Raha hoiustamine tavalisel pangakontol on tänapäeva majanduskeskkonnas paradoksaalsel kombel üks kindlamaid viise oma ostujõu kaotamiseks. Inflatsioon ehk raha väärtuse langus sööb märkamatult, kuid järjepidevalt ära säästude väärtust, jättes teid aastate pärast olukorda, kus sama summa eest saab osta tunduvalt vähem kaupu ja teenuseid kui täna. Investeerimine ei ole enam ammu vaid rikaste privileeg või keeruline finantsmaailma teadus, vaid hädavajalik oskus igaühele, kes soovib kindlustada oma tulevikku, kaitsta oma vara inflatsiooni eest ja saavutada suuremat finantsvabadust. Alustamine võib tunduda hirmutav, täis tundmatuid termineid ja riske, kuid tegelikkuses on edukas investeerimine kinni lihtsates põhitõdedes, distsipliinis ja ajas, millel lasete oma kasuks töötada.
Miks on investeerimine vajalik ja mis on liitintress?
Enne tehnilistesse detailidesse laskumist on oluline mõista investeerimise alusloogikat. Investeerimise eesmärk on panna raha tegema tööd teie heaks, selle asemel et teie töötaksite pidevalt raha nimel. See on protsess, kus paigutate ressursse täna lootuses saada tulevikus suuremat kasu.
Investeerimise kõige võimsam mootor on liitintress. Albert Einstein olevat seda nimetanud maailma kaheksandaks imeks. Liitintress tähendab sisuliselt seda, et te teenite tulu mitte ainult oma algselt investeeritud summalt (põhiosa), vaid ka varem teenitud tuludelt, mis on uuesti investeeritud. See tekitab lumepalliefekti: alguses kasvab summa aeglaselt, kuid aja möödudes kasv kiireneb eksponentsiaalselt.
Kujutage ette, et investeerite 1000 eurot tootlusega 10% aastas. Esimese aasta lõpus on teil 1100 eurot. Teisel aastal ei teenite te 10% mitte 1000 eurolt, vaid juba 1100 eurolt, mis teeb summaks 1210 eurot. 20 või 30 aasta perspektiivis võib see efekt muuta ka väikesed igakuised panused märkimisväärseks varanduseks, kuid selle eelduseks on kannatlikkus ja järjepidevus.
Ettevalmistused: Mida teha enne esimest tehingut?
Paljud algajad tormavad kohe aktsiaturule, omamata kindlat vundamenti. See on retsept ebaõnnestumiseks. Enne investeerimisega alustamist tuleks läbida teatud sammud, et tagada finantsiline turvalisus.
- Likvideerige suure intressiga võlad: Enne investeerimist tasuge krediitkaardivõlad, kiirlaenud ja tarbimislaenud. On ebaratsionaalne loota börsilt 8–10% tootlust, kui maksate samal ajal laenu eest 15% või 20% intressi. Võlgade tagasimaksmine on garanteeritud tootlus.
- Koguge meelerahufond: Elu on ettearvamatu. Teil peaks olema eraldi pangakontol (mitte investeerituna) summa, mis katab teie 3–6 kuu hädavajalikud kulud. See puhver kaitseb teid olukorras, kus kaotate töö või tekib ootamatu väljaminek, ning väldib vajadust müüa investeeringuid ebasobival ajal.
- Määratlege oma eesmärgid ja ajahorisont: Kas kogute raha pensioniks, kodu sissemaksuks või lapse hariduseks? Eesmärk dikteerib, kui palju riski võite võtta. Mida pikem on aeg (näiteks 10+ aastat), seda agressiivsemalt võite investeerida aktsiatesse. Lühikese aja puhul (1–3 aastat) on aktsiaturg liiga riskantne.
Peamised varaklassid: Kuhu raha paigutada?
Investeerimismaailm pakub tuhandeid erinevaid instrumente, kuid algaja jaoks on oluline mõista nelja peamist varaklassi. Igal neist on oma riski ja tulu suhe.
Aktsiad
Aktsia esindab osalust ettevõttes. Kui ostate Apple’i või Tallinna Kaubamaja aktsia, saate ettevõtte kaasomanikuks. Aktsiad pakuvad ajalooliselt kõige kõrgemat tootlust (keskmiselt 7–10% aastas pikaajaliselt), kuid nende hind kõigub lühiajaliselt kõige rohkem. Aktsiatelt teenib tulu kahel viisil: aktsia hinna tõus ja dividendid (ettevõtte kasumi väljamakse omanikele).
Võlakirjad
Võlakiri on sisuliselt laen. Teie laenate raha riigile või ettevõttele ja nemad lubavad selle kindlal tähtajal tagasi maksta, tasudes vahepeal intresse. Võlakirjad on üldiselt turvalisemad kui aktsiad, kuid pakuvad ka madalamat tootlust. Need aitavad portfelli tasakaalustada ja vähendada riske majanduslanguse ajal.
Kinnisvara
Kinnisvara on paljudele eestlastele kõige südamelähedasem investeering. See võib olla füüsiline (üürikorteri ostmine) või “paberil” (kinnisvarafondid või ühisrahastusplatvormid). Füüsiline kinnisvara nõuab suurt algkapitali ja tegelemist, samas kui fondid võimaldavad investeerida kinnisvarasse ka väikeste summadega, pakkudes passiivset tulu ilma üürnikega tegelemata.
Indeksfondid ja ETF-id
Algajale investorile on see sageli kõige soovitatavam valik. Selle asemel, et püüda leida “nõela heinakuhjast” (ühte võitvat aktsiat), ostate te terve heinakuhja. Indeksfond ostab automaatselt sadu või tuhandeid maailma suurimate ettevõtete aktsiaid. Börsil kaubeldavad fondid ehk ETF-id (Exchange Traded Funds) on madalate kuludega ja pakuvad kohest hajutatust. Näiteks ostes S&P 500 indeksfondi, saate osa 500 suurimast USA ettevõttest ühe tehinguga.
Riskide maandamine ja hajutamine
Investeerimise kuldreegel on: “Ära hoia kõiki mune ühes korvis.” Seda nimetatakse hajutamiseks ehk diversifitseerimiseks. Kui paigutate kogu oma raha ühe ettevõtte aktsiatesse ja see ettevõte läheb pankrotti, kaotate kõik. Kui aga teie raha on jagatud 1000 ettevõtte vahel üle maailma, ei mõjuta ühe ettevõtte ebaõnnestumine teie portfelli märkimisväärselt.
Hajutamine ei tähenda ainult erinevate aktsiate ostmist. Tõeline hajutamine toimub:
- Varaklasside vahel: Kombinatsioon aktsiatest, võlakirjadest ja kinnisvarast.
- Geograafiliselt: Ärge investeerige ainult Eestisse või USAsse, vaid haarake ka Euroopat ja arenevaid turge.
- Sektorite vahel: Tehnoloogia, tervishoid, tööstus, tarbekaubad jne.
Maksud ja investeerimiskonto süsteem
Eestis on erainvestoril suurepärane võimalus kasutada investeerimiskonto süsteemi. Tavalisel pangakontol väärtpabereid müües peate kasumilt tulumaksu maksma kohe järgmisel aastal. Investeerimiskonto võimaldab aga tulumaksukohustust edasi lükata. Te võite vara müüa ja teenitud tulu uuesti investeerida ilma vahepeal makse tasumata. Makse tuleb maksta alles siis, kui võtate kontolt välja rohkem raha, kui olete sinna sisse pannud.
See süsteem on eriti kasulik liitintressi efekti maksimeerimiseks, kuna raha, mis muidu läheks maksudeks, jääb teie kontole edasi kasvama. Siiski tuleb meeles pidada, et investeerimiskontot tohib kasutada vaid finantsvarade (aktsiad, fondid, võlakirjad) jaoks, mitte näiteks ühisrahastuse või krüptovaluuta jaoks (teatud eranditega).
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused küsimustele, mis alustavatel investoritel kõige sagedamini tekivad.
1. Kui suure summaga peaksin alustama?
Müüt, et investeerimiseks on vaja tuhandeid eurosid, ei vasta tõele. Tänapäeval saab alustada kasvõi 10–50 euroga kuus. Paljud pangad Eestis pakuvad võimalust osta fonde väikeste summade eest ilma teenustasudeta või madalate tasudega. Olulisem on alustada vara ja teha seda regulaarselt, kui oodata suure summa kogunemist.
2. Kas ma võin kogu oma raha kaotada?
Jah, teoreetiliselt on see võimalik, kuid väga ebatõenäoline, kui järgite hajutamise reegleid. Kui investeerite laiapõhjalisse maailma indeksfondi, peaks kogu raha kaotamiseks pankrotistuma tuhandeid maailma suurimaid ettevõtteid korraga. Sellisel juhul on maailmas tõenäoliselt suuremaid probleeme kui teie portfelli väärtus. Üksikaktsiate või krüptovaluutadega on risk “nulli minna” oluliselt suurem.
3. Mis on parim aeg investeerimiseks?
Parim aeg oli eile, paremuselt teine aeg on täna. Turu ajastamine (proovida osta põhjas ja müüa tipus) on äärmiselt keeruline isegi professionaalidele. Regulaarne investeerimine (näiteks igakuine püsikorraldus) on parim strateegia, kuna see tasandab ostuhinna kõikumisi – languste ajal saate sama raha eest rohkem osakuid, tõusude ajal teie portfelli väärtus kasvab.
4. Kas ma pean majandusuudiseid iga päev jälgima?
Passiivse investori jaoks on uudiste liigne jälgimine pigem kahjulik, kuna see tekitab emotsioone ja soovi teha impulsiivseid otsuseid. Kui teie strateegia on pikaajaline indeksinvesteerimine, piisab portfelli ülevaatamisest kord kvartalis või isegi kord aastas. Igapäevane kõikumine on müra, mis ei tohiks teie plaane muuta.
Tegutsemisplaan tuleviku kindlustamiseks
Investeerimine ei ole sprint, vaid maraton. Kõige raskem osa on sageli psühholoogiline barjäär – hirm teha vigu või kaotada raha. Tegelikkuses on suurim viga mitte midagi teha ja lasta inflatsioonil oma sääste hävitada. Eduka investori saladus ei peitu keerulistes skeemides ega siseringi infos, vaid lihtsas ja igavas järjepidevuses.
Alustage täna. Avage investeerimiskonto, tehke oma esimene väike tehing laiapõhjalisse indeksfondi ja seadistage automaatne püsikorraldus. Isegi kui alustate 50 euroga kuus, tekitate te harjumuse, mis on väärtuslikum kui summa ise. Aastate jooksul, kui teie sissetulekud kasvavad, saate investeeritavaid summasid suurendada. Tuleviku Teie tänab teid selle otsuse eest, kui avastate ühel päeval, et teil on vabadus teha valikuid mitte palgapäeva ootuses, vaid tuginedes oma kogutud kapitalile.
