Enamik meist ei kõhkle hetkegi, kui on vaja viia auto korralisse tehnilisse ülevaatusesse või vahetada välja kulunud kodutehnika. Ometi kipume me kõige väärtuslikuma vara – oma tervise – puhul lootma pigem heale õnnele kui süsteemsele kontrollile. Sageli jõuavad inimesed arsti vastuvõtule alles siis, kui valu on muutunud väljakannatamatuks või terviseprobleem segab igapäevast elu. Kuid tõde on see, et paljud tõsised haigused hiilivad ligi märkamatult, andmata endast aastaid vähimatki märku. Regulaarne tervisekontroll ei ole pelgalt tüütu kohustus, vaid strateegiline investeering pikaealisusesse ja elukvaliteeti, andes võimaluse avastada riskifaktoreid ajal, mil neid on veel lihtne ja soodne ravida või elustiilimuutustega kontrolli all hoida.
Miks on ennetus tõhusam kui ravi?
Meditsiin on viimastel aastakümnetel teinud läbi suure paradigma muutuse: fookus on liikunud tagajärgedega tegelemiselt ennetusele. See on oluline kahel põhjusel. Esiteks on paljud kroonilised haigused, nagu kõrgvererõhutõbi, 2. tüübi diabeet ja teatud vähivormid, algfaasis täiesti sümptomivabad. Inimene võib tunda end suurepäraselt, samal ajal kui tema veresooned lupjuvad või veresuhkur kahjustab vaikselt närvilõpmeid.
Teiseks on ennetav meditsiin majanduslikult ja emotsionaalselt säästvam. Haiguse varajane avastamine tähendab sageli vähem invasiivseid protseduure, lühemat taastumisaega ja väiksemat koormust lähedastele. Regulaarne monitooring annab teile ja teie arstile “baasjoone” – teadmise sellest, mis on teie organismi jaoks normaalne, et märgata ka väiksemaid kõrvalekaldeid koheselt.
Tervisekontroll 20–30ndates: vundamendi loomine
Nooruses tundub tervis olevat iseenesestmõistetav ja arsti juurde minek näib sageli ajaraiskamisena. Tegelikkuses pannakse just nendel kümnenditel alus tuleviku tervisele. Selles vanuses on peamine eesmärk kaardistada pärilikud riskid ja kujundada tervislikud eluviisid.
- Vererõhu mõõtmine: Isegi noortel võib esineda hüpertensiooni. Soovitatav on kontrollida vererõhku vähemalt kord kahe aasta jooksul, kui näitajad on normis (alla 120/80 mmHg).
- Vereanalüüsid: Üldveri, veresuhkur ja kolesterool. Kuigi kolesterooliprobleeme seostatakse vanema eaga, võivad pärilikud tegurid tõsta kolesteroolitaset juba 20ndates.
- Naha kontroll: Melanoom ja teised nahavähivormid on noorte täiskasvanute seas ühed levinumad vähitüübid. Kontrollige oma sünnimärke regulaarselt ja külastage dermatoloogi kord aastas, eriti kui teil on palju sünnimärke.
- Sugulisel teel levivad haigused: Seksuaalselt aktiivsed inimesed peaksid regulaarselt testima end klamüüdia, gonorröa, HIV ja süüfilise suhtes, isegi püsipartneri olemasolul enne kondoomist loobumist.
- Naiste eriuuringud: Günekoloogiline läbivaatus ja emakakaelavähi sõeluuring (PAP-test) vastavalt riiklikule programmile (Eestis algab kutsete saatmine tavaliselt 30. eluaastast).
- Meeste eriuuringud: Munandite enesekontroll on kriitilise tähtsusega munandivähi varajaseks avastamiseks, mis on noorte meeste seas levinuim kasvaja.
Terviseuuringud 40ndates: riskide ümberhindamine
Neljakümnendates hakkab ainevahetus aeglustuma ja aastatepikkused elustiilivalikud hakkavad tervises kajastuma. See on aeg, mil paljud kroonilised haigused võivad hakata endast märku andma. Nüüd tuleb tervisekontrolli suhtuda tõsisemalt ja külastada perearsti vähemalt kord aastas.
Lisaks varasematele uuringutele tuleks fookusesse võtta:
- Südame-veresoonkonna riskide hindamine (SCORE): Arst hindab teie sugu, vanust, suitsetamisstaatust, vererõhku ja kolesterooli, et ennustada riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse järgmise 10 aasta jooksul.
- 2. tüübi diabeedi skriining: Eriti oluline, kui olete ülekaaluline või suguvõsas on esinenud diabeeti. Kontrollitakse glükohemoglobiini taset (HbA1c).
- Silmakontroll: Selles eas hakkab sageli tekkima presbüoopia ehk vanadusnägevus. Samuti tuleks kontrollida silmarõhku glaukoomi välistamiseks.
50–60ndad: kriitiline aeg ennetuseks ja varajaseks avastamiseks
Selles eluetapis suureneb risk haigestuda erinevatesse vähivormidesse ja südamehaigustesse märgatavalt. Õnneks on olemas väga tõhusad sõeluuringud, mis võimaldavad neid haigusi avastada staadiumis, kus need on täielikult ravitavad.
Käärsoolevähi sõeluuring
Nii mehed kui naised peaksid alustama jämesoolevähi skriininguga. Eestis kutsutakse ravikindlustatud inimesi sõeluuringule alates 60. eluaastast, kuid riskirühmadel tasub alustada varem. Peitvere test on lihtne ja valutu viis tuvastada soolestikus toimuvaid muutusi.
Luutiheduse mõõtmine
Osteoporoos ehk luuhõrenemine on “vaikne varas”, mis röövib luudelt tugevuse. See on eriti oluline naistele pärast menopausi, kuid ohustab ka mehi. Esimene luutiheduse mõõtmine (DEXA) võiks toimuda 65-aastaselt või varem, kui esineb riskifaktoreid (nt luumurrud madala energiaga traumast, suitsetamine, madal kehakaal).
Eriprogrammid naistele ja meestele
Naised: Mammograafia rinnavähi avastamiseks on kohustuslik element. Eestis kutsutakse naisi sõeluuringule tavaliselt 50–69 aasta vanuses iga kahe aasta tagant.
Mehed: Eesnäärme kontroll. Kuigi PSA (eesnäärmespetsiifiline antigeen) testi vajalikkuse üle vaieldakse, on oluline arutada arstiga oma riske. Mehed peaksid olema teadlikud ka urineerimishäiretest, mis võivad viidata eesnäärme suurenemisele.
70+ eluaastad: elukvaliteedi säilitamine
Vanemas eas on eesmärk säilitada iseseisvus ja vaimne teravus. Tervisekontrollid muutuvad sagedasemaks ja keskenduvad funktsionaalsete võimete säilitamisele.
- Kognitiivsete võimete hindamine: Mäluhäirete varajane märkamine võimaldab aeglustada dementsuse või Alzheimeri tõve progresseerumist.
- Kukkumisriski hindamine: Tasakaaluhäired ja lihasnõrkus võivad viia kukkumisteni, mis on selles eas tõsiste tagajärgedega. Füsioterapeudi konsultatsioon võib olla vajalik.
- Kuulmiskontroll: Kuulmise langus võib viia sotsiaalse isolatsiooni ja depressioonini. Audiomeetria aitab otsustada kuuldeaparaadi vajaduse üle.
- Vaktsineerimine: Gripi ja pneumokoki vastane vaktsineerimine on eakatele eriti soovitatav, kuna immuunsüsteem on nõrgem.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Tervisekontrollidega seoses tekib inimestel tihti praktilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele muredele.
Kui tihti peaksin ma tegelikult perearsti külastama, kui mul kaebusi ei ole?
Kuldreegel on: 20–30ndates vähemalt kord 2–3 aasta jooksul, 40ndates kord 1–2 aasta jooksul ja alates 50. eluaastast kord aastas. Kui teil on kroonilisi haigusi või riskifaktoreid, määrab arst individuaalse graafiku.
Kas tervisekontroll on kallis?
Eestis katab Tervisekassa kindlustatud isikutele perearsti vastuvõtud ja paljud põhilised analüüsid. Samuti on riiklikud sõeluuringud (rinnavähk, emakakaelavähk, jämesoolevähk) sihtrühmale tasuta. Tasulised paketid erakliinikutes pakuvad mugavust ja laiemaid uuringuid, kuid alustada tasub alati oma perearstist.
Ma kardan arste ja võimalikke halbu uudiseid. Kuidas hirmust üle saada?
See on inimlik reaktsioon, mida nimetatakse sageli “valge kitli sündroomiks”. Pidage meeles, et teadmatus on ohtlikum kui diagnoos. Tänapäeva meditsiin suudab enamikku haigusi varajases staadiumis väga edukalt ravida. Võtke kaasa tugiisik või kirjutage oma küsimused ja hirmud paberile, et arstiga avatult rääkida.
Kuidas peaksin tervisekontrolliks valmistuma?
Tulles vereproove andma, olge söömata-joomata (v.a vesi) vähemalt 10–12 tundi. Koostage nimekiri kõigist ravimitest ja toidulisanditest, mida tarvitate. Samuti mõelge läbi oma suguvõsa haiguslugu – kas vanematel või vanavanematel on olnud vähki, infarkti või diabeeti? See info on arstile kulla hinnaga.
Võtke vastutus oma homse tervise eest
Tervisekontroll ei ole ühekordne sündmus, vaid pidev protsess ja dialoog teie ning meditsiinisüsteemi vahel. Oodates sümptomeid, olete te juba sammu võrra maas. Ennetav lähenemine annab teile kontrollitunde ja kindlustunde, et olete teinud kõik endast oleneva pika ja täisväärtusliku elu nimel.
Ärge lükake seda edasi järgmisesse aastasse või aega, “kui on vähem kiire”. Helistage oma perearstikeskusesse või logige sisse patsiendiportaali juba täna, et kontrollida, millal on teie viimane analüüs tehtud või kas teile on suunatud sõeluuringu kutseid. Teie keha on ainus koht, kus te peate elama terve oma elu – hoolitsege selle eest vastavalt.
