Mittetulundussektoris tegutsemine on sageli missioonitundest sündinud ettevõtmine, kus entusiastlikud eestvedajad soovivad kogukonna või huvirühma heaks midagi ära teha. Olgu selleks külaselts, kultuuriühing või spordiklubi, tegevuste elluviimiseks vajatakse tihti lisarahastust, mida taotletakse erinevatest fondidest, kohalikelt omavalitsustelt või riiklikest programmidest. Rõõm positiivsest rahastusotsusest on suur, kuid sellega kaasneb alati bürokraatlik vastutus, mille alahindamine võib viia katastroofiliste tagajärgedeni. Hiljutine juhtum MTÜ Spordiseltsiga, kus organisatsioon peab tagastama märkimisväärse summa saadud toetusest, on hoiatavaks näiteks kõigile kolmanda sektori organisatsioonidele. See olukord toob ilmekalt esile vajaduse finantsdistsipliini, korrektse aruandluse ja toetusreeglite piinliku täpsusega järgimise järele, sest eksimused võivad tähendada organisatsiooni tegevuse lõppu.
MTÜ Spordiseltsi kaasuse anatoomia: mis läks valesti?
Kõnealune juhtum, mis on tekitanud palju kõneainet nii kohalikus kogukonnas kui ka teiste mittetulundusühingute seas, ei tekkinud üleöö. Algselt oli projekt paljulubav: eesmärgiks oli rajada kaasaegne treeningväljak ja soetada vajalik inventar noorsportlastele. Rahastus saadi tuntud meetmest, mis toetab kohalikku arengut ja tervislikke eluviise. Kuid projekti lõppfaasis, kui teostati järelkontrolli, ilmnesid asjaolud, mis viisid karmi otsuseni – toetus tuleb tagastada.
Põhiliseks probleemiks osutus nn abikõlblikkuse reeglite rikkumine. Selgus, et toetuse saaja oli teinud kulutusi, mis ei olnud algses eelarves ette nähtud või mille kohta puudus nõuetekohane dokumentatsioon. Veelgi kriitilisemaks veaks osutus hangete läbiviimise kord. Kui toetussumma ületab teatud piiri, on MTÜ-l kohustus võtta võrreldavad hinnapakkumised või korraldada riigihange. MTÜ Spordiselts eiras seda nõuet, tellides tööd ja teenused otse ühelt partnerilt ilma konkurentsi tagamata. Rahastaja seisukohalt on see tõsine rikkumine, kuna tekib kahtlus raha sihipärases ja säästlikus kasutamises.
Lisaks tuvastati probleeme omafinantseeringuga. Projektides on tavaline, et toetuse saaja peab panustama teatud protsendi ulatuses oma vahendeid. Antud juhul tekkis segadus mitterahalise panuse ja tegelike rahavoogude kajastamisel, mis viis selleni, et audiitorite hinnangul ei olnud projekti omafinantseeringu nõue täidetud. Kõik need tegurid kokku moodustasid olukorra, kus rahastajal ei jäänud üle muud, kui algatada tagasinõude menetlus.
Toetuste tagasinõudmise peamised põhjused Eestis
MTÜ Spordiseltsi juhtum ei ole kahjuks ainulaadne. Eestis tegutsevad rakendusüksused (nagu PRIA, RTK, KIK, EAS) teevad regulaarselt tagasinõude otsuseid. Põhjused on sageli korduvad ja tulenevad tihti teadmatusest või lohakusest. Allpool on toodud loetelu peamistest eksimustest, mis viivad rahastuse kaotamiseni:
- Hanke- ja ostureeglite rikkumine: See on vaieldamatult kõige levinum põhjus. Isegi kui MTÜ ei ole riigihankekohustuslane tavasisus, muutub ta selleks toetusraha kasutamisel teatud piirmäärade ületamisel. Kolme sõltumatu hinnapakkumise puudumine või huvide konflikt pakkujaga on kindel tee tagasinõudeni.
- Dokumentatsiooni puudulikkus: Iga sent peab olema tõendatud. See tähendab, et lisaks arvele peab olema maksekorraldus, tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja vajadusel fotod tehtud töödest või üritustest. Kui paberimajandus ei klapi, loetakse kulu mitteabikõlblikuks.
- Tähtaegade ületamine: Projektidel on kindel abikõlblikkuse periood. Kulud, mis on tehtud enne projekti algust või pärast selle lõppu, ei kuulu hüvitamisele. Sageli eksitakse just ettemaksete tegemisega enne lubatud perioodi või hilinetakse lõpparuandega.
- Projekti sisu omavoliline muutmine: Kui taotluses lubati ehitada jalgpalliväljak, aga ehitati hoopis korvpalliplats, on tegemist tegevuste muutmisega. Ilma rahastaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on sellised muudatused keelatud.
- Huvide konflikt: Eriti väiksemates kogukondades on tavaline, et MTÜ juhatuse liige on seotud ka teenust pakkuva ettevõttega. Kui juhatuse liige tellib teenust omaenda firmalt ilma läbipaistva protsessita, on see korruptsiooniohtlik olukord ja toob kaasa finantskorrektsiooni.
Kuidas toimub tagasinõude protsess?
Tagasinõue ei ole välk selgest taevast, vaid see on pikk juriidiline protsess. Tavaliselt algab see audiitori või menetleja poolt koostatud kontrollaktiga, kus tuuakse välja puudused. Toetuse saajale antakse võimalus selgitusi jagada ja puudusi likvideerida (kui see on võimalik). Näiteks dokumentatsiooni puudumisel võib olla võimalik tagantjärele tõestada, et tegevus toimus.
Kui selgitused ei ole piisavad, teeb rakendusüksus otsuse toetuse osaliseks või täielikuks tagasinõudmiseks. Oluline on märkida, et tagasinõudele lisandub sageli ka intress. Kui MTÜ-l puuduvad vabad vahendid summa koheseks tasumiseks, on võimalik taotleda maksegraafikut, kuid see sõltub rahastaja vastutulelikkusest ja organisatsiooni maksevõimest.
Juhatuse liikme vastutus: rohkem kui lihtsalt allkiri
Üks kõige valusamaid aspekte selliste juhtumite puhul on MTÜ juhatuse liikmete isiklik vastutus. Paljud vabatahtlikud juhid ei teadvusta, et mittetulundusühingute seaduse ja võlaõigusseaduse kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi “korraliku ettevõtja hoolsusega”. Kui toetuse tagasinõue tekib juhatuse liikme ränga vea, hooletuse või teadliku rikkumise tõttu, võib nõue pöörduda otse füüsilise isiku vastu.
Juhul kui MTÜ-l ei ole raha tagasinõude tasumiseks ja organisatsioon läheb pankrotti või likvideerimisele, võib maksuhaldur või võlausaldaja (antud juhul riik) esitada nõude juhatuse liikme isikliku vara vastu. See on “külm dušš” paljudele heasoovlikele aktivistidele, kes arvasid, et MTÜ on lihtsalt juriidiline keha, mis kaitseb neid isiklike riskide eest. Seetõttu on äärmiselt oluline, et suuremahuliste projektide puhul oleks kaasatud professionaalne raamatupidaja või projektijuht, kes tunneb seadusandlust.
Ennetamine ja finantskirjaoskus kolmandas sektoris
Kuidas vältida saatust, mis tabas MTÜ Spordiseltsi? Vastus peitub ennetustöös ja professionaalsuses. Projektide kirjutamine ja juhtimine on muutunud spetsiifiliseks tööks, mis nõuab teadmisi raamatupidamisest, juriidikast ja projektijuhtimisest.
- Koolitused ja nõustamine: Enne suure projekti alustamist tuleks läbida vastavad koolitused. Maakondlikud arenduskeskused pakuvad sageli tasuta nõustamist MTÜ-dele nii hangete kui ka aruandluse osas.
- Selged sisekorrareeglid: MTÜ-s peaks olema paika pandud, kes ja kuidas tohib teha kulutusi. Kahe silma printsiip (ülekandeid kinnitavad kaks inimest) aitab vältida vigu ja kuritarvitusi.
- Eraldi pangakonto projektile: Suuremate projektide puhul on soovitav avada eraldi pangakonto või kasutada raamatupidamises projektipõhist arvestust (kuluobjektid), et rahavood ei seguneks ühingu igapäevase majandamisega.
- Suhtlus rahastajaga: Kui projekti elluviimisel tekib takistusi või on vaja muuta eelarvet, tuleb koheselt suhelda rahastajaga. Enamikul juhtudel on ametnikud vastutulelikud ja aitavad leida lahenduse, kui probleemist räägitakse enne kulutuse tegemist või tähtaja kukkumist.
Korduma kippuvad küsimused toetuste tagasinõudmise kohta
Alljärgnevalt oleme kokku kogunud peamised küsimused, mis tekivad seoses projektide rahastuse ja võimalike tagasinõuetega, et pakkuda selgust ja kindlustunnet.
1. Kas tagasinõude otsust saab vaidlustada?
Jah, saab. Nagu iga haldusakti puhul, on ka toetuse tagasinõude otsust võimalik vaidlustada, esitades vaide rakendusüksusele või pöördudes halduskohtusse. Vaide esitamiseks on tavaliselt aega 30 päeva otsuse kättesaamisest. Siiski on statistika kohaselt vaided edukad vaid juhul, kui suudetakse tõestada menetleja eksimust või esitada uusi, kaalukaid tõendeid.
2. Mis juhtub, kui MTÜ-l pole raha tagasimaksmiseks?
Kui MTÜ ei suuda tagasinõuet tasuda, võib rahastaja algatada täitemenetluse. Kui varadest ei piisa, võib see viia MTÜ pankrotini. Nagu eelpool mainitud, võib teatud juhtudel nõue laieneda juhatuse liikmetele, kui tuvastatakse juhtimisvigu või tahtlikku kahjustamist.
3. Kas väikesed eksimused toovad kaasa kogu toetuse tagasinõudmise?
Ei pruugi. Eestis rakendatakse tihti nn finantskorrektsiooni määrasid. Näiteks väiksema hankereegli rikkumise eest võidakse nõuda tagasi 5%, 10% või 25% toetuse summast, mitte kogu summat. Kogu summa nõutakse tagasi tavaliselt siis, kui rikkumine on nii suur, et projekti eesmärki pole võimalik saavutada või kui tegemist on pettusega.
4. Kas toetuse tagasinõue mõjutab tulevasi projekte?
Jah, see on väga tõenäoline. Enamik rahastusmeetmeid kontrollib taotleja tausta. Kui organisatsioonil on riigi ees võlgnevusi (sh maksmata tagasinõuded) või varasemaid tõsiseid rikkumisi, lükatakse uued taotlused automaatselt tagasi. Usaldusväärsuse taastamine on pikk protsess.
5. Kas audiitori palkamine on kohustuslik?
See sõltub projekti mahust ja rahastaja nõuetest. Väiksemate projektide puhul (näiteks kohaliku omaalgatuse programm) ei ole audiitori kontroll nõutav. Suurprojektide (nt Euroopa Liidu struktuurifondid) puhul on auditi läbiviimine sageli kohustuslik ja audiitori kulu võib olla abikõlblik ehk toetuse eest hüvitatav.
6. Mida teha, kui kahtlen, kas kulu on abikõlblik?
Kuldreegel on: küsi enne, kui kulutad. Igal projektil on määratud kontaktisik või konsultant rahastaja poolel. Kirjalik kinnitus e-posti teel on parim turvavõrk hilisemate vaidluste korral.
Digitaalsed lahendused ja professionaalsuse tõus
Vaadates tulevikku, on selge, et nõudmised mittetulundussektori finantsdistsipliinile ei vähene, vaid pigem karmistuvad seoses andmepõhise riigihaldusega. See ei peaks aga aktiivseid kodanikke hirmutama. Vastupidi, see suunab sektorit suurema professionaalsuse poole. Tänapäeval on kättesaadavad mitmed digitaalsed tööriistad, mis lihtsustavad projektijuhtimist ja aruandlust.
E-arvete laialdasem kasutuselevõtt, pilvepõhised raamatupidamistarkvarad ja spetsiaalsed projektijuhtimise platvormid aitavad hoida dokumentatsiooni korras reaalajas, vähendades inimlike vigade riski. MTÜ Spordiseltsi kurb näide peaks olema tõukeks kõigile juhatuse liikmetele vaadata kriitiliselt üle oma organisatsiooni protsessid. Rahastus on suurepärane võimalus unistuste elluviimiseks, kuid see on privileeg, mis nõuab vastutustundlikku käitumist. Lõppkokkuvõttes võidavad korrektsest asjaajamisest kõik – nii toetuse andja, saaja kui ka kogukond, kelle hüvanguks raha tegelikult mõeldud on.
