tööd tehti tellija ruumides ja tellija seadmetega?
- Kas tellija andis igapäevaseid täpseid juhiseid töö tegemise protsessi osas?
- Kas tasu maksti regulaarselt aja, mitte tulemuse eest?
- Kas teenuse osutaja kandis mingit ärilist riski?
Kui enamikule nendest küsimustest on vastus “jah”, on suure tõenäosusega tegemist töölepingulise suhtega, olenemata sellest, mis on kirjutatud paberile.
Korduma kippuvad küsimused ehk KKK
Selleks, et hajutada levinumaid müüte ja anda konkreetseid vastuseid, oleme koondanud siia kõige sagedamini esinevad küsimused töölepingu ja VÕS-lepingu erisuste kohta.
1. Kas ma saan VÕS-lepinguga töötades Tervisekassa ravikindlustuse?
Jah, on võimalik saada. Ravikindlustus tekib VÕS-lepingu alusel töötaval isikul juhul, kui tema eest on esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon (TSD) ja sotsiaalmaksu on makstud vähemalt sotsiaalmaksu kuumääralt. Kui tasu makstakse ebaregulaarselt või väiksemas summas, ravikindlustust ei teki.
2. Kas VÕS-lepingu puhul kehtib katseaeg samamoodi nagu töölepingul?
Ei. Seadusest tulenevat automaatset katseaega (mis töölepingu puhul on üldjuhul 4 kuud) VÕS-lepingutel ei ole. Samas ei keela seadus pooltel kokku leppimast, et teatud algse perioodi jooksul on võimalik lepingust lihtsamini ja kiiremini taganeda. Kõik sõltub lepingusse kirja pandud tingimustest.
3. Kas mind saab VÕS-lepingu pealt päevapealt lahti lasta?
See sõltub täielikult sellest, mis on lepingus kirjas lepingu erakorralise ja korralise ülesütlemise kohta. VÕS-lepingutes on etteteatamistähtajad sageli oluliselt lühemad kui töölepingutes, seega on kiirem lepingu lõpetamine täiesti reaalne ja seaduslik, kui pooled on selles algselt kokku leppinud.
4. Kas VÕS-lepingu töötasult arvestatakse ka töötuskindlustusmakset?
Jah, üldreeglina peetakse ka käsundus- või töövõtulepingu alusel makstavalt tasult kinni töötuskindlustusmakse ja tehakse tööandja poolne töötuskindlustusmakse. Erandiks on olukord, kus isik osutab teenust oma ettevõtte (näiteks OÜ) kaudu ja esitab arve – sellisel juhul mingeid tööjõumakse tellija ei maksa.
5. Kas ma võin töötada ühe ettevõtte juures nii töölepingu kui ka VÕS-lepinguga samaaegselt?
Jah, see on lubatud, kuid tingimusel, et nende kahe lepingu raames tehtavad tööd erinevad teineteisest sisuliselt. Näiteks kui isik on ettevõttes põhikohaga raamatupidaja (tööleping), kuid kirjutab lisaks kord kuus ettevõtte blogisse erialase artikli, mille osas lepitakse kokku autoritasu või töövõtuleping.
Lepinguvaliku mõju igapäevasele tööelule ja karjääri planeerimisele
Lõppkokkuvõttes ei ole üks lepingutüüp objektiivselt teisest halvem ega parem, vaid nende sobivus sõltub konkreetsest eluetapist, töö spetsiifikast ja isiklikest eelistustest. Inimesele, kes väärtustab turvalisust, stabiilset igakuist sissetulekut, tasustatud puhkust ja kindlaid tööraame, on traditsiooniline palgatöö töölepingu alusel kahtlemata kõige õigem valik. See pakub rutiini, sotsiaalset tuge ja selgelt piiritletud vastutust.
Seevastu professionaalid, kes on oma ala eksperdid ja soovivad korraga teenindada mitut klienti, eelistavad sageli võlaõigusseaduslikke lepinguid. Käsundus- või töövõtuleping annab vabaduse otsustada oma tööaja, -mahu ja -meetodite üle. See võimaldab paindlikkust reisida, töötada distantsilt ning juhtida oma sissetulekuid dünaamilisemalt. Samas nõuab see kõrgemat isiklikku distsipliini, suutlikkust majandada oma sissetulekuid perioodidel, mil tööd on vähem, ja oskust hoolitseda iseseisvalt oma sotsiaalsete garantiide eest.
Enne mis tahes lepingu allkirjastamist on hädavajalik dokument rida-realt läbi lugeda. Erilist tähelepanu tuleks pöörata tasustamise tingimustele, lepingu lõpetamise alustele ja võimalikele sanktsioonidele ebakvaliteetse töö või hilinemise korral. Kui dokumendi juriidiline keel tundub keeruline, tasub alati küsida selgitusi või konsulteerida spetsialistiga. Õigesti valitud ja selgelt sõnastatud leping kaitseb mõlema osapoole huve, maandab riske ning loob tugeva aluse edukaks ja produktiivseks koostööks, olgu selleks siis pikaajaline alluvussuhe või projektipõhine partnerlus.
