Mittetulundusühingu (MTÜ) loomine on Eestis üks levinumaid ja lihtsamaid viise, kuidas vormistada juriidiliselt kodanikualgatust, ühistegevust või heategevuslikke eesmärke. Olgu tegemist korteriühistu, spordiklubi, külaseltsi või kultuuriprojektiga, MTÜ juriidiline keha annab tegevusele usaldusväärsuse ning võimaldab taotleda toetusi, sõlmida lepinguid ja hallata ühiseid rahalisi vahendeid läbipaistvalt. Kuigi protsess on digiriigis tehtud äärmiselt mugavaks, nõuab see siiski teatavat eeltööd ja finantsilist planeerimist, et vältida hilisemaid üllatusi. Paljud alustajad keskenduvad vaid asutamise riigilõivule, kuid tegelikkuses kaasneb organisatsiooni käivitamisega ka muid kulutusi, millega tasub juba eos arvestada.
Mis on MTÜ ja millal seda eelistada?
Enne asutamisprotsessi sukeldumist on oluline mõista, mis eristab mittetulundusühingut teistest ettevõtlusvormidest, näiteks osaühingust (OÜ). MTÜ on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk või põhitegevus ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. See on kõige olulisem erisus: kui OÜ eesmärk on teenida omanikele kasumit, siis MTÜ eesmärk on täita oma põhikirjalisi eesmärke (nt edendada kultuuri, sporti, haridust või kaitsta liikmete huve).
See ei tähenda, et MTÜ ei tohiks raha teenida. Vastupidi, MTÜ võib pakkuda teenuseid, müüa tooteid ja tegeleda ettevõtlusega, kuid saadud tulu tuleb kasutada vaid ühingu eesmärkide saavutamiseks. Kasumit ei tohi jaotada liikmete vahel (s.t dividende ei maksta). Seega, kui teie plaan on luua sotsiaalne ettevõte või kogukondlik projekt, on MTÜ ainuõige valik.
Ettevalmistused ja vajalikud tingimused
MTÜ asutamiseks on vaja vähemalt kahte asutajat. Need võivad olla nii füüsilised isikud kui ka juriidilised isikud (näiteks teised ettevõtted või organisatsioonid). See on oluline erinevus võrreldes osaühinguga, mida saab asutada üksinda. Asutajad on reeglina ka esimesed MTÜ liikmed.
Enne registrisse kandmist tuleks läbi mõelda ja kokku leppida järgmised punktid:
- Nime valik: MTÜ nimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis registreeritud ühingutest ja ettevõtetest. Nimi peab sisaldama täiendit, mis viitab juriidilisele vormile (tavaliselt kirjutatakse nime algusse või lõppu täispikalt “mittetulundusühing” või lühend “MTÜ”). Soovitatav on kontrollida nime saadavust e-äriregistri nimepäringu kaudu.
- Juhatus: Kes hakkavad organisatsiooni igapäevaselt juhtima? Juhatuses peab olema vähemalt üks liige. Juhatuse liige ei pea tingimata olema asutajaliige, vaid võib olla ka palgatud isik väljastpoolt.
- Aadress ja kontaktid: Teil on vaja ametlikku juriidilist aadressi ja e-posti aadressi, mis on avalikud.
Põhikiri – organisatsiooni vundament
Kõige töömahukam osa ettevalmistusest on põhikirja koostamine. Põhikiri on dokument, mis reguleerib ühingu siseelu: kuidas võetakse vastu liikmeid, kuidas neid välja arvatakse, millised on liikmemaksud, kuidas valitakse juhatust ja kuidas toimub üldkoosolekute otsuste vastuvõtmine.
E-äriregistris asutamisel on võimalik kasutada tüüppõhikirja, mis on mugav ja kiire lahendus lihtsamate ühingute jaoks. Siiski tasub tüüppõhikirja punkte hoolikalt lugeda. Kui teie organisatsioonil on spetsiifilised vajadused (näiteks konsensuslik otsustamine või erilised tingimused vara jagamisel lõpetamisel), võib olla vajalik koostada ja üles laadida isetehtud põhikiri. Halvasti koostatud põhikiri võib hiljem tekitada vaidlusi ja takistada organisatsiooni sujuvat tööd.
Asutamise protsess e-äriregistris
Tänapäeval toimub MTÜ asutamine valdavalt elektrooniliselt e-äriregistri ettevõtjaportaalis. See on kiireim ja soodsaim viis. Protsessi läbimiseks on vaja, et kõigil asutajatel ja juhatuse liikmetel oleks kehtiv ID-kaart, Mobiil-ID või Smart-ID digitaalallkirjastamiseks.
- Logige sisse e-äriregistrisse ja valige “Uue juriidilise isiku asutamine”.
- Valige liikiks “Mittetulundusühing”.
- Sisestage soovitud nimi. Süsteem teeb automaatse kontrolli.
- Määrake tegevusala EMTAK koodi järgi. See on statistiline näitaja ega piira teie tegevust muudes valdkondades.
- Lisage asutajad ja juhatuse liikmed koos isikukoodidega.
- Laadige üles põhikiri või täitke tüüppõhikirja väljad.
- Koostage asutamisleping (süsteem genereerib selle andmete põhjal).
- Kõik asutajad ja juhatuse liikmed peavad dokumendid digitaalselt allkirjastama.
- Viimase sammuna tuleb tasuda riigilõiv pangalingi kaudu.
Kui kõik andmed on korrektsed, registreeritakse MTÜ tavaliselt 1–5 tööpäeva jooksul, sageli isegi kiiremini.
Kui palju MTÜ asutamine ja ülalpidamine maksab?
Jõuame artikli ühe olulisema küsimuseni: millised on reaalsed kulud? Sageli arvatakse ekslikult, et kulud piirduvad vaid riigilõivuga, kuid tegelik pilt on mitmekesisem.
1. Riigilõiv
Kõige otsesem kulu on asutamise riigilõiv. E-äriregistris kiirmenetluse korras asutades on riigilõiv 20 eurot. See on ühekordne tasu registrikande tegemise eest. Kui otsustate (või olete sunnitud) asutama MTÜ notari kaudu – näiteks kui mõnel asutajal puudub Eesti isikukood või digiallkirja võimalus –, lisanduvad notaritasud, mis koos käibemaksuga võivad ulatuda 50–100 euroni või enamgi, sõltuvalt tehingu keerukusest.
2. Pangakonto avamine
See on kulu, mida tihti unustatakse. Juriidilisele isikule (sh MTÜ-le) pangakonto avamine ei ole enamasti tasuta, erinevalt eraisikust. Eesti suuremates pankades jääb konto avamise tasu juriidilisele isikule vahemikku 5 kuni 100 eurot, sõltuvalt pangast ja kliendisuhtest. Mõned pangad pakuvad alustavatele organisatsioonidele soodustusi, seega tasub hinnakirju võrrelda. Ilma pangakontota on toetuste taotlemine ja majandustegevus äärmiselt keeruline.
3. Sissemakse kapitali
Hea uudis on see, et erinevalt osaühingust, kus minimaalne osakapital on 2500 eurot (kuigi sissemakse saab edasi lükata), MTÜ-l puudub kohustuslik algkapital. Te ei pea asutamisel kontole kandma ühtegi eurot varana, kui te ise asutamislepingus teisiti ei kokku ei lepi.
4. Jooksvad püsikulud
Pärast asutamist tekivad püsikulud, millega tuleb arvestada eelarve koostamisel:
- Raamatupidamine: Iga MTÜ peab esitama kord aastas majandusaasta aruande, isegi kui tegevust pole toimunud. Kui tegevus on aktiivne, on vaja igakuist raamatupidamist. Teenuse hind algab lihtsama mahu puhul umbes 50 eurost kuus, kuid paljud väikesed MTÜ-d teevad raamatupidamist ise, kasutades lihtsamaid tarkvarasid.
- Domeen ja koduleht: Usaldusväärsuse tõstmiseks on vaja .ee domeeni (ca 10–12 eurot aastas) ja veebimajutust (ca 60–100 eurot aastas).
Raamatupidamine ja maksud
MTÜ on raamatupidamiskohuslane. See tähendab, et kõigi tehingute kohta peavad olema algdokumendid (arved, tšekid) ja need tuleb kajastada raamatupidamises. Majandusaasta aruanne tuleb esitada Äriregistrile hiljemalt 6 kuud pärast majandusaasta lõppu.
Maksude osas kehtib reegel: kui MTÜ maksab palka, tuleb tasuda kõik tööjõumaksud (sotsiaalmaks, tulumaks, töötuskindlustus) täpselt samamoodi nagu äriühingus. Kui MTÜ on käibemaksukohuslane (käive ületab 40 000 eurot aastas), lisandub käibemaksuarvestus. Erisoodustused on MTÜ-des suurema tähelepanu all – maksuamet jälgib pingsalt, et MTÜ vahendeid ei kasutataks liikmete isiklikeks hüvedeks maksuvabalt.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas MTÜ juhatuse liige tohib saada palka?
Jah, MTÜ juhatuse liige võib saada oma töö eest tasu. Selleks tuleb sõlmida juhatuse liikme leping. Tuleb aga meeles pidada, et töötasu peab olema mõistlik ja vastavuses ühingu majandusliku olukorraga. Samuti on see maksustatav kõigi tööjõumaksudega.
Kas MTÜ saab hiljem ümber kujundada osaühinguks?
Ei, MTÜ-d ei saa otse ümber kujundada osaühinguks ega vastupidi. Need on oma olemuselt liiga erinevad juriidilised vormid (kasumitaotluslik vs mittetulunduslik). Kui tegevuse iseloom muutub puhtalt äriliseks, tuleb asutada uus OÜ ja MTÜ vajadusel likvideerida või tegevus üle viia.
Mitu liiget peab MTÜ-s olema?
Asutamisel on vaja vähemalt kahte liiget. Pärast asutamist võib liikmete arv muutuda. Seadus otseselt ei nõua MTÜ sundlõpetamist, kui liikmete arv langeb alla kahe (näiteks jääb üks), kuid organisatsiooni demokraatliku toimimise huvides on soovitav hoida liikmeskond mitmeliikmelisena.
Kas ma pean maksma tulumaksu liikmemaksudelt?
Ei, liikmemaksud ja sisseastumismaksud on MTÜ jaoks maksuvaba tulu, mida kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks. Neid ei maksustata tulumaksuga.
Tegevuse käivitamine ja rahastusvõimalused
Kui MTÜ on registrisse kantud ja pangakonto avatud, algab tegelik töö. Üks peamisi põhjuseid MTÜ loomiseks on ligipääs erinevatele rahastusallikatele, mis eraisikutele või äriühingutele suletuks jäävad. Eestis on väga tugev kodanikuühiskonna toetussüsteem.
Peamiseks partneriks vabaühendustele on Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), mis pakub erinevaid arengu- ja projektitoetusi. Samuti tasub uurida kohaliku omavalitsuse tegevustoetusi (“pearaha” spordiklubidele või kultuuriseltside toetused) ning maapiirkondades tegutsevate LEADER-gruppide meetmeid. Projektide kirjutamine nõuab küll spetsiifilisi oskusi ja aega, kuid on sageli ainsaks viisiks soetada vajalikku inventari või korraldada suuremahulisi üritusi.
Lisaks projektitoetustele on oluline mõelda omatulu teenimisele ja liikmemaksudele. Terve ja jätkusuutlik MTÜ ei sõltu sajaprotsendiliselt vaid ühest rahastusallikast. Kombineerides liikmete panuse, annetused, teenuste müügi ja projektitoetused, suudab ühing üle elada ka keerulisemad ajad ning täita oma missiooni pikaajaliselt.
