Tartu linna siluetti kaunistav ja ajalooliselt märgilise tähendusega pühakoda on pärast pikka ja põhjalikku pausi taas valmis vastu võtma nii kohalikke elanikke kui ka turiste kaugemalt. See uudis on rõõmustavaks teateks kõigile kultuuri- ja ajaloohuvilistele, kes on pikisilmi oodanud võimalust astuda sisse ühte Eesti silmapaistvamasse sakraalhoonesse. Kiriku taasavamine ei tähenda vaid võimalust osaleda jumalateenistustel, vaid märgib ka olulise arhitektuurimälestise naasmist aktiivsesse turismi- ja kultuurikaarti. Pikk paus, mis oli tingitud vajalikest renoveerimistöödest ja heakorra tagamisest, on nüüdseks seljatatud ning külastajad saavad taas imetleda hoone suursugust interjööri ja nautida tornist avanevaid vaateid.
Tartu Peetri kiriku ajalooline taust ja tähtsus
Tartu Peetri kirik ei ole lihtsalt üks paljudest Eestimaa kirikutest; see on sümbol, mis tähistab eestlaste rahvuslikku ärkamisaega ja iseteadvust. Hoone nurgakivi pandi 1884. aastal, ajal, mil Tartu oli kujunemas Eesti kultuurielu südamessks. Kiriku projekteeris arhitekt Viktor Gukke, kelle visiooniks oli luua neogooti stiilis pühakoda, mis suudaks mahutada kiiresti kasvavat eestlaste kogudust. Valmimise hetkel oli tegemist ühe suurima kirikuhoonega Lõuna-Eestis, mis pakkus istet ligikaudu 3000 inimesele.
Ajalooliselt on see hoone olnud tunnistajaks paljudele keerulistele aegadele, alates maailmasõdadest kuni nõukogude okupatsioonini, mil kiriku tegevust püüti mitmel moel piirata. Siiski on kogudus suutnud hoone säilitada ja seda läbi aegade korras hoida. Just seetõttu on praegune taasavamine emotsionaalselt laetud sündmus – see kinnitab järjepidevust ja austust esivanemate pärandi vastu.
Uusgooti arhitektuuri pärl Emajõe kallastel
Arhitektuurihuvilistele on Peetri kirik tõeline maiuspala. Hoone on ehitatud punastest tellistest, mis annab sellele iseloomuliku ja kaugele paistva välimuse. Uusgooti stiilile omased teravkaared, sihvakad tornid ja rikkalikud detailid fassaadil loovad suursuguse üldmulje. Erilist tähelepanu väärivad kiriku kaks läänetorni, mis kõrgusid algselt veelgi uhkemalt, kuid on tänaseni domineerivaks maamärgiks Narva maantee ja Puiestee tänava nurgal.
Kiriku interjöör on sama muljetavaldav kui väline kuju. Siseruumi avarus ja valgusrohklus loovad ülev aistingu. Külastajatel tasub kindlasti tähelepanu pöörata järgmistele elementidele:
- Altarimaal: Johann Köleri maalitud “Kutsuv Kristus” on Eesti kunstiajaloo üks olulisemaid teoseid, mis kaunistab kiriku altarit ja pakub vaimset tuge paljudele vaatajatele.
- Vitraažid: Kuigi paljud algsed detailid on ajas kannatada saanud, on taastatud vitraažid ja aknad oluliseks osaks kiriku valgusmängust.
- Puitdetailid: Rõdud ja pingistikud on valmistatud meistrite poolt, kes pidasid silmas nii funktsionaalsust kui ka esteetikat.
Mida renoveerimistööde käigus tehti?
Pikk paus külastajate vastuvõtmises ei olnud tingitud juhusest, vaid vajadusest tegeleda hoone füüsilise seisukorra parandamisega. Ajaloolised hooned vajavad pidevat hoolt ning Tartu Peetri kirik polnud erand. Viimaste aastate jooksul on fookuses olnud nii hoone välisfassaad kui ka siseruumide turvalisus. Eelkõige on tähelepanu pööratud katusekonstruktsioonidele ja tornikiivritele, mis peavad vastu pidama muutlikele ilmastikuoludele.
Renoveerimise käigus teostati ka olulisi töid külastajate ohutuse tagamiseks. Kuna kirikutorn on populaarne vaateplatvorm, tuli uuendada sinna viivaid treppe ja platvorme. Vanad puitkonstruktsioonid kontrolliti ja vajadusel asendati või tugevdati, et tagada turvaline tõus kõigile huvilistele. Samuti on uuendatud elektrisüsteeme ja valgustust, mis toob paremini esile kiriku arhitektuursed nüansid ka pimedamal ajal.
Kirikutornist avanev ainulaadne vaade
Üks peamisi põhjuseid, miks turistid ja kohalikud Peetri kirikut külastavad, on võimalus ronida kirikutorni. Pärast pausi on see võimalus taas avatud ning pakub ühte parimat panoraamvaadet Tartu linnale. Tornist avaneb vaade, mis ulatub üle Emajõe, hõlmates nii ajaloolist kesklinna kui ka uuemaid linnaosasid.
Torni ronimine on küll füüsilist pingutust nõudev, kuid vaev saab tasutud. Selge ilmaga on näha Toomemäe rohelust, Jaani kiriku torni ning Emajõe looklemist läbi linna. See on suurepärane koht fotograafidele ja romantikutele, kes soovivad näha ülikoolilinna hoopis uue nurga alt. Torni külastamine annab ka aimu kiriku massiivsetest müüridest ja ehituskunstist, mida maapinnalt vaadates on raske tajuda.
Kultuurisündmused ja orelimuusika
Peetri kirik ei ole tuntud mitte ainult oma arhitektuuri, vaid ka suurepärase akustika ja instrumendi poolest. Kirikus asub Wilhelm Müllverstedti poolt ehitatud orel, mis on üks väheseid säilinud seda tüüpi instrumente Eestis. See romantiline orel on tuntud oma sooja ja võimsa kõla poolest, muutes kiriku hinnatud kontserdipaigaks.
Taasavamine tähendab ka kultuurikalendri tihenemist. Kirikus hakkavad taas toimuma regulaarsed orelikontserdid, koorilaulu õhtud ja muud muusikalised sündmused. Tänu suurele mahutavusele on see ideaalne paik suurvormide ettekandmiseks. Külastajatel soovitatakse jälgida kiriku kava, et saada osa erakordsetest muusikaelamustest ajaloolises keskkonnas.
Praktiline info külastajale
Kõigile, kes plaanivad kirikut külastada, on oluline teada mõningaid praktilisi detaile. Kirik asub aadressil Narva maantee 104, olles kergesti ligipääsetav nii jalgsi kesklinnast tulles kui ka ühistranspordiga. Autoga tulijatele on läheduses parkimisvõimalused, kuid arvestada tuleb linna parkimistsoonidega.
Külastusajad võivad varieeruda sõltuvalt hooajast ja kiriklikest pühadest. Üldjuhul on kirik avatud külastajatele päevasel ajal, kuid torni pääs võib olla piiratud kehvade ilmastikuolude (näiteks tugev tuul või libedus) korral. Piletitulu kasutatakse sageli hoone edasiseks renoveerimiseks ja ülalpidamiseks, seega on iga külastus ka panus ajaloolise pärandi säilimisse.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Millal on Tartu Peetri kirik külastajatele avatud?
Kiriku lahtiolekuajad võivad sõltuda hooajast. Suveperioodil on kirik ja torn tavaliselt avatud igapäevaselt või kindlatel nädalapäevadel (sageli teisipäevast laupäevani). Talveperioodil võib lahtiolekuaeg olla lühem või toimuda vaid eelneval kokkuleppel. Täpse ja ajakohase info saamiseks on soovitatav vaadata koguduse ametlikku kodulehte või Facebooki lehte vahetult enne külastust.
Kas kirikutorni pääseb igaüks?
Torni viib kitsas ja järsk trepp, mistõttu ei ole see ligipääsetav ratastooliga ega lapsevankriga liikujatele. Samuti nõuab torni ronimine mõõdukat füüsilist vormi. Ohutuse kaalutlustel võidakse torni pääs sulgeda äikese või väga tugeva tuule korral.
Kui palju maksab kiriku ja torni külastamine?
Kirikusse sisenemine ja palvetamine on tavaliselt tasuta. Torni külastamiseks ja kiriku kui muuseumi vaatamiseks on kehtestatud sümboolne piletitasu või annetus, mis läheb hoone restaureerimistööde toetuseks. Hinnad on tavaliselt taskukohased, pakkudes soodustusi õpilastele ja pensionäridele.
Kas kirikus on lubatud pildistada?
Jah, kirikus ja tornis on pildistamine enda tarbeks lubatud ja isegi soovitatav, eriti kaunite vaadete jäädvustamiseks tornist. Siiski tuleb austada kiriku pühadust – jumalateenistuste ja talituste ajal ei ole pildistamine ega filmimine ilma eelneva loata lubatud. Välgu kasutamist tuleks vältida, et mitte häirida teisi külastajaid ja säästa kunstiteoseid.
Kas kirikus saab tellida giidiga ekskursioone?
Jah, gruppidele on võimalik tellida giidiga ekskursioone, mis tutvustavad põhjalikumalt kiriku ajalugu, arhitektuuri ja legende. Sellised külastused tuleb reeglina eelnevalt kogudusega kokku leppida.
Miks võtta külastus plaani just nüüd?
Tartu Peetri kiriku uste taasavamine on märk uuest hingamisest. See on harukordne võimalus näha värskelt hooldatud ajaloolist interjööri ja kogeda ruumi, mis on olnud suletud pikemat aega. Külastades kirikut nüüd, aitate kaasa sellele, et kogudus suudaks hoida uksi avatuna ka tulevikus. Olgu teie huviks ajalugu, arhitektuur, muusika või lihtsalt soov nautida kaunist vaadet Tartu linnale – Peetri kirik pakub elamust, mis jääb kauaks meelde. See on paik, kus kohtuvad minevik ja olevik, pakkudes rahu ja inspiratsiooni keset kiiret linnamelu.
