Mittetulundusühingu ehk MTÜ asutamine on sageli loomulik jätk olukorrale, kus grupp aktiivseid inimesi soovib ühiselt midagi ära teha – olgu selleks korteriühistu loomine, spordiklubi käivitamine, heategevus või kohaliku külaelu edendamine. Erinevalt osaühingust ei ole MTÜ eesmärk teenida omanikele kasumit, vaid täita põhikirjalisi eesmärke, mis on tavaliselt suunatud avalikkuse või liikmete huvidele. Kuigi protsess võib esmapilgul tunduda bürokraatlik, on Eesti e-riigi lahendused teinud selle tegelikkuses üsna lihtsaks ja kiireks. Siiski on enne digiallkirjade andmist oluline läbi mõelda mitmed juriidilised ja korralduslikud nüansid, et vältida hilisemaid probleeme ning tagada organisatsiooni sujuv toimimine.
Mis eristab MTÜ-d teistest organisatsioonivormidest?
Enne registreerimise alustamist on oluline veenduda, et mittetulundusühing on teie tegevuseks just see õige vorm. MTÜ on vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. See ei tähenda, et MTÜ ei tohi raha teenida – vastupidi, ta võib ja peabki seda tegema, et olla jätkusuutlik. Oluline erinevus seisneb selles, kuidas teenitud tulu kasutatakse.
Kui ettevõtluses (nt OÜ puhul) jaotatakse kasum omanike vahel dividendidena, siis MTÜ tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. See tähendab, et teenitud raha suunatakse tagasi organisatsiooni arengusse, ürituste korraldamisse või vahendite soetamisse. MTÜ on eraõiguslik juriidiline isik, mis tähendab, et tal on oma vara, pangakonto ning ta vastutab oma kohustuste eest ise.
Asutajad ja liikmeskond: reegel “vähemalt kaks”
Üks olulisemaid reegleid, mida peab teadma, on see, et MTÜ asutamiseks on vaja vähemalt kahte asutajat. Need võivad olla nii füüsilised isikud (inimesed) kui ka juriidilised isikud (teised ettevõtted või organisatsioonid). Üksi MTÜ-d asutada ei saa.
Asutajad on esimesed liikmed. Hiljem võib liikmete arv suureneda või väheneda, kuid seadusest tulenevalt peab MTÜ tegevuse jätkumiseks olema alati vähemalt kaks liiget. Kui liikmete arv langeb alla kahe, tuleb algatada sundlõpetamine. Samas on juhatuse liikmete arvu osas reeglid paindlikumad – juhatus võib koosneda ka ühest inimesest, kes ei pea tingimata olema ühingu liige.
Nimevalik ja kontroll
Nagu iga juriidilise isiku puhul, algab protsess nime valimisest. MTÜ nimi peab sisaldama täiendit, mis viitab tema õiguslikule vormile. Eesti keeles on selleks tavaliselt lühend “MTÜ” või sõnaühend “mittetulundusühing”.
Nime valikul tuleb arvestada järgmiste nõuetega:
- Nimi peab olema selgelt eristatav teistest Eestis registreeritud ühingute ja ettevõtete nimedest.
- Nimi ei tohi olla eksitav tegevuse ulatuse või olemuse osas.
- Nimi ei tohi olla vastuolus heade kommetega.
- Kui soovite nimes kasutada sõna “Eesti” või geograafilisi kohanimesid, ei ole selleks üldjuhul eriloa taotlemine vajalik, kuid nimi ei tohi jätta muljet, nagu oleks tegemist riigiasutusega.
Soovitatav on enne dokumentide vormistamist kontrollida nime saadavust e-äriregistri nimepäringu kaudu, et vältida asjatut ajakulu ja riigilõivu tasumist nime eest, mida register ei kinnita.
Põhikiri – organisatsiooni vundament
Põhikiri on MTÜ kõige olulisem dokument. See on kokkulepe liikmete vahel selle kohta, kuidas organisatsiooni juhitakse. Põhikirja ei tohiks suhtuda kui formaalsusesse, sest konfliktide korral lähtutakse just seal kirjas olevast. E-äriregistris on olemas tüüppõhikirjad, mis sobivad lihtsamateks tegevusteks, kuid keerukama struktuuri puhul tasub põhikiri ise koostada.
Põhikirjas peavad kindlasti olema kirjas:
- MTÜ nimi ja asukoht (piisab omavalitsuse täpsusest, nt “Tallinn”).
- Eesmärk (miks ühing loodi).
- Liikmeks vastuvõtmise ning liikmest väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord.
- Liikmete õigused ja kohustused.
- Üldkoosoleku kokkukutsumise kord ja otsuste vastuvõtmise reeglid.
- Juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär.
- Vara jaotamise kord ühingu lõpetamisel.
Registreerimine e-äriregistris samm-sammult
Tänapäeval toimub MTÜ asutamine valdavalt elektrooniliselt ettevõtjaportaalis (e-äriregister). See on kiireim ja soodsaim viis. Notari kaudu asutamine on vajalik vaid erijuhtudel (nt kui kõigil asutajatel puudub Eesti ID-kaart või e-residendi kaart).
1. Sisselogimine ja avalduse alustamine
Kõik asutajad ja juhatuse liikmed peavad omama võimalust anda digiallkirja (ID-kaart, Mobiil-ID või Smart-ID). Üks asutajatest logib portaali sisse ja valib “Asuta juriidiline isik” ning seejärel “Mittetulundusühing”.
2. Andmete sisestamine
Süsteem juhendab teid läbi protsessi. Teil tuleb sisestada ühingu nimi, aadress, e-posti aadress ning valida tegevusala EMTAK koodi järgi. Aadressiks võib olla ühe asutaja kodune aadress, kuid pidage meeles, et see info on avalik.
3. Põhikirja ja asutamislepingu lisamine
Portaalis saate kasutada põhikirja vormi, täites lüngad ja tehes valikuid, või laadida üles oma faili. Samuti genereerib süsteem automaatselt asutamislepingu, kus lepitakse kokku asutajate andmed ja juhatuse liikmed.
4. Riigilõivu tasumine
Enne avalduse allkirjastamist tuleb tasuda riigilõiv. Elektroonilisel asutamisel on see summa tavaliselt soodsam kui notari juures. Makse saab teha pangalingi kaudu otse portaalis. Veenduge, et makse selgitusse jõuaks viitenumber, mille süsteem genereerib.
5. Allkirjastamine ja esitamine
Kui kõik andmed on sisestatud ja riigilõiv tasutud, peavad kõik asutajad ja juhatuse liikmed avalduse digitaalselt allkirjastama. Pärast viimast allkirja tuleb vajutada nuppu “Esita registrisse”.
Kulud ja finantsplaneerimine
MTÜ asutamine ei ole kallis, kuid nõuab siiski algkapitali. Peamine kulu on riigilõiv, mis e-registris asutades jääb vahemikku 20–30 eurot (summa võib ajas muutuda, seega kontrollige kehtivat hinnakirja). Sissemakse tegemine MTÜ asutamisel ei ole kohustuslik, erinevalt osaühingust.
Pärast registrist kinnituse saamist (mis võtab tavaliselt aega 1–5 tööpäeva), tuleb avada pangakonto. Pangad võivad MTÜ-delt küsida konto avamise tasu ning nõuda dokumente (põhikiri, registrikaart, selgitus tegevuse ja raha päritolu kohta). Mõned pangad pakuvad alustavatele MTÜ-dele soodustusi, seega tasub pakkumisi võrrelda.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas MTÜ juhatuse liige võib saada palka?
Jah, MTÜ juhatuse liige võib saada oma töö eest tasu, kui üldkoosolek on nii otsustanud või kui see on ette nähtud põhikirjas. Tuleb aga meeles pidada, et juhatuse liikme tasult tuleb maksta kõiki tööjõumakse.
Kas MTÜ võib tegeleda ettevõtlusega?
Jah, MTÜ võib tegeleda majandustegevusega (müüa tooteid või teenuseid), kui see tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Kui käive ületab teatud piiri (hetkel 40 000 eurot aastas), tekib kohustus registreerida end käibemaksukohustuslaseks.
Kes vastutab MTÜ kohustuste eest?
MTÜ vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Liikmed ei vastuta isiklikult MTÜ kohustuste eest, välja arvatud juhul, kui põhikiri sätestab teisiti. Juhatuse liikmed võivad aga vastutada isiklikult, kui nad on oma tegevusega (või tegevusetusega) tekitanud ühingule tahtlikult kahju või rikkunud seadust.
Kas ma pean registreerima tegelikud kasusaajad?
Jah, pärast MTÜ registrisse kandmist on kohustuslik esitada andmed tegelike kasusaajate kohta. MTÜ puhul loetakse tegelikeks kasusaajateks tavaliselt juhatuse liikmeid, kuna neil on kontroll ühingu üle. See toiming on samuti tehtav e-äriregistris.
MTÜ kandmine tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja
Paljud MTÜ-d soovivad saada annetusi ja toetusi. Ettevõtete ja eraisikute motiveerimiseks on kasulik taotleda ühingu kandmist tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja. Sellesse nimekirja kuulumine annab annetajatele (nii ettevõtetele kui ka eraisikutele) maksusoodustusi.
Nimekirja saamiseks peab ühing tegutsema avalikes huvides ja heategevuslikult. Avalduse saab esitada Maksu- ja Tolliametile. See ei ole automaatne protsess ja eeldab, et ühing on juba mõnda aega tegutsenud ning suudab oma avalikku hüve tõestada. Nimekirja kuulumine toob kaasa ka rangemad nõuded aruandlusele ja kulude läbipaistvusele, kuid võib olla määrava tähtsusega rahastuse leidmisel ja organisatsiooni kasvul.
