Eesti keel on oma olemuselt äärmiselt nüansirikas ja loogiline, kuid ortograafiareeglid valmistavad peavalu isegi filoloogidele, rääkimata tavakasutajast. Algustäheortograafia on üks neist valdkondadest, kus eksitakse kõige rohkem. Sageli on selle põhjuseks inglise keele massiivne mõju meie igapäevasele suhtlusele, sest seal kehtivad hoopis teistsugused põhimõtted. Kui lisada siia veel nutiseadmete automaatkorrektorid, mis sageli eelistavad suurt algustähte seal, kus see eesti keeles pole kohane, ongi segadus käes. Õige kirjapilt ei ole aga pelgalt pedantsus – see aitab edasi anda täpset tähendust ja näitab austust keele ning lugeja vastu.
Miks suur ja väike algustäht nii palju segadust tekitavad?
Peamine kurjajuur peitub harjumuses ja võõrkeelte surves. Inglise keeles kirjutatakse pealkirjades peaaegu kõik sõnad suure tähega (nn *Title Case*), samuti on seal suure algustähega kuud, nädalapäevad, rahvused ja keeled. Eesti keele reeglistik on tunduvalt alalhoidlikum: me kasutame suurt algustähte vaid siis, kui selleks on eriline põhjus, näiteks on tegemist nimega.
Teine levinud probleem on soov rõhutada olulisust. Tundub justkui viisakam kirjutada “Austatud Klient” või “Lugupeetud Direktor”, kuigi tegelikult nõuab eesti keele reeglistik siin väiketähte. Ülekasutatud suurtäht kaotab tekstis oma eristusväärtuse ja muudab lause visuaalselt rahutuks. Järgnevalt vaatamegi valdkondade kaupa läbi kohad, kus libastutakse kõige tihemini.
Ametinimetused, tiitlid ja auastmed
See on ilmselt valdkond, kus eksitakse kõige sagedamini just ametikirjades ja CV-des. Rusikareegel on lihtne: eesti keeles kirjutatakse kõik ametinimetused, tiitlid ja auastmed väikese algustähega. See kehtib olenemata sellest, kui kõrge või tähtis see ametikoht on.
Levinud eksimused ja õiged variandid:
- Vale: Ettevõtte Tegevdirektor allkirjastas lepingu.
- Õige: Ettevõtte tegevdirektor allkirjastas lepingu.
- Vale: Kohtusime Eesti Vabariigi Presidendiga.
- Õige: Kohtusime Eesti Vabariigi presidendiga.
- Vale: Koolitusel osales Müügijuht Mari Tamm.
- Õige: Koolitusel osales müügijuht Mari Tamm.
Erandiks on vaid olukord, kus ametinimetus alustab lauset. Isegi kui tegemist on ainsuse ja väga austusväärse isikuga (nt paavst, kuningas, peaminister), kirjutatakse need sõnad lause sees väikese tähega. Suurtäheline kirjapilt on lubatud vaid väga harvadel juhtudel ülimusliku viisakuse väljendamiseks diplomaatilistes nootides, kuid tavatekstis ja ajakirjanduses on see liigne.
Asutused, ettevõtted ja organisatsioonid
Asutuste ja organisatsioonide nimede kirjutamisel kehtib eesti keeles reegel, mis erineb kardinaalselt inglise keelest. Meil kirjutatakse asutuse nimes suure tähega ainult esimene sõna (ja need sõnad, mis on nime sees juba ise nimed). Kõik ülejäänud sõnad kirjutatakse väikese tähega.
Näited reegli rakendamisest:
- Eesti Draamateater (mõlemad suurega, sest “Eesti” on kohanimi ja “Draamateater” on asutuse liiginimetus, mis siin kontekstis on nime osa).
- Tartu Ülikool (kui asutuse ametlik nimi) vs Tartu ülikool (kui räägime ülikoolist Tartus üldisemalt).
- Põhja-Eesti Regionaalhaigla – sageli eksitakse ja kirjutatakse kõik suurega, kuid keelekorraldajad soovitavad ametlikes nimetustes suurtähte, tavauses võib liigisõna (haigla) olla ka väikesega.
- Eesti Keele Instituut – siin on kõik suurega, sest see on kinnistunud ametlik nimi.
Kõige suurem segadus tekib aga pikemate ja lohisevamate nimetustega.
Vaatame näidet: Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituut.
Siin on “Tallinna Tehnikaülikool” asutuse nimi (suured tähed), aga selle allüksus “meresüsteemide instituut” kirjutatakse väikese tähega. Allüksused, osakonnad ja bürood kirjutatakse eesti keeles reeglina väikese tähega, välja arvatud juhul, kui neil on omaette juriidiline registreeritud nimi, mis algab suure tähega.
Seega:
- rahandusministeerium (väikese tähega, kui räägime asutusest üldiselt)
- Rahandusministeerium (suure tähega, kui see on lause alguses või rõhutatult ametlikus loetelus)
- rahandusministeeriumi haldusosakond (osakond on alati väikesega)
Kohanimed ja kohaühendid: millal suur, millal väike?
Geograafiliste nimede puhul tuleb eristada pärisnime ja liiginime. Pärisnimi on alati suure tähega, liiginimi (jõgi, mägi, järv, meri, tänav, maakond) on reeglina väikese tähega, kui see ei ole nime lahutamatu osa.
Tänavad ja väljakud
Tänavanimedes on liigisõna alati väike.
- Pikk tänav (mitte Pikk Tänav)
- Vabaduse väljak (mitte Vabaduse Väljak)
- Tartu maantee
Kohanimi täiendina
Kui kohanimi esineb täiendina, mis näitab päritolu või asukohta, võib see olla nii suure kui ka väikese tähega, olenevalt tähendusest.
Kui tegemist on kohanimega (vastab küsimusele *mis?* või *kelle?*), on algustäht suur:
- Tallinna linn (linn nimega Tallinn)
- Tartu ülikool (ülikool, mis asub Tartus / kuulub Tartule)
- Muhu saar
Kui tegemist on kohanimelise omadussõnaga või tuletisega, kirjutatakse see väikese tähega:
- tori hobune (hobusetõug)
- eesti kirjandus (rahvuslik kuuluvus)
- rootsi kardinad (kujundlik väljend)
Pühad, tähtpäevad ja ajaloosündmused
See on kategooria, kus sotsiaalmeedia õnnitlused kubisevad vigadest. Inglise keeles on *Christmas* ja *New Year* suure tähega. Eesti keeles on kalendritähtpäevad, pühad ja nädalapäevad alati väikese algustähega.
Jäta meelde õiged vormid:
- häid jõule (mitte Häid Jõule)
- head uut aastat
- head jaanipäeva
- ilusat emadepäeva
Erandiks on vaid riiklikud pühad, mis algavad kohanimega, kuid ka seal on reeglid leebemad (nt Tartu rahu aastapäev). Ajaloosündmuste puhul kirjutatakse suure tähega vaid sündmuse nimi, kui see on kinnistunud nimetus, kuid sõda ise on sageli väikesega, kui see pole nime esimene sõna.
Näited:
- Vabadussõda (kui konkreetne Eesti Vabadussõda)
- Teine maailmasõda (esimene sõna suur, maailmasõda väike)
- Jüriöö ülestõus
Rahvused ja keeled: erinevus, mida ei tohi unustada
Üks lihtsamaid reegleid, mida ometi pidevalt rikutakse, puudutab rahvusi ja keeli. Siin ei ole mingeid erandeid ega keerulisi konksusid.
Kõik rahvused, keeled ja hõimud kirjutatakse eesti keeles väikese algustähega.
- eestlane (mitte Eestlane)
- soomlane
- inglise keel
- vene kirjandus
- ameerika auto
Suure tähega kirjutatakse riigid ja kohad (Eesti, Soome, Inglismaa, Venemaa, Ameerika), kuid niipea kui räägime inimesest või keelest, muutub täht väikeseks. Levinud viga on kirjutada CV-s keeleoskuse reale “Inglise keel, Vene keel”. See on ortograafiliselt vale – õige on “inglise keel, vene keel”.
Kaubad, tooted ja sõidukid
Kaubanimetuste puhul kehtib reegel: kui kasutame kaubamärki, on see läbiva suure tähega (või nii nagu tootja on disaininud), aga kui kasutame seda lauses tavalise nimetusena, on kasutusel jutumärgid või liiginimi.
Autode puhul on asi lihtne: automargid kirjutatakse suure tähega ja ilma jutumärkideta.
- Sõidab uue Mercedesega.
- Ostis endale Toyota.
- Vana hea Ford Sierra.
Toidukaupade ja jookide puhul on asi keerulisem. Sordinimetused kirjutatakse väikese tähega, kaubamärgid suurega.
- krakovi vorst (vorstisort)
- “Kalevi” šokolaad (tootja nimi)
- Eesti juust (kui toote nimi) vs eesti juust (Eestis toodetud juust)
Taimede ja loomade sordid kirjutatakse jutumärkides ja suure algustähega, kui on lisatud liigisõna:
- õunasort “Kuldrenett”
- tulbisort “Apeldoorn”
Kui liigisõna pole, kirjutatakse sordinimi väikese tähega: ostsin turult kuldrenette.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Siin on vastused konkreetsetele küsimustele, mis tekitavad igapäevases kirjutamises enim kõhklusi.
Kas kirjutada “internet” suure või väikese tähega?
Eesti keele reeglid on siin muutunud paindlikumaks. Varem nõuti rangelt suurt algustähte (Internet), kuna tegemist oli unikaalse ülemaailmse võrguga. Tänapäeval on sõna muutunud igapäevaseks üldnimetuseks ja soovitatav on kirjutada “internet” väikese algustähega. Siiski ei loeta suurt algustähte otseseks veaks, kuid tekstisiseselt mõjub väiketäht loomulikumalt (nt “otsisin infot internetist”).
Kuidas kirjutada “euro” ja teised valuutad?
Kõik rahaühikute nimetused kirjutatakse eesti keeles väikese tähega. See kehtib nii euro, dollari, krooni kui ka jeeni kohta. Viga tekib sageli sümbolite (EUR, USD) kasutamisel, mis on suurtähelised lühendid, kuid sõnana välja kirjutades on alati: “maksab 100 eurot”.
Kas “Lääs” ja “Ida” on suure või väikese tähega?
Kui räägitakse ilmakaarest, on algustäht väike (nt “tuul puhub läänest”, “päike tõuseb idast”). Kui aga peetakse silmas poliitilisi või kultuurilisi piirkondi, kirjutatakse need suure tähega (nt “suhted Lääne ja Ida vahel”, “Lääne kultuuriruum”).
Kuidas kirjutada “Jumal” või “jumal”?
Kui räägitakse ainujumalast (monoteistlikus kontekstis, nt kristluses), kirjutatakse Jumal suure tähega kui pärisnimi. Kui räägitakse mütoloogilistest olenditest või üldmõistena, on see väikesega (nt “Vana-Kreeka jumalad”, “tal on raha jumalaks”).
Kas “maa” on suure või väikese tähega?
Kui mõeldakse planeeti Maa (astronoomilises tähenduses, sageli koos teiste planeetidega), on see suure tähega: “Kuu tiirleb ümber Maa”. Kui mõeldakse maapinda või mulda, on see väikese tähega: “kaevas labida maasse”.
Praktilised soovitused õigekirja kontrollimiseks
Keelereeglid võivad ununeda ja see on inimlik. Oluline on teada, kust kahtluse korral abi leida. Eesti keele reeglid ei ole kivisse raiutud dogmad, vaid kokkulepped, mis aitavad meil üksteisest üheselt aru saada.
Kui kahtled, kas kirjutada sõna suure või väikese tähega, proovi mõelda, kas tegemist on nimega (mis eristab ühte objekti teistest samalaadsetest) või üldnimetusega. Kui see ei aita, on parimad abimehed:
- Eesti õigekeelsussõnaraamat (ÕS): See on peamine allikas, mis näitab ära normingud.
- Eesti Keele Instituudi teatmik: Veebist leitav põhjalik selgituste kogu koos näidetega.
- Keeleabi telefon ja meil: EKI pakub tasuta nõustamist keerulisemate juhtumite puhul.
Püüdke vältida “tunde järgi” kirjutamist, eriti kui teie sisetunnet mõjutab ingliskeelne meediaruum. Väike algustäht on eesti keeles vaikimisi valik ja suurt tähte tuleks kasutada vaid siis, kui olete kindel, et reegel seda nõuab. Puhas ja korrektne emakeel on parim visiitkaart, mis näitab haritust ja hoolivust.
