Joonistamise alustamine võib tunduda hirmutav, eriti kui seisad silmitsi tühja valge paberilehega ja tunned, et käsi ei kuula sõna. Paljud inimesed usuvad ekslikult, et joonistamisoskus on kaasasündinud anne – midagi, mis on kas antud või mitte. Tegelikkuses on joonistamine aga tehniline oskus nagu autojuhtimine või võõrkeele õppimine. See põhineb nägemisel, vaatlemisel ja käe koordineerimisel. Algajana on kõige olulisem mõista, et iga meister oli kunagi algaja ning sinu esimesed kriipsud ei peagi olema perfektsed. Oluline on protsessi nautimine ja järjepidevus. Selles artiklis vaatame süvitsi, milliste vahenditega alustada, kuidas treenida oma silma nägema nagu kunstnik ja milliseid harjutusi teha, et areng oleks kiire ja märgatav.
Õiged töövahendid: vähem on rohkem
Algaja kunstniku üks suurimaid vigu on tormata kunstipoodi ja osta kokku kõige kallimad värvid, markerid ja paberid. Tegelikult võib liiga suur valik tekitada segadust ja hirmu materjali raiskamise ees. Alustamiseks on vaja vaid paari lihtsat, kuid kvaliteetset vahendit.
Esiteks on vaja pliiatseid. Harilikud pliiatsid jagunevad kõvaduse järgi skaalale H (hard – kõva) ja B (black – pehme). Koolist tuttav HB on keskmine, kuid kunstiliseks joonistamiseks on see sageli liiga kõva. Soovitatav on soetada väike komplekt, mis sisaldab:
- 2B või 4B pliiatsit: Need on pehmemad, võimaldavad teha tumedamaid jooni ja on ideaalsed visandamiseks ning varjutamiseks.
- HB või H pliiatsit: Heledamate abijoonte ja peenemate detailide jaoks.
- Teritajat ja kustutuskummi: Eelistada võiks söekummi (muditav kustutuskumm), mis ei jäta paberile puru ja millega saab tooni heledamaks tupsutada, mitte ainult hõõruda.
Teiseks on vaja paberit. Tavaline printeripaber (80g/m2) on visandamiseks okei, kuid see on liiga õhuke ja sile tõsisemaks tööks. Pliiats libiseb seal liiga kergelt ja paber ei kannata kustutamist. Soovitatav on osta visandiplokk (sketchbook), mille paberi paksus on vähemalt 100-120g/m2. See annab joonistusele parema tekstuuri ja talub rohkem töötlemist.
Kuidas joonistada: vormi nägemine
Joonistamise suurim saladus ei peitu mitte käes, vaid silmades. Enamik algajaid joonistab seda, mida nad arvavad, et nad näevad, mitte seda, mis on tegelikult nende ees. Näiteks joonistatakse silma sümbol (mandlikujuline ovaal ringiga keskel), mitte tegelikku silma koos laugude paksuse, ripsmete suuna ja varjudega.
Lihtsustamine geomeetriaks
Kõik keerulised objektid siin maailmas koosnevad lihtsatest geomeetrilistest kujunditest. Enne detailide kallale asumist tuleks objekt mõttes lahti võtta:
- Kera: Õunad, pead, puuvõrad, silmad.
- Kuup: Majad, raamatud, mööbel, karbid.
- Silinder: Puutüved, jalad, käed, pudelid, kruusid.
Kui õpid joonistama neid kolme põhivormi ja neid ruumis pöörama, oskad joonistada praktiliselt kõike. Ära alusta kohe detailidest. Joonista esmalt objektide üldised mahud ja proportsioonid õrnade joontega. Alles siis, kui struktuur on paigas, hakka lisama detaile ja kontuure.
Varjutamine ja ruumilisus
Et joonistus ei näeks välja lapik nagu värviraamat, on vaja luua illusioon kolmemõõtmelisusest. Seda saavutatakse valguse ja varju abil. Vali oma joonistusel kujuteldav valgusallikas (näiteks ülevalt paremalt). Sellest lähtuvalt tekivad objektile erinevad toonid:
- Kõige heledam ala (highlight): Koht, kuhu valgus langeb otse.
- Kesktoonid: Ala, kus valgus hakkab hajuma.
- Tuumvari (core shadow): Objekti kõige tumedam osa, mis asub valgusallikast vastasküljel.
- Heitvari (cast shadow): Vari, mille objekt tekitab pinnale, kus ta asub.
Varjutamiseks kasuta viirutamist (hatching) või hajutamist. Algajatel on soovitatav vältida sõrmega pliiatsi laialihõõrumist, kuna see muudab pildi “poriseks”. Selle asemel kasuta pliiatsitõmbeid või spetsiaalset paberist hajutuspulka.
Mida joonistada: ideed algajale
Üks levinumaid takistusi on küsimus “mida ma peaksin joonistama?”. Sageli proovivad algajad kohe joonistada keerulisi portreesid fotode järgi või fantaasiamaailmu, kuid pettuvad tulemuses. Siin on mõned parimad teemad oskuste arendamiseks:
1. Natüürmort ehk vaikelu
See on klassika põhjusega. Aseta lauale õun, kruus või paar raamatut. Need objektid ei liigu, sa saad neid vaadelda nii kaua kui vaja ja kontrollida proportsioone. Proovi joonistada oma võtmeid, prille või toataimi. See õpetab sind vaatama suhteid objektide vahel.
2. Oma käed ja jalad
Sul on modell alati kaasas. Oma vasaku käe (või parema, kui oled vasakukäeline) joonistamine erinevates asendites on suurepärane anatoomia ja proportsioonide harjutus. Käsi on keeruline struktuur, kuid kuna see on sulle nii tuttav, märkad vigu kohe ja saad neid parandada.
3. Kopeerimine meistritelt
Teiste kunstnike tööde kopeerimine ei ole varastamine, kui teed seda õppimise eesmärgil (ega esita seda oma loomingu pähe). Vaata, kuidas sinu lemmikkunstnik lahendas ninajoone või kuidas ta kujutas puulehti. Proovi seda järgi teha. See aitab mõista tehnilisi lahendusi.
Praktilised harjutused käe treenimiseks
Lisaks konkreetsete asjade joonistamisele on kasulik teha abstraktsed harjutusi, mis parandavad käe ja silma koostööd.
Pimeda kontuuri joonistamine (Blind Contour Drawing): Vaata objekti (näiteks oma kätt) ja joonista selle kontuurid paberile ilma kordagi paberile vaatamata. Ära tõsta pliiatsit paberilt. Tulemus näeb välja naljakas ja “vale”, kuid see harjutus sunnib sind jälgima objekti iga kumerust ja detaili, selle asemel et toetuda mälupildile.
Negatiivne ruum: Ära joonista objekti ennast, vaid ruumi selle ümber. Näiteks tooli joonistades ära joonista tooli jalgu, vaid joonista tühimikud jalgade vahel. See aitab näha proportsioone objektiivsemalt, kuna aju ei ürita joonistada “tooli”, vaid abstraktseid kujundeid.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kui tihti peaksin harjutama, et näha tulemusi?
Ideaalis iga päev, isegi kui vaid 10-15 minutit. Lühike igapäevane praktika on palju tõhusam kui kord nädalas 5 tundi järjest joonistada. Lihasmälu ja vaatlusoskus arenevad järjepidevusega.
Kas fotodelt maha joonistamine on lubatud?
Jah, absoluutselt. Enamik professionaale kasutab referentsfotosid. Siiski on alguses kasulik joonistada päriselust (3D objektidelt), sest see õpetab paremini tajuma sügavust ja ruumilisust. Fotod on juba 2D tasapinnale surutud ja kaotavad osa infost.
Mul ei ole inspiratsiooni, mida teha?
Inspiratsioon tuleb töö käigus. Ära oota muusat. Sea endale eesmärgiks lihtsalt täita üks lehekülg visandiplokist, olgu või kriipsude ja ringidega. Tihti tekib hea idee just siis, kui pliiats juba liigub.
Kas ma peaksin alustama digitaalse joonistamisega või pliiatsiga?
Kuigi digikunst on populaarne, soovitavad enamik eksperte alustada traditsioonilise pliiatsi ja paberiga. See annab parema tunnetuse ja kontrolli. Paberil ei ole “undo” (tagasivõtmise) nuppu, mis sunnib sind olema otsustavam ja elama oma vigadega või neid loovalt parandama.
Edasijõudmine ja stiili leidmine
Kui oled omandanud algteadmised vormist, valgusest ja proportsioonidest, võid hakata katsetama erinevate stiilidega. Võib-olla meeldib sulle realistlik pliiatsijoonistus, võib-olla hoopis stiliseeritud koomiksikunst või ekspressiivne söejoonistus. Oluline on mitte kinni jääda ühte mugavustsooni.
Otsi internetist, raamatukogust või kunstimuuseumidest erinevaid eeskujusid. Analüüsi, miks mingi pilt sulle meeldib – on see joone puhtus, varjude sügavus või emotsioon? Proovi neid elemente oma töödesse integreerida. Pea meeles, et sinu “käekiri” ehk stiil kujuneb välja loomulikult aja jooksul, kui kombineerid oma tehnilisi oskusi ja isiklikke eelistusi. Ära muretse stiili pärast enne, kui baasoskused on tugevad.
Liitu joonistajate kogukondadega sotsiaalmeedias või otsi kohalikke visandamisgruppe (drink & draw üritused või kunstikursused). Teiste tööde nägemine ja tagasiside saamine kiirendab arengut märgatavalt. Kõige tähtsam on säilitada rõõm loomisest – joonistamine on teekond, kus iga viga on õppetund ja iga valmis pilt samm edasi meisterlikkuse poole.
