Pensionisüsteem ja pensionile jäämise iga on teemad, mis puudutavad varem või hiljem igaüht, kuid tihti tekitavad need palju segadust. Eestis on viimaste kümnendite jooksul toimunud mitmeid reforme, mis on muutnud seda, millal ja millistel tingimustel inimene tööturult lahkuda saab. Kui varem oli pensioniiga kindlaks määratud konkreetse numbriga, siis nüüd sõltub see üha enam inimese sünniaastast ja demograafilistest näitajatest. Paljud inimesed avastavad üllatusega, et nende pensioniiga ei olegi enam 63 või 65 eluaastat, vaid see võib olla nihkunud hoopis kaugemasse tulevikku. Selles artiklis vaatame detailselt, kuidas kujuneb pensioniiga erinevate sünniaastate lõikes ning mida peab teadma praegune tööealine inimene oma tuleviku planeerimisel.
Miks pensioniiga muutub ja kuidas seda määratakse?
Eesti riiklik vanaduspension ja selle saamise iga on otseses seoses rahvastiku vananemise ja oodatava eluea pikenemisega. Lihtsustatult öeldes: kuna inimesed elavad kauem, peab riik tagama, et pensionisüsteem püsiks jätkusuutlikuna. Kui pensioniiga püsiks muutumatuna, kuid pensionäre lisanduks üha rohkem ja maksumaksjaid jääks vähemaks, tekiks sotsiaalsüsteemis suur puudujääk.
Sellest tulenevalt kehtestati süsteem, kus pensioniiga tõuseb järk-järgult. Üleminekuperiood puudutab eelkõige neid inimesi, kes on sündinud vahemikus 1954–1961. Nende jaoks on pensioniiga juba seadusega fikseeritud ja see tõusis astmeliselt kuni 65. eluaastani. Inimestel, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem, sõltub pensionile jäämise aeg aga oodatavast keskmisest elueast. See tähendab, et täpne vanus selgub jooksvalt ning seda korrigeeritakse igal aastal vastavalt Statistikaameti andmetele.
Pensioniiga sünniaastate lõikes – vaata oma andmeid
Alljärgnevalt toome välja ülevaate, kuidas jaguneb vanaduspensioniiga vastavalt sünniaastale. See on oluline info, et oskaksite oma karjääri ja puhkust aegsasti planeerida.
Üleminekuperiood (Sünniaastad 1953–1961)
Nende aastakäikude puhul toimus üleminek varasemalt pensioniealt uuele, 65-aastasele piirile. Tänaseks on enamik selle vahemiku inimesi juba pensionieas või sellesse jõudmas.
- Sündinud 1953 ja varem: Pensioniiga oli 63 aastat.
- Sündinud 1954: Pensioniiga on 63 aastat ja 3 kuud.
- Sündinud 1955: Pensioniiga on 63 aastat ja 6 kuud.
- Sündinud 1956: Pensioniiga on 63 aastat ja 9 kuud.
- Sündinud 1957: Pensioniiga on 64 aastat.
- Sündinud 1958: Pensioniiga on 64 aastat ja 3 kuud.
- Sündinud 1959: Pensioniiga on 64 aastat ja 6 kuud.
- Sündinud 1960: Pensioniiga on 64 aastat ja 9 kuud.
- Sündinud 1961: Pensioniiga on 65 aastat.
Sünniaastad 1962 ja hiljem – seotus elueaga
Alates 1962. aastal sündinutest ei ole pensioniiga enam seaduses kindla numbrina kivisse raiutud. See on seotud 65-aastaste inimeste keskmise oodatava eluea muutumisega. Põhimõte on järgmine: kui keskmine eluiga tõuseb, tõuseb ka pensioniiga, ja vastupidi. Siiski on seaduses kaitsemehhanism, mis ütleb, et pensioniiga ei saa tõusta rohkem kui kolm kuud ühe aasta kohta.
Valitsus kinnitab uue pensioniea igal aastal hiljemalt 1. jaanuariks ja see kehtestatakse neile, kes jõuavad pensioniikka kahe aasta pärast. See annab inimestele kindlustunde ja etteteatamisaja. Näiteks 2024. aastal on vanaduspensioni iga 64 aastat ja 9 kuud, kuid 2027. aastaks on prognoositud, et see võib ületada 65 aasta piiri.
Näide: Kui te olete sündinud 1980. või 1990. aastal, siis täpset kuupäeva täna öelda ei saa. Küll aga prognoosib Rahandusministeerium, et noorematel põlvkondadel võib pensioniiga kerkida 70. eluaasta lähedale, eeldusel, et inimeste tervis ja eluiga paranevad jätkuvalt samas tempos.
Paindlik vanaduspension – valikuvabadus
Alates 2021. aastast muutus Eesti pensionisüsteem oluliselt paindlikumaks. Enam ei pea ootama täpset sünnipäeva, et pensionile jääda. Nüüd on võimalik valida endale sobiv pensionile mineku aeg, mis võib olla riiklikust vanaduspensionieast kuni viis aastat varasem või soovi korral hilisem.
See süsteem asendas varasema ennetähtaegse vanaduspensioni, mis oli jäigem. Paindlik pension võimaldab:
- Minna pensionile kuni 5 aastat enne ametlikku pensioniiga (eeldusel, et staažinõue on täidetud – vähemalt 20 kuni 40 aastat sõltuvalt sellest, kui palju varem soovite pensionile jääda).
- Lükata pensionile minekut edasi, et suurendada oma hilisemat kuusissetulekut.
- Võtta pensioni välja osaliselt (näiteks pool pensioni) või teha pensioni saamises pause.
On kriitiliselt oluline mõista, et varem pensionile minek vähendab igakuist pensionisummat püsivavalt. Iga varem pensionile jäädud kuu vähendab pensioni 0,4%. See tähendab, et minnes 5 aastat (60 kuud) varem pensionile, väheneb teie riiklik pension 24%. Seevastu pensioni edasilükkamine suurendab pensioni 0,4% iga kuu eest. See on matemaatiline valik: kas raha kohe ja vähem, või hiljem ja rohkem.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Pensioniteemad tekitavad palju praktilisi küsimusi. Oleme koondanud siia vastused kõige levinumatele küsimustele, mis aitavad paremini mõista teie õigusi ja võimalusi.
Kas ma tohin töötada, kui olen juba pensionil?
Jah, Eestis on töötamine ja pensioni saamine samaaegselt lubatud. Erinevalt mõnest teisest riigist või vanast süsteemist, ei vähenda töötasust saadav tulu teie väljamakstavat vanaduspensioni (I sammas). See on suurepärane võimalus suurendada oma sissetulekut ja püsida sotsiaalselt aktiivsena. Veelgi enam, töötades maksate te endiselt sotsiaalmaksu, mis tähendab, et teie pensionistaaž ja kindlustusosak suurenevad, ning kord aastas (1. aprillil) arvutatakse teie pension selle võrra suuremaks.
Kui suur peab olema tööstaaž, et pensioni saada?
Vanaduspensioni saamiseks peab teil olema Eestis omandatud vähemalt 15 aastat pensionistaaži. Kui teil ei ole 15 aastat staaži täis, ei ole teil õigust vanaduspensionile, vaid võite taotleda rahvapensioni, mis on kindlasummaline toetus ja mida makstakse juhul, kui inimesel puudub muu sissetulek.
Kuidas mõjutab pensionile jäämise aega laste kasvatamine?
Laste kasvatamine annab teatud soodustusi. Üks vanematest (kokkuleppel) saab arvestada lapse kasvatamise aega pensionistaaži hulka. Lisaks maksab riik alates 2013. aastast sündinud laste eest sissemakseid II sambasse. Varasema süsteemi järgi on võimalik saada pensionilisa iga üleskasvatatud lapse eest. Samuti on teatud juhtudel (nt puudega lapse kasvatamine või 3+ last) võimalik jääda pensionile soodustingimustel varem, ilma et pensionisumma väheneks samas mahus kui tavalise ennetähtaegse pensioni puhul.
Kuidas ma saan teada oma täpse pensioniea?
Kõige täpsema ja ajakohasema info saamiseks soovitame külastada riigiportaali eesti.ee või Sotsiaalkindlustusameti iseteenindust. Seal saate vaadata oma kogutud staaži, prognoositavat pensioni suurust ja täpset aega, millal teil tekib õigus vanaduspensionile.
II ja III sammas kui sissetuleku olulised osad
Rääkides pensionieast ja sünniaastatest, ei saa mööda vaadata faktist, et riiklik I sammas on mõeldud katma vaid baasvajadusi. Et säilitada pensionieas harjumuspärane elustandard, muutub üha olulisemaks II ja III samba roll. Sünniaastast sõltumata koosneb teie tulevane sissetulek mitmest allikast.
II sammas (kogumispension) oli pikka aega kohustuslik, kuid muutus hiljuti vabatahtlikuks. Siiski on enamikule inimestele kasulik seal jätkata, kuna riik lisab inimese 2%-le panusele 4% sotsiaalmaksu arvelt. II samba väljamaksed on samuti muutunud paindlikumaks – teatud vanusesse jõudes (üldjuhul 5 aastat enne vanaduspensioniiga) saab raha välja võtta soodsama tulumaksumääraga või fondipensionina maksuvabalt.
III sammas (täiendav kogumispension) on aga täielikult vabatahtlik ja pakub märkimisväärset maksusoodustust. Sellesse panustades tagastab riik igal aastal tulumaksu 20% ulatuses sissemaksetelt, mis ei ületa 15% brutosissetulekust (või 6000 eurot aastas). See on üks tõhusamaid viise, kuidas ise oma pensionipõlve kindlustada. Mida noorem on inimene ja mida kaugemal on tema “tabelijärgne” pensioniiga, seda suurem on liitintressi mõju ja seda olulisem on iseseisev kogumine. Riiklik vanaduspension tagab küll stabiilsuse, kuid mugavaks äraelamiseks on isiklik panus vältimatu.
