Paljudel meist on kooliajast meeles faktid, mis täiskasvanuikka jõudes kipuvad kas ununema või segunema rahvasuus levivate müütidega. Kui küsida keskmiselt eestlaselt, milline on meie riigi pikim jõgi, kõlab vastusena sageli Pärnu jõgi või hoopis veerohke Emajõgi. Mõni pakub ehk isegi Narva jõge, mis on küll võimas piirijõgi, kuid pikkuse poolest jääb teistele alla. Tegelikkus on aga hoopis teistsugune ja geograafiliselt on Eesti pikima jõe tiitel kindlalt ühe Lõuna-Eesti veekogu käes, mis oma mitmekesise looduse, ajaloolise tausta ja sportlike väljakutsetega väärib palju rohkem tähelepanu, kui ta igapäevaselt saab. See on jõgi, mis voolab läbi ürgsete orgude, paljastab oma kallastel müstilisi liivakivipaljandeid ja pakub kodupaika haruldastele linnuliikidele.
Võhandu jõgi: Eesti vetevõrgu varjatud tšempion
Ametlike andmete kohaselt on Eesti pikim jõgi Võhandu jõgi. Selle kogupikkuseks on mõõdetud 162 kilomeetrit, mis asetab ta kindlalt edetabeli tippu, edestades oma lähimaid konkurente märgatava vahega. Võhandu jõgi saab oma alguse Otepää kõrgustikult, täpsemalt Saverna küla lähistelt, ning suubub Lämmijärve. Oma teekonnal läbib see väga eripalgelisi maastikke, alates kitsastest ja kiirevoolulistest sängidest ülemjooksul kuni laiade ja rahulike luhtadeni alamjooksul.
Võhandu jõe valgla suurus on ligikaudu 1420 ruutkilomeetrit, mis ei ole küll Eesti suurim (siin jääb ta alla näiteks Narva jõele, Emajõele ja Pärnu jõele), kuid pikkus on see parameeter, mis annab talle esikoha. Huvitav on märkida, et jõe ülemjooksu kuni Vagula järveni tuntakse ajalooliselt ja rahvasuus ka nimega Pühajõgi. Alles pärast Vagula järve läbimist muutub ta nime poolest ametlikult Võhanduks, kuigi hüdrograafiliselt on tegemist sama veekoguga.
Miks tekib segadus Pärnu ja Emajõega?
Segadus Eesti pikima jõe ümber on visa kaduma ja sellel on mitu põhjust. Esiteks on Pärnu jõgi oma 144-kilomeetrise pikkusega auväärsel teisel kohal ja on majanduslikult ning kultuuriliselt äärmiselt oluline, voolates läbi Kesk-Eesti ja suubudes Pärnu lahte. Pärnu jõe valgala on samuti oluliselt suurem, mistõttu võib ta tunduda “suurema” jõena.
Emajõgi on aga hoopis omaette fenomen. Kuigi Emajõe pikkus on vaid 100 kilomeetrit (Võrtsjärvest Peipsini), on see Eesti ainus täies ulatuses laevatatav jõgi ning veerohkuse poolest ületab ta Võhandut kordades. Emajõe roll kaubateena ja Tartu sümbolina on jätnud mulje, et tegemist peab olema ka kõige pikema jõega. Geograafiline tõde on aga see, et Emajõgi on pigem võimas ühenduskanal kahe suurjärve vahel, samas kui Võhandu on klassikaline pikk jõgi oma alguse ja lõpuga.
Eesti jõgede esikümme pikkuse järgi
Et saada paremat ülevaadet Eesti hüdrograafilisest pildist, on kasulik vaadata pikimate jõgede edetabelit. See aitab asetada Võhandu konteksti ja näitab, kui tihe on konkurents esikolmikus:
- 1. Võhandu jõgi – 162 km
- 2. Pärnu jõgi – 144 km
- 3. Põltsamaa jõgi – 135 km
- 4. Pedja jõgi – 122 km
- 5. Keila jõgi – 115 km
- 6. Kasari jõgi – 112 km
- 7. Piusa jõgi – 109 km
- 8. Pirita jõgi – 105 km
- 9. Emajõgi – 100 km
- 10. Navesti jõgi – 100 km
Nagu näha, on Põltsamaa jõgi samuti väga pikk ja jääb Pärnu jõest maha vaid vähem kui kümne kilomeetriga, kuid Võhandu edumaa on veenev.
Loodusväärtused ja liivakivipaljandid
Võhandu jõgi ei ole tähelepanuväärne mitte ainult statistilise numbri, vaid ka oma erakordse ilu tõttu. Eriti kuulus on Võhandu jõe ürgorg, mis on võetud looduskaitse alla. See maastikukaitseala loodi juba 1964. aastal (algselt küll kitsama kaitsealana), et säilitada jõe orgu, sealneid elupaiku ja geoloogilisi mälestisi.
Jõe kallastel paljandub kuulus devoni liivakivi. Need punakad ja kollakad “müürid” annavad jõele ürgse ja kohati dramaatilise ilme. Tuntumad paljandid on:
- Viira veskimüür: Üks kõrgemaid ja maalilisemaid paljandeid, mis on hästi vaadeldav nii veelt kui ka kaldalt.
- Sõjatare müür: See on koht, millega on seotud mitmed rahvapärimused ja legendid peidupaikadest sõdade ajal.
- Kalmetumägi: Võimas paljand, mis on ühtlasi ka oluline pärandkultuuri objekt.
- Tsõõrikmägi: Tuntud oma ringja kuju ja omapärase akustika poolest.
Lisaks geoloogiale on Võhandu koduks paljudele kaitsealustele liikidele. Jõe kiirevoolulisemates lõikudes elab ja koeb forell ning harjus. Kaldajärsakutes võib märgata lendamas erksinist jäälindu (Alcedo atthis), kes rajab oma pesad just liivakiviseintesse uuristatud käikudesse. Ürgoru metsades elutsevad mitmed haruldased kotkaliigid ja must-toonekurg.
Võhandu maraton: maailmatasemel katsumus
Kui rääkida Võhandu jõest, ei saa üle ega ümber iga-aastasest suursündmusest – Võhandu Maratonist. See ei ole lihtsalt kohalik aerutamisvõistlus, vaid üks maailma suurimaid ja raskemaid aerutamismaratone. Igal kevadel, tavaliselt aprillikuus, kogunevad tuhanded veespordihuvilised Tamula järve äärde, et alustada 100 kilomeetri pikkust teekonda Võõpsuni.
Maraton teeb Võhandu jõe eriliseks just oma tehnilise keerukuse poolest. Distantsile jääb mitmeid vanu veskitamme, kärestikke ja madalikke, mis nõuavad osalejatel head paadivalitsemise oskust. Eriti kurikuulsad on olnud varasematel aastatel lõigud, kus vesi on madal või vool väga kiire, põhjustades hulgaliselt “ümberminekuid” külmas kevadvees.
See sündmus on aidanud teadvustada Võhandu jõe tähtsust ja toonud piirkonda märkimisväärset turismitulu. See tõestab, et Eesti pikim jõgi ei ole vaid geograafiline fakt kaardil, vaid elav ja dünaamiline keskkond, mis pakub emotsioone tuhandetele inimestele.
Ajalugu ja pärimus: Pühajõgi ja Veski sõda
Võhandu jõgi on läbi aegade olnud Lõuna-Eesti elanike jaoks eluliselt tähtis. Ülemjooksu nimi “Pühajõgi” viitab sellele, et vanad eestlased pidasid jõge pühaks. Pärimuse kohaselt ei tohtinud jõge risustada ega sealsobimatult käituda, vastasel juhul võis jõgi karistada – näiteks ilma halvenemise või saagiikaldustega.
Üks põnevamaid ajaloolisi seiku on seotud nn Võhandu Pühajõe mässuga ehk Veskisõjaga 17. sajandil. Nimelt ehitasid kohalikud mõisnikud jõele veskeid, mis tõstsid veetaset ja ujutasid üle talupoegade põlde ning heinamaid. Talupojad, uskudes, et jõe tõkestamine on pühaduse teotamine ja põhjustab ikaldust, lõhkusid tamme maha. See vastuhakk suruti küll jõuga maha, kuid see näitab, kui sügavalt oli kohalik rahvas jõega seotud.
Tänapäeval on jõe ääres näha mitmeid vanu veskikohti – Leevi, Viira, Süvahavva. Mõned neist on varemetes, teised on taastatud hüdroelektrijaamadeks või turismiobjektideks. Süvahavva villavabrik on suurepärane näide tööstuspärandist, mis töötab tänaseni muuseumina ja kus saab näha ajaloolisi masinaid töös.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Selleks, et hajutada viimasedki kahtlused Eesti jõgede pikkuse osas, oleme koondanud siia vastused kõige sagedasematele küsimustele.
Mis on ametlikult Eesti kõige pikem jõgi?
Eesti kõige pikem jõgi on Võhandu jõgi, mille pikkus on 162 kilomeetrit. See asub täies ulatuses Eesti Vabariigi territooriumil.
Kas Koiva jõgi pole pikem?
Koiva (läti keeles Gauja) jõgi on kokkuvõttes pikem (452 km) kui Võhandu, kuid see voolab suurema osa oma teekonnast Lätis. Eestis voolab Koiva jõgi vaid lühikese lõigu (peamiselt piirijõena), olles kokku Eesti territooriumiga seotud vaid umbes 22 km ulatuses. Seega ei loeta teda Eesti pikimaks jõeks.
Miks peetakse Emajõge suurimaks jõeks?
Emajõge peetakse suurimaks veerohkuse ja laiuse poolest, samuti on tal suurim valgala koos Võrtsjärvega. Hüdrograafiliselt on “suurus” ja “pikkus” erinevad mõisted. Emajõgi on Eesti suurim laevatatav jõgi, kuid pikkuselt alles üheksas.
Kus on parim koht Võhandu jõe nägemiseks?
Parimad kohad Võhandu jõe ürgoru ja liivakivipaljandite nautimiseks asuvad Leevi ja Reo vahelisel lõigul. Samuti on hea ligipääs Süvahavval ja Viiral. Matkajatele sobib hästi RMK poolt rajatud Võhandu jõe matkarada.
Kas Narva jõgi ei ole kõige veerohkem?
Jah, Narva jõgi on Eesti kõige veerohkem jõgi, ületades vooluhulgalt kõiki teisi mitmekordselt. Siiski on Narva jõe pikkus vaid 77 kilomeetrit, mistõttu pikkuse edetabelis ta esikümnesse ei mahu.
Matkamine ja puhkus Võhandu kallastel
Võhandu jõgi pakub suurepäraseid võimalusi aktiivseks puhkuseks, mis ei piirdu vaid maratonil osalemisega. Jõgi on populaarne sihtkoht kanuu- ja süstamatkajatele terve hooaja vältel. Kevadine suurvesi pakub adrenaliini kogenud sõitjatele, samas kui suvine madalam ja rahulikum vesi on jõukohane peredele ning algajatele.
Jalgsimatkajatele on loodud võimalused tutvuda jõe kallastega mööda tähistatud radu. Näiteks kulgeb maaliline matkarada Süvahavva ja Viira vahel, pakkudes vaateid kõrgetelt kallastelt alla jõele. See piirkond on fotograafide unistus, eriti sügisel, kui lehtpuumetsad värvuvad kollaseks ja punaseks, kontrasteerudes liivakivipaljandite ja tumeda veega.
Külastades Võhandu jõge, tasub põigata sisse ka kohalikesse küladesse. Põlvamaa ja Võrumaa piirialad on rikkad kultuuripärandi poolest, pakkudes ehedat Lõuna-Eesti atmosfääri. Olgu selleks suitsusaun, kohalik toit või lihtsalt vaikus ja rahu jõe kaldal – Võhandu on avastamist väärt igal aastaajal. Seega, järgmine kord, kui keegi vaidleb Eesti pikima jõe üle, teate kindlalt suunata nad Lõuna-Eestisse, Võhandu kallastele.
