Oma ettevõtte loomine on paljude eestlaste jaoks põnev ja märgiline samm iseseisvuse suunas. See teekond algab aga alati ühe kriitilise otsusega, mis määrab ära tulevase äritegevuse juriidilise raamistiku, maksukohustused ja vastutuse ulatuse. Eestis on ettevõtluskeskkond loodud soosima nii väikeettevõtjaid kui ka suuri idufirmasid, pakkudes digitaalset ja läbipaistvat asjaajamist. Siiski võib erinevate lühendite – OÜ, FIE, AS, MTÜ – rägastikus orienteerumine esmakordsel ettevõtjal pea ringi käima panna. Õige vormi valimine ei ole pelgalt bürokraatlik nüanss, vaid strateegiline otsus, mis mõjutab seda, kui lihtsalt saate kaasata investoreid, kuidas maksate endale tulu ning mil määral vastutate oma isikliku varaga ettevõtte ebaõnnestumise korral. Järgnevalt vaatame süvitsi, millised on Eestis levinumad ettevõtlusvormid, kellele need sobivad ja milliseid nüansse peaksite enne lõpliku valiku tegemist kaaluma.
Mida silmas pidada enne valiku tegemist?
Enne kui asute Äriregistris avaldust täitma, tasub võtta hetk ja analüüsida oma äriideed läbi mitme prisma. Vale valik võib hiljem kaasa tuua tarbetut paberimajandust või piirata ettevõtte kasvuvõimalusi. Põhilised kriteeriumid, mida peaksite hindama, on järgmised:
- Vastutuse ulatus: Kas olete valmis vastutama äri ebaõnnestumise korral kogu oma isikliku varaga (kinnisvara, säästud) või soovite, et äririsk jääks ettevõtte sisse?
- Asutajate arv: Kas alustate üksi või on teil partnereid? Mõned vormid on mõeldud rangelt üksiktegijatele, teised võimaldavad paindlikku omanikeringi laiendamist.
- Algkapitali vajadus: Kui palju on teil vaba raha ettevõtte käivitamiseks? Kas teil on olemas nõutav osakapital või eelistate alustada nullist?
- Tegevusmaht ja plaanid: Kas tegemist on väikese hobiprojektiga põhitöö kõrvalt või on eesmärgiks ehitada rahvusvaheline suurettevõte, mis vajab investoreid?
- Raamatupidamise keerukus: Kui palju olete valmis kulutama aega ja raha raamatupidamisele? Kas eelistate lihtsat kassapõhist arvestust või vajate detailset tekkepõhist aruandlust?
Osaühing (OÜ) – Eestlaste vaieldamatu lemmik
Osaühing on Eestis kõige populaarsem ettevõtlusvorm ja seda põhjusega. See pakub suurepärast tasakaalu lihtsuse ja turvalisuse vahel. OÜ suurim eelis peitub tema nimes – osaniku vastutus on piiratud tema osaga. See tähendab, et kui ettevõte peaks minema pankrotti, ei tule võlausaldajad reeglina teie isikliku kodu või auto kallale, eeldusel et te pole juhatuse liikmena tahtlikult kahju tekitanud.
Sissemakseta asutamine
Üks suurimaid OÜ eeliseid on võimalus asutada ettevõte ilma kohese osakapitali sissemakseta. Kuigi seadus näeb ette minimaalse osakapitali (tavaliselt 2500 eurot), võivad eraisikud asutada OÜ nii, et kapitali makstakse sisse hiljem, siis kui ettevõttel on selleks vahendid olemas või kui soovitakse hakata dividende maksma. See teeb alustamise väga riskivabaks ja odavaks – maksta tuleb vaid riigilõiv.
OÜ sobib teile, kui:
- Te soovite eraldada ettevõtte rahakoti isiklikust rahakotist.
- Plaaanite tulevikus kaasata investoreid või partnereid.
- Teie tegevusvaldkonnas on ärilised riskid ning soovite kaitsta isiklikku vara.
- Soovite optimeerida maksukoormust, makstes endale palka ja võttes kasumit välja dividendidena.
Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) ja ettevõtluskonto
FIE on ajalooliselt olnud lihtsaim viis ettevõtlusega alustamiseks, eriti põllumajanduses või väikesemahulises teeninduses. FIE on sisuliselt inimene ise, kes tegeleb ettevõtlusega. Sellel vormil on aga üks suur ja väga oluline miinus: täielik isiklik vastutus. FIE vastutab kõigi oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma isikliku varaga.
Siiski on FIE-l eeliseid raamatupidamises. FIE saab pidada kassapõhist raamatupidamist, mis tähendab, et tehing kajastatakse siis, kui raha reaalselt liigub. See on paljudele algajatele arusaadavam kui tekkepõhine arvestus.
Ettevõtluskonto – alternatiiv FIE-le
Viimastel aastatel on FIE kõrvale tekkinud veelgi lihtsam vorm: ettevõtluskonto. See on mõeldud eraisikutele, kes pakuvad teenuseid või müüvad kaupu teistele eraisikutele (ja piiratud mahus ettevõtetele). Ettevõtluskonto puhul puudub kohustus esitada majandusaasta aruandeid või pidada keerulist raamatupidamist. Pank kannab laekunud summadelt automaatselt 20% (teatud piirini) Maksu- ja Tolliametile. See on ideaalne lahendus “kõrvalotsade” tegijatele, kulleritele või käsitöölistele, kes ei taha bürokraatiaga tegeleda.
Aktsiaselts (AS) – Suurematele ambitsioonidele
Aktsiaselts on ettevõtlusvorm, mis on mõeldud eelkõige suurematele ettevõtetele. AS-i asutamine ja haldamine on oluliselt keerukam ja kulukam kui OÜ puhul. Minimaalne aktsiakapital on 25 000 eurot ja juhtimisstruktuur on kolmetasandiline: üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Nõukogu olemasolu on kohustuslik, mis tähendab suuremat kontrolli juhatuse tegevuse üle.
Millal valida AS?
Väikeettevõtjale on AS harva esimene valik. Küll aga võib see olla vajalik järgmistel juhtudel:
- Plaanite viia ettevõtte börsile (börsiettevõtted on aktsiaseltsid).
- Tegevusvaldkond nõuab seaduse järgi aktsiaseltsi vormi (näiteks pangad ja kindlustusseltsid).
- Vajate suurt usaldusväärsust rahvusvaheliste partnerite silmis, kus “Public Limited Company” staatus on oluline.
Vähemlevinud vormid: Täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu
Eesti äriseadustik võimaldab ka harvemini kasutatavaid vorme, mis võivad spetsiifilistes olukordades olla kasulikud.
Täisühing (TÜ) ja Usaldusühing (UÜ) on äriühingud, kus partnerite vaheline usaldus on kriitilise tähtsusega. Täisühingus vastutavad kõik osanikud kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Usaldusühingus on vähemalt üks täisosanik (kes vastutab kogu varaga) ja üks usaldusosanik (kes vastutab vaid oma sissemakse ulatuses). Neid vorme kasutatakse tänapäeval harva, enamasti advokaadibüroode või investeerimisfondide struktuurides.
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve ühise majandustegevuse kaudu. Liikmed on ühtlasi kliendid või tarnijad. See vorm on levinud põllumajanduses, metsanduses ja kaubanduses (nt tarbijate ühistud).
Mittetulundusühing (MTÜ) – Kui kasum pole eesmärk
Kuigi MTÜ ei ole klassikalises mõttes äriühing, on see oluline juriidiline vorm paljudele algatustele. MTÜ peamine eesmärk ei ole kasumi teenimine, vaid mingi põhikirjalise eesmärgi saavutamine (nt külaselts, spordiklubi, heategevus).
Oluline on mõista, et MTÜ võib tegeleda majandustegevusega ja teenida tulu, kuid seda tulu ei tohi jaotada liikmete vahel dividendidena. Kogu teenitud tulu tuleb suunata tagasi organisatsiooni eesmärkide täitmiseks. Kui teie plaan on luua sotsiaalne ettevõte või kogukonnapõhine teenus, võib MTÜ olla sobivaim valik.
Maksustamise erinevused ja käibemaksukohustus
Sõltumata valitud vormist, puutute kokku maksusüsteemiga. Eestis on ettevõtete tulumaksusüsteem unikaalne: teenitud kasumit ei maksustata enne, kui see ettevõttest välja võetakse (näiteks dividendidena). See kehtib nii OÜ-le, AS-ile kui ka teistele äriühingutele ja soodustab kasumi reinvesteerimist.
Käibemaksukohustuslane
Ettevõtlusvormist hoolimata tekib teil kohustus registreerida end käibemaksukohustuslaseks, kui teie ettevõtte maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot. Enne selle piiri ületamist on registreerimine vabatahtlik. Paljud alustavad ettevõtjad registreerivad end kohe, kui nende klientideks on teised ettevõtted (B2B), kuna see võimaldab ostetud kaupadelt ja teenustelt käibemaksu tagasi küsida. Kui teie kliendid on eraisikud, on sageli kasulikum mitte registreerida enne piiri täitumist, et hoida hinnad 20% (või 22% alates 2024. maksumuudatustest) madalamad.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Ettevõtlusvormi valik tekitab alati palju praktilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele murekohtadele.
1. Kas ma saan hiljem ettevõtlusvormi muuta?
Jah, äriseadustik lubab ümberkujundamist. Näiteks on võimalik FIE-st saada OÜ või OÜ-st AS. Siiski on FIE ümberkujundamine OÜ-ks juriidiliselt ja raamatupidamislikult üsna keerukas protsess. Sageli on lihtsam FIE tegevus lõpetada ja asutada uus OÜ, kandes varad üle. OÜ muutmine AS-iks on loomulikum protsess kasvu faasis.
2. Kas ma pean maksma endale palka, kui olen OÜ ainus omanik ja juhatuse liige?
Ei, kohustust endale palka maksta ei ole, kui ettevõttel pole vahendeid või tegevust. Kui aga teete reaalselt tööd, on maksuameti silmis ootus, et maksate endale juhatuse liikme tasu või töötasu, millelt tasutakse sotsiaal- ja tulumaksu. Levinud (kuid maksuameti poolt jälgitav) praktika on võtta tulu välja ainult dividendidena, mis on madalama maksukoormusega, kuid see on lubatud vaid passiivse omanikutulu puhul, mitte aktiivse töö asendamiseks.
3. Kas e-residendid saavad Eestis ettevõtet asutada?
Jah, e-residentsus ongi loodud selleks, et välismaalased saaksid mugavalt asutada ja hallata Eesti (ja seega Euroopa Liidu) ettevõtet digitaalselt. E-residentide seas on kõige populaarsem vorm Osaühing (OÜ).
4. Kui palju maksab ettevõtte asutamine?
Elektrooniliselt e-äriregistris asutades on riigilõiv osaühingu puhul 2024. aasta seisuga 265 eurot. Kiirmenetluse korras asutades võib see olla kallim. Lisanduda võivad notaritasud, kui te ei saa kasutada ID-kaarti või Mobiil-ID digitaalallkirjastamiseks.
5. Mis juhtub, kui ettevõte ei toimi?
Kui ettevõte ei toimi, tuleb see korrektselt likvideerida. OÜ likvideerimine on pikk protsess (kestab vähemalt 6 kuud), mille käigus rahuldatakse võlausaldajate nõuded ja jaotatakse allesjäänud vara. Lihtsalt ettevõtte “hülgamine” võib kaasa tuua probleeme juhatuse liikmele tulevikus.
Esimesed sammud ettevõtte registreerimisel
Kui olete otsuse langetanud, on tegutsemine Eestis tehtud äärmiselt lihtsaks. Enamikul juhtudel – eriti kui olete Eesti ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID omanik – saate ettevõtte asutada kodust lahkumata e-äriregistri portaalis.
Protsess näeb välja järgmine: esmalt valige unikaalne ärinimi (kontrollige selle saadavust registrist), määrake tegevusala EMTAK koodi järgi, koostage põhikiri (registris on olemas tüüppõhikirjad) ja tasuge riigilõiv pangalingi kaudu. Osaühingu puhul, kui valite sissemakseta asutamise, saab ettevõte registrisse kantud sageli juba samal või järgmisel tööpäeval. Peale registrikande tegemist avage ettevõttele pangakonto ja vajadusel registreerige end Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslaseks. Valik on teie kätes – oluline on vaid alustada.
