Enamik meist unistab vanaduspõlvest, mis on täidetud reisimise, hobide ja kvaliteetajaga lähedaste seltsis, mitte murega igakuiste arvete tasumise pärast. Reaalsus on aga see, et pelgalt riiklikule pensionile lootma jäädes võib elustandard pensionile jäädes drastiliselt langeda. Statistika näitab, et riiklik pension ehk I sammas koos II sambaga tagab keskmiselt vaid umbes 40% pensionieelsest sissetulekust. See tähendab, et harjumuspärase eluviisi säilitamiseks on vaja enamat kui vaid passiivset ootamist. Finantsvabadus ja rahulik pensionipõlv ei ole õnneasi, vaid teadliku ja järjepideva planeerimise tulemus, millega tuleb alustada võimalikult vara. Järgnevas artiklis vaatame süvitsi, kuidas ehitada üles lollikindel strateegia, mis peab vastu nii inflatsioonile kui ka majandustsüklitele.
Miks ei piisa ainult I ja II sambast?
Eesti pensionisüsteem on üles ehitatud kolmele sambale, kuid paljud inimesed ei taju nende sammaste proportsioone ja tegelikku mõju tuleviku sissetulekule. Esimene sammas ehk riiklik vanaduspension põhineb jooksvatel sotsiaalmaksudel – tänased maksumaksjad peavad ülal tänaseid pensionäre. Arvestades Eesti demograafilist olukorda, kus rahvastik vananeb ja tööealiste inimeste arv väheneb, on I samba ostujõu kasv tulevikus suure küsimärgi all.
Teine sammas on küll kohustuslik (või nüüdseks paljudele vabatahtlik), kuid sinna minev 2% brutopalgast pluss riigi lisatav 4% sotsiaalmaksust moodustab siiski vaid väikese osa vajalikust kapitalist. Eksperdid hindavad, et mugavaks äraelamiseks peaks pension moodustama vähemalt 65–70% pensionieelsest sissetulekust. See tähendab, et puudu on ligikaudu 25–30%, mis tuleb inimesel endal täiendavalt koguda. Siinkohal tulevadki mängu teadlikud investeerimisotsused ja III sammas.
Liitintress – investori parim sõber
Kõige võimsam tööriist pensioniks kogumisel ei ole mitte suur sissetulek, vaid aeg. Albert Einstein on nimetanud liitintressi kaheksandaks maailmaimeks ja seda põhjusega. Liitintress tähendab sisuliselt seda, et teie teenitud tulu hakkab omakorda tulu teenima. Mida pikem on periood, seda eksponentsiaalsemalt kasvab teie portfell.
Vaatame lihtsat näidet. Kui alustate kogumist 25-aastaselt ja panete kõrvale 100 eurot kuus, teenides keskmiselt 7% tootlust aastas, on teil 65-aastaseks saades kogunenud märkimisväärne summa, millest suurema osa moodustab intressitulu, mitte teie sissemaksed. Kui alustate sama summaga aga 45-aastaselt, on lõpptulemus kordades väiksem, isegi kui investeerite suuremaid summasid. Seega on põhireegel lihtne: alustage täna, isegi kui summad tunduvad alguses tühised.
Madalad kulud määravad lõpptulemuse
Üks sagedasemaid vigu, mida pensionikogujad teevad, on fondide valimine panga soovituse või reklaami põhjal, pööramata tähelepanu haldustasudele. Pikaajalisel kogumisel on tasudel massiivne mõju.
- Aktiivselt juhitud fondid: Need fondid püüavad turgu edestada ja küsivad selle eest kõrgemat tasu (sageli üle 1%). Statistika näitab, et pikas perspektiivis suudavad väga vähesed aktiivsed fondijuhid turu keskmist tootlust ületada.
- Indeksfondid: Need fondid järgivad automaatselt turuindekseid (nt maailma aktsiaturge) ja nende tasud on madalad (sageli alla 0,5%). Madalamad kulud tähendavad, et rohkem teie rahast jääb kasvama.
Eksperdid soovitavad enamikul inimestel, kellel puudub süvitsi minev huvi ja aeg turgude jälgimiseks, valida madalate kuludega laiapõhjalised indeksfondid. Vahe 1,5% ja 0,2% haldustasu vahel võib 30 aasta jooksul tähendada kümnete tuhandete eurode suurust erinevust teie lõplikus pensionipotis.
III sammas kui maksuefektiivne kiirendi
Eesti maksusüsteem pakub pensioniks kogumisel ühte Euroopa parimat eelist – III sammast. See on vabatahtlik kogumispension, mis annab investeerijale kohese võidu. Nimelt tagastab riik III sambasse paigutatud summalt tulumaksu (20%), eeldusel, et sissemaksed ei ületa 15% teie aasta brutosissetulekust ega 6000 eurot.
See tähendab praktikas järgmist:
- Te investeerite 1000 eurot III samba fondi.
- Järgmise aasta tuludeklaratsiooniga saate riigilt 200 eurot tagasi.
- Teie tegelik kulu on 800 eurot, kuid fondis kasvab 1000 eurot.
See on garanteeritud 20% tootlus (või täpsemalt 25% tootlus investeeritud netosummale) veel enne, kui turud üldse liikuma hakkavad. Tark investor suunab tagasisaadud tulumaksu uuesti investeeringutesse, võimendades liitintressi efekti veelgi. III samba puhul on samuti oluline jälgida tasusid ja valida pigem indeksifondid, mis investeerivad globaalsetele aktsiaturgudele.
Investeerimine väljaspool pensionifonde
Kuigi pensionisambad on alusvundament, ei tohiks need olla ainsad varad. Hajutamine ehk “munade hoidmine erinevates korvides” on riski maandamisel kriitilise tähtsusega. Lisaks fondidele tasub kaaluda ka muid varaklasse.
Kinnisvara
Kinnisvara on ajalooliselt olnud eestlaste lemmikinvesteering. See pakub kaitset inflatsiooni eest ja võib genereerida igakuist rahavoogu üüritulu näol. Pensionieas võib võivaba kinnisvara olla suureks toeks, kas siis elukohana, mille kulud on madalad, või tuluallikana.
Aktsiad ja dividendiaktsiad
Otse aktsiatesse investeerimine nõuab rohkem teadmisi, kuid võimaldab teenida dividenditulu. Paljud investorid ehitavad aastatega üles dividendidele orienteeritud portfelli, mis hakkab pensionieas asendama palka. Eesmärk on jõuda olukorrani, kus dividendid katavad igakuised elamiskulud.
Strateegia vastavalt eluetapile
Teie riskitaluvus ja investeerimisstrateegia peaksid ajas muutuma. Ei ole mõistlik hoida sama strateegiat 25-aastaselt ja 60-aastaselt.
20–40 eluaastat: Kasvufaas. Selles vanuses on teie suurim eelis aeg. Võite võtta rohkem riske, sest teil on aega turu langustest taastuda. Fookus peaks olema 100% aktsiafondidel või aktsiatel, kuna need pakuvad pikas perspektiivis parimat tootlust. Ärge kartke lühiajalisi kõikumisi.
40–55 eluaastat: Kogumise tippaeg. Sissetulekud on tavaliselt suurimad. Selles faasis on oluline maksimeerida sissemakseid nii II kui III sambasse ning muudesse investeeringutesse. Portfell peaks endiselt olema valdavalt aktsiates, kuid võib hakata lisama võlakirju või stabiilsemaid varasid.
55+ eluaastat: Säilitamine ja planeerimine. Pensioni lähenedes tuleks hakata riske vähendama. See ei tähenda, et peaksite aktsiatest täielikult väljuma (sest pensionipõlv võib kesta 20+ aastat ja raha peab endiselt kasvama), kuid volatiilsuse vähendamine on mõistlik. Vaadake üle oma fondide jaotus ja kaaluge võlakirjade osakaalu suurendamist.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma peaksin II sambast raha välja võtma, kui seadus seda lubab?
Üldjuhul ei soovita eksperdid II sambast raha välja võtta tarbimiseks. II sammas on maksusoodne viis kogumiseks (4% sotsiaalmaksust lisandub teie panusele). Raha väljavõtmisel katkeb kogumine pikaks ajaks ja kaotate liitintressi efekti ning riigipoolse panuse. Väljavõtmine on mõistlik vaid äärmuslikel juhtudel (nt kõrge intressiga laenude tagasimaksmiseks) või kui plaanite seda raha ise oluliselt tootlikumalt investeerida ja omate selleks teadmisi.
Kui palju peaksin iga kuu säästma?
Kuldreegel on säästa vähemalt 10–20% oma sissetulekust. Kui alustate hiljem, peaks see protsent olema suurem. Oluline on maksta “kõigepealt endale” ehk suunata säästusumma investeeringutesse kohe palgapäeval, mitte kuu lõpus, kui raha on otsas.
Mis juhtub minu pensionivaraga, kui ma suren enne pensioniiga?
II ja III samba varad on päritavad. See on oluline erinevus võrreldes I sambaga. Teie kogutud raha ei kao riigikassasse, vaid jääb teie lähedastele. Seega kindlustate kogudes ka oma perekonna tulevikku.
Kas on liiga hilja alustada, kui olen juba 50?
Mitte kunagi ei ole liiga hilja. Kuigi liitintressi efekt on lühema aja tõttu väiksem, on iga kõrvale pandud euro abiks. 50-aastaselt alustades tuleb olla agressiivsem säästumääras ja kasutada maksimaalselt ära III samba maksusoodustust. Isegi 15 aastat kogumist annab tuntava puhvri.
Kuidas mõjutab inflatsioon minu sääste?
Inflatsioon on sularaha vaenlane. Kui hoiate raha pangakontol või “sukasääres”, kaotab see igal aastal ostujõudu (nt 5% inflatsiooni korral on 100 euro ostujõud 10 aasta pärast vaid ca 60 eurot). Investeerimine aktsiaturgudele või kinnisvarasse on ajalooliselt parim viis inflatsiooni ületamiseks ja oma vara ostujõu säilitamiseks ning kasvatamiseks.
Tee esimene samm oma tuleviku kindlustamiseks
Pensioniks kogumine ei ole sprint, vaid maraton. Kõige raskem osa on sageli alustamine ja distsipliini hoidmine, eriti ajal, kui turud on languses või tekib kiusatus raha kulutada hetkeemotsioonide ajel. Eduka pensionistrateegia võti peitub automaatsuses – seadistage püsikorraldused, maksimeerige riiklikud soodustused (eriti III sammas) ja valige madalate kuludega fondid. Vaadake oma plaan üle kord aastas, kuid vältige igapäevast kõikumiste jälgimist. Teie tulevane “mina” on teile tänaste tarkade otsuste eest ääretult tänulik. Tegutsege kohe, sest aeg on ainus ressurss, mida te tagasi osta ei saa.
