Kas oled kunagi leidnud end olukorrast, kus oled saavutanud midagi suurt – olgu selleks ametikõrgendus, uue korteri ostmine või kraadi omandamine – ja tundnud oodatava eufooria asemel hoopis seletamatut tühjust või isegi raskustunnet? Me elame ühiskonnas, mis on küllastunud ootustest ja standarditest selle kohta, milline peaks välja nägema “edukas elu”. Alates varajasest lapsepõlvest vormivad meid vanemad, õpetajad ja hiljem sotsiaalmeedia, istutades meisse unistusi, mis tunduvad nii loomulikud, et me ei sea neid kunagi kahtluse alla. Kuid aastate möödudes võime avastada, et redel, mida mööda oleme higi ja vaevaga roninud, toetub hoopis vale seina najale. Autentsuse puudumine oma eesmärkides on üks peamisi läbipõlemise ja eluga rahulolematuse põhjuseid. Kuidas aga teha vahet sellel, mida sina tegelikult tahad, ja sellel, mida maailm sinult ootab?
1. Sinu motivatsioon põhineb hirmul, mitte inspiratsioonil
Üks selgemaid indikaatoreid, et eesmärk ei kuulu sulle, on kütus, mis sind edasi viib. Autentsed eesmärgid tekitavad n-ö “tõmbe” efekti – sa tunned loomulikku soovi ja uudishimu selle suunas liikuda, isegi kui see on raske. Võõrad eesmärgid seevastu töötavad “tõukamise” printsiibil, kus peamiseks liikumapanevaks jõuks on hirm.
Küsi endalt: mis juhtub, kui sa seda eesmärki ei saavuta? Kui esimene emotsioon on hirm häbi, hukkamõistu või “teistest maha jäämise” ees, on see ohumärk. Tõeline kirg ei vaja pidevat piitsutamist. Kui leiad, et pead end iga päev sundima tööle või tegevusse astuma ainult selleks, et vältida negatiivseid tagajärgi (näiteks vanemate pettumust või sotsiaalse staatuse langust), oled tõenäoliselt täitmas kellegi teise stsenaariumi. Sinu enda unistused peaksid pakkuma sulle energiat, mitte seda vaid röövima.
2. Sa tunned pidevat vajadust oma valikuid õigustada
Kui me teeme midagi, mis on sügavalt kooskõlas meie sisemise olemusega, ei tunne me tavaliselt vajadust seda teistele pikalt ja laialt selgitada. Me lihtsalt teeme seda, sest see tundub õige. Kui aga eesmärk on laenatud, tabad end sageli olukorrast, kus pead justkui advokaadina kaitsma oma eluvalikuid nii sõprade ees kui ka omaenda peas.
See “müügitöö” iseendale on väsitav. Võib-olla kordad sa endale loogilisi argumente: “See on stabiilne karjäär”, “Kõik minuvanused teevad seda” või “See on mõistlik investeering”. Ratsionaalsed argumendid on head, kuid kui need on ainsad asjad, mis sind raja peal hoiavad, ja emotsionaalne side puudub, on see märk ebakõlast. Autentne eesmärk ei vaja pidevat ratsionaliseerimist, sest keha ja vaim on sellega juba nõustunud.
3. Keskendud ainult lõpptulemusele, vihates protsessi
Loomulikult ei ole ükski teekond ainult lust ja lillepidu. Iga suure eesmärgi saavutamine nõuab pingutust, distsipliini ja ebamugavust. Kuid on suur vahe, kas sa talud raskusi, sest protsess ise on sulle mingil tasandil tähendusrikas, või kannatad sa ainult selle nimel, et saada kätte auhind – olgu selleks diplom, tiitel või rahasumma.
Kui unistad näiteks arstiks saamisest, aga tunned vastikust bioloogia õppimise, haiglas viibimise ja patsientidega suhtlemise vastu, ning ainus asi, mis sind paelub, on “arsti” staatus ja palk, siis on see klassikaline märk võõrast eesmärgist. Autentse eesmärgi puhul on teekond ise osa tasust. Kui eesmärk on tõeliselt sinu oma, oled valmis aktsepteerima ka sellega kaasnevat rutiini ja raskusi, sest näed neis arenguvõimalust, mitte vaid tüütut takistust finišijoone ees.
4. Sinu keha annab vastupanusignaale
Meie mõistus on suurepärane enesepettuses, kuid keha on märksa ausam. Sageli annab alateadvus meile füüsilisi signaale, kui oleme sunnitud elama elu, mis meile ei sobi. Need märgid võivad olla peened, kuid aja jooksul muutuvad nad üha valjemaks.
- Krooniline väsimus: Isegi pärast pikka und tunned end kurnatuna, eriti kui mõtled oma eesmärgiga seotud ülesannetele.
- Ärevus ja pinge: Tunned pühapäeva õhtul seletamatut ärevust või “kivi rinnus”, kui pead naasma oma eesmärkide täitmise juurde.
- Prokrastinatsioon: Pidev edasilükkamine ei ole alati märk laiskusest. Sageli on see psühholoogiline kaitsemehhanism tegevuse vastu, mis on vastuolus sinu tegelike väärtustega.
Kui sinu keha “streigib” iga kord, kui hakkad tegelema oma väidetava unistusega, tasub seda kuulata. See võib olla märk sellest, et intellektuaalselt oled eesmärgi omaks võtnud, kuid sinu olemus tõrjub seda.
5. Keelekasutus: “Ma pean” versus “Ma tahan”
Pööra tähelepanu sellele, kuidas sa räägid oma eesmärkidest ja kohustustest. Sõnad, mida me kasutame, peegeldavad meie alateadlikku suhtumist. Kui sinu laused algavad valdavalt sõnadega “ma pean”, “ma peaksin” või “oleks mõistlik”, viitab see välisele survele.
“Ma pean” on sunni keel. See viitab sellele, et kontrollimiskese asub väljaspool sind ennast – ühiskonnas, perekonnas või abstraktses “õiges elus”. Seevastu “ma tahan”, “ma soovin” või “ma valin” on agentsuse ja sisemise soovi keel. Kui avastad, et sinu sõnavarast on kadunud tahteline aspekt ja see on asendunud kohustusliku aspektiga, oled tõenäoliselt täitmas kellegi teise ootusi. Proovi teha eksperiment: asenda oma lausetes “ma pean” fraasiga “ma tahan” ja vaata, kas see tundub tõene või võlts.
6. Sa tunned salajast kadedust nende peale, kes on “reegleid rikkunud”
Kadedus on sageli tabu, kuid see on äärmiselt informatiivne emotsioon. See näitab meile kätte meie varjatud soovid. Kelle peale sa tegelikult kade oled? Kas oled kade kolleegi peale, kes sai ametikõrgenduse, mille poole sina püüdled? Või tunned hoopis torkivat kadedust sõbra suhtes, kes jättis kõik sinnapaika ja läks aastaks Aasiasse rändama või hakkas hoopis keraamikuks?
Kui sinu praegune eesmärk on karjääriredelil tõusmine, aga sa kadestad inimesi, kes on valinud lihtsama ja vabama elu, on see selge vihje. See tähendab, et osa sinust ihkab vabadust ja loomingulisust, mitte seda staatust, mida sa arvad end tahtvat. Kadedus on kompass. See näitab suunda sinu tegelike, allasurutud vajaduste poole.
7. Fantaasia eesmärgi saavutamisest toob kaasa vaid kergendustunde
Kujuta ette hetke, mil oled oma suure eesmärgi lõpuks saavutanud. Sul on käes see diplom, võtmed või leping. Mis on esimene emotsioon, mis sind valdab? Kas see on rõõm, põnevus ja uhkus? Või on see valdavalt kergendustunne – mõte, et “jumal tänatud, see on läbi” või “nüüd nad jätavad mind rahule”?
Kui domineeriv emotsioon on kergendus, tähendab see, et eesmärk oli koorem, mitte kingitus. Kergendustunne viitab sellele, et oled vabanenud survest, mitte saavutanud midagi, mis su hinge toidaks. Autentsed eesmärgid toovad saavutamisel kaasa tähistamise soovi ja uue energia laine, samas kui võõrad eesmärgid tekitavad tunde, nagu oleksid pääsenud karistusest.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas on liiga hilja oma eesmärke muuta, kui olen juba palju aega ja raha investeerinud?
See on klassikaline “pöördumatute kulude eksitus” (sunk cost fallacy). Meie aju püüab meid veenda jätkama, sest me ei taha tunnistada varasemaid investeeringuid “raisatuks”. Tegelikkuses on aga ainus ressurss, mida sa kunagi tagasi ei saa, aeg. Jätkamine teel, mis sind õnnetuks teeb, on palju kulukam kui suunamuutus, olenemata vanusest või senistest kulutustest. Kunagi ei ole liiga hilja alustada elu, mis on päriselt sinu oma.
Kuidas tulla toime süümepiinadega, kui muudan kurssi ja valmistan lähedastele pettumuse?
Süütunne on loomulik reaktsioon, kui rikume sotsiaalseid kokkuleppeid. Oluline on mõista, et sinu lähedaste ootused tulenevad sageli nende endi hirmudest ja soovidest, mitte sellest, mis on tegelikult sulle parim. Elades teiste nimel, ohverdad sa iseenda, mis viib pikas perspektiivis kibestumiseni. Parim viis oma lähedasi teenida on olla õnnelik ja täisväärtuslik inimene – isegi kui tee selleni ei vasta nende esialgsele visioonile.
Kuidas ma üldse tean, mis on minu “oma”, kui olen terve elu teisi kuulanud?
Oma hääle leidmine võtab aega. See nõuab eksperimenteerimist ja vaikust. Alusta väikestest asjadest – proovi uusi hobisid, loe teistsuguseid raamatuid, veeda aega üksi ilma nutiseadmeteta. Jälgi, millised tegevused panevad sind ajataju kaotama ja toovad naeratuse näole ilma välise tunnustuseta. See on protsess, mitte ühekordne avastus.
Kas eesmärk võib olla osaliselt minu ja osaliselt teiste oma?
Absoluutselt. Elu ei ole mustvalge. Sageli kattuvad meie soovid ühiskondlike normidega (näiteks soov olla majanduslikult kindlustatud). Probleem tekib siis, kui väline surve on domineeriv ja lämmatab sinu isiklikud vajadused. Eesmärk on leida tervislik tasakaal, kus välised saavutused toetavad sinu sisemist heaolu, mitte ei asenda seda.
Praktilised sammud autentse suuna leidmiseks
Kui oled ülaltoodud märkide põhjal tuvastanud, et elad kellegi teise stsenaariumi järgi, ei pea sa tegema koheseid ja drastilisi muudatusi, nagu töölt lahkumine või pere juurest ärakolimine. Suunamuutus algab teadlikkuse kasvatamisest ja väikestest, kuid järjepidevatest sammudest iseenda poole.
Esiteks, loo endale ruumi vaikuseks. Müra ja pidev infovoog on parimad vahendid sisehääle summutamiseks. Võta iga päev vähemalt 20 minutit, et olla täielikus vaikuses – ilma telefoni, muusika või taskuhäälinguteta. Selles vaikuses hakkavad pinnale kerkima mõtted ja tunded, mida oled võib-olla aastaid alla surunud. See võib olla alguses ebamugav, kuid see on hädavajalik kontakt iseendaga.
Teiseks, hakka pidama “energia päevikut”. Paari nädala jooksul pane kirja tegevused, mis sind päeva jooksul laevad, ja tegevused, mis tühjendavad. Ole aus. Võib selguda, et prestiižne koosolek imeb sinust elu välja, samas kui õhtune kokkamine või aiatöö annab sulle energiat. See muster ongi sinu tegelik kompass. See näitab, kus asuvad sinu loomulikud anded ja huvid, mis ei ole seotud sotsiaalse staatusega.
Kolmandaks, vii läbi “miks-ide viie tasandi” analüüs oma praeguste suurte eesmärkide peal. Kui su eesmärk on “teenida miljon eurot”, küsi “miks?”. Kui vastus on “et olla vaba”, küsi uuesti “miks on vabadus mulle oluline ja mida ma sellega teeksin?”. Koorides eesmärki kiht-kihilt, jõuad tuumani. Võib selguda, et sa ei vajagi miljonit, vaid hoopis paindlikku töögraafikut ja võimalust rohkem looduses viibida – eesmärgid, mis võivad olla saavutatavad palju lihtsamalt ja kiiremini, kui algne “võõras” eesmärk ette nägi. Oma elu tagasivõtmine on julgustükk, kuid see on ainus viis kogeda tõelist rahulolu.
