Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on edastanud pakilise hoiatuse kõikidele liiklejatele seoses järsult muutuvate ilmastikuoludega, mis muudavad teeolud eeloleval ööl ja varahommikul äärmiselt keeruliseks. Prognooside kohaselt langeb õhutemperatuur miinuskraadidesse vahetult pärast sademeid, mis tekitab teekatetele ja kõnniteedele ohtliku kiilasjää. Selline olukord, kus märg asfalt jäätub loetud minutitega, on liikluses üks petlikumaid ja ohtlikumaid nähtusi. Linna hoolduspartnerid on viidud kõrgendatud valmisolekusse, kuid füüsikaseaduste vastu ei saa isegi kõige kaasaegsem tehnika – libedusetõrje materjalide mõjumine võtab aega ning kõikidele tänavatele korraga jõudmine ei ole tehniliselt võimalik. Seetõttu palutakse nii autojuhtidel kui ka jalakäijatel varuda hommikul sihtpunkti jõudmiseks oluliselt rohkem aega ning olla liigeldes erakordselt tähelepanelik.
Mis on “must jää” ja miks see on nii ohtlik?
Üks peamisi põhjuseid, miks Keskkonna- ja Kommunaalamet on sunnitud hoiatuse väljastama, on nn “musta jää” tekkimise oht. Erinevalt tavalisest lumest või lörtsist, mis on silmaga selgelt nähtav, on must jää inimsilmale peaaegu märkamatu. See on õhuke, läbipaistev jääkiht, mis katab tumedat asfalti, jättes mulje, nagu oleks tee lihtsalt märg.
Musta jää tekkemehhanism on järgmine:
- Päeval või õhtul sajab vihma või lörtsi, mis kastab teepinnad märjaks.
- Öösel langeb temperatuur kiiresti alla nulli, külmutades vee asfaldil enne, kui see jõuab aurustuda või ära voolata.
- Sildadel ja viaduktidel tekib jää kõige kiiremini, kuna külm õhk pääseb konstruktsioonile ligi nii alt kui ka pealt, jahutades pinna kiiremini kui maapinnal asuva tee.
Autojuhtide jaoks tähendab see, et pidurdusteekond võib pikeneda tavaoludega võrreldes kordades. Kui kuival asfaldil on pidurdusteekond 50 km/h sõites umbes 15 meetrit, siis kiilasjää korral võib see ulatuda üle 60–70 meetri. Ohtlikkust lisab asjaolu, et juht ei pruugi ohtu tajuda enne, kui on vaja teha manööver – pidurdada või keerata.
Linna hoolduspartnerite tegevusplaan ja prioriteedid
Tallinna tänavapuhastuspartnerid on hoiatuse valguses mobiliseerinud kogu oma rasketehnika. Ennetav soolamine ja libedusetõrje algab tavaliselt juba enne temperatuuri kukkumist miinusesse, et takistada jääkihi tekkimist asfaldile. Siiski on oluline mõista, et linna puhastusvõimekusel on kindlad prioriteedid ja ajaraamid.
Tänavate hooldus on jagatud erinevatesse seisunditasemetesse:
- I tase (kõrgeim prioriteet): Siia kuuluvad magistraalteed, ühistranspordirajad ning suurema liiklussagedusega tänavad. Nende puhastamine ja libedusetõrje on esmatähtis, et tagada linna üldine toimimine ja ühistranspordi graafikus püsimine.
- II tase: Need on linnaosade sisesed ühendusteed ja tänavad, kus liiklus on hõredam. Hooldusmasinad suunatakse sinna pärast peamagistraalide korrastamist.
- III tase: Kõrvaltänavad, kvartalisisesed teed ja väiksemad ühendused. Nendel tänavatel teostatakse libedusetõrjet harvemini ja seal on liiklejate endi ettevaatlikkus kriitilise tähtsusega.
Keskkonna- ja Kommunaalamet rõhutab, et isegi kui hooldusmasin on teelõigult läbi sõitnud, ei pruugi efekt olla kohene. Kloriidide (soola) toimimine jää sulatamiseks vajab aega ja tihedat liiklust, mis aitab ainel seguneda.
Soovitused ja nõuded sõidukijuhtidele
Muutuvad ilmaolud nõuavad autojuhtidelt radikaalset sõidustiili muutust. Suvine sõidustiil talvisel teel on retsept õnnetuseks. Eksperdid soovitavad järgida alljärgnevaid põhimõtteid, et tagada enda ja teiste ohutus:
- Valige õige sõidukiirus: Lubatud suurim sõidukiirus ei ole kohustuslik. Rasketes oludes, eriti musta jää kahtluse korral, tuleb kiirust vähendada nii palju, et säiliks täielik kontroll sõiduki üle. See võib tähendada sõitmist 30–40 km/h alas, kus muidu on lubatud 50 km/h.
- Hoidke pikivahet: See on kõige lihtsam ja tõhusam viis plekimõlkimiste vältimiseks. Jäisel teel peaks eessõitjaga hoidma vähemalt 4–5 sekundilist vahet. See annab aega reageerida, kui eesolev auto peaks ootamatult pidurdama või kaotama juhitavuse.
- Vältige järske manöövreid: Järsk kiirendamine, pidurdamine või roolimine võib põhjustada sõiduki libisemise. Kõik liigutused peavad olema sujuvad ja läbimõeldud.
- Kontrollige rehve: Kuigi talverehvid on kohustuslikud alates 1. detsembrist, on nende kasutamine libedaga juba praegu tungivalt soovituslik või lausa hädavajalik. Kulunud naastud või vana lamellrehv ei taga jääl vajalikku pidamist.
Jalakäijate ohutus ja kinnistuomanike kohustused
Keerulised teeolud ei puuduta ainult autojuhte. Statistika näitab, et libedaga suureneb hüppeliselt traumapunktide koormus just kukkumiste tõttu. Jalakäijad peavad arvestama, et kõnniteed võivad olla hommikul äärmiselt libedad, eriti kohtades, kus on kasutatud erinevaid sillutiskive.
Jalakäijatele: Soovitatav on kanda sügava mustriga jalanõusid või kasutada spetsiaalseid libisemisvastaseid talle (nn “kassid”). Teed ületades tuleb veenduda, et lähenev auto suudab peatuda – libedaga võib auto libiseda vöötrajale isegi siis, kui juht pidurdab. Samuti on oluline kanda helkurit, sest pimedal ja märjal ajal on nähtavus halb.
Kinnistuomanikele: Tallinna heakorraeeskiri paneb kinnistuomanikele kohustuse tagada heakord nende kinnistuga piirneval kõnniteel. See tähendab, et kõnniteed peavad olema lumest ja jääst puhastatud ning libedusetõrje teostatud hommikul kella 7.00-ks. Oluline on meeles pidada, et kõnniteedel on soola kasutamine üldjuhul keelatud (välja arvatud erandjuhtudel ja kindlates kogustes), et säästa lemmikloomade käppasid ja tänavaäärset haljastust. Selle asemel tuleb kasutada graniitkillustikku, mille tera läbimõõt on 2–6 mm.
Linn teostab järelevalvet kõnniteede seisukorra üle ning hooletuid omanikke, kes jätavad tõrje tegemata, võib oodata trahv. Veelgi hullem tagajärg on aga see, kui keegi teie puhastamata kõnniteel kukub ja viga saab – sel juhul võib kannatanu nõuda kinnistuomanikult kahjutasu.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Seoses ootamatute ilmamuutustega tekib linlastel sageli küsimusi hoolduse ja vastutuse kohta. Alljärgnevalt leiate vastused peamistele küsimustele.
Miks ma ei näe oma kodutänaval lumesahka, kuigi uudistes räägitakse täies mahus koristusest?
Linnas on tuhandeid kilomeetreid teid. Hooldusmasinad liiguvad kindla prioriteedi alusel: esmalt suured magistraalid ja bussiteed, et linn “lukku” ei läheks, seejärel väiksemad tänavad. Kui lumesadu või jäide on intensiivne, peavad masinad naasma peateedele, mistõttu võib kõrvaltänavate hooldus viibida.
Kas ma tohin kasutada kõnniteel soola jää sulatamiseks?
Tallinnas on kõnniteedel puhta kloriidi (soola) kasutamine libedusetõrjeks üldjuhul keelatud. See kahjustab puude juurestikku, jalatseid ja lemmikloomi. Soovitatav ja nõutud on kasutada graniitkillustikku, mis tekitab libedal pinnal vajaliku haardumise. Soola võib kasutada vaid äärmuslikul juhul seguna (väike protsent liiva või killustiku sees) või treppidel, kus kukkumisoht on eriti suur.
Kust ma saan graniitkillustikku?
Kinnistuomanikud saavad graniitkillustikku osta ehituspoodidest. Tihti jagavad linnaosavalitsused korteriühistutele ja eramajaomanikele talvehooaja alguses tasuta killustikukotte, kuid see on mõeldud pigem stardiabiks, mitte terve talve vajaduse katmiseks.
Mida teha, kui minu auto sai löökaugus või libeduse tõttu viga?
Kui õnnetus juhtus tee halva seisukorra tõttu, tuleb sündmuskoht fikseerida. Kutsuge politsei või munitsipaalpolitsei olukorda jäädvustama. Tehke fotosid teekattest ja kahjustustest. Kahjunõue tuleb esitada tee omanikule (linnale või eratee omanikule). Siiski, kui politsei tuvastab, et juht ei valinud teeoludele vastavat sõidukiirust, võib kahjunõue jääda rahuldamata.
Millal on viimane aeg suverehvid talverehvide vastu vahetada?
Seaduse järgi on talverehvid kohustuslikud alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Siiski, kui ilmastikuolud muutuvad talviseks varem (nagu käesolev hoiatus viitab), ei tohi suverehvidega liigelda ka enne 1. detsembrit, kui teel on jää või lumi. Ohutus on alati prioriteetsem kui kalendrikuupäev.
Probleemidest teavitamine ja kasulikud kontaktid
Kodanike tähelepanelikkus on abiks kogu linnale. Kui märkate tänaval ohtlikku libedust, mida ei ole tõrjutud, või avastate teel ohtliku augu, on oluline sellest teada anda. See võimaldab hoolduspartneritel oma marsruute operatiivselt korrigeerida ja ohtlikud kohad likvideerida.
Kuhu pöörduda?
- Tallinna abitelefon 14410: See on ööpäevaringne number, kuhu saab teatada heakorraprobleemidest, sealhulgas libedatest teedest, koristamata lumest või ohtlikest jääpurikatest räästa küljes.
- Munitsipaalpolitsei (Mupo) lühinumber 14410: Sama numbri kaudu saab teavitada ka kinnistuomanikest, kes eiravad oma kohustust kõnniteid hooldada.
- Veebikaart “Anna teada”: Erinevate kaardirakenduste kaudu on võimalik märkida probleemne koht otse kaardile ja saata info kohalikule omavalitsusele koos pildimaterjaliga.
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet palub kõigilt liiklejatelt mõistvat suhtumist ja kannatlikkust. Talvistes oludes on liiklusvool paratamatult aeglasem. Varudes aega, hoides distantsi ja olles teiste suhtes viisakas, jõuame kõik turvaliselt sihtpunkti. Olge hoiatatud, olge ettevaatlikud ja püsige terved.
