Töökaotus on paljude inimeste jaoks ootamatu ja emotsionaalselt keeruline eluetapp, mis toob endaga kaasa mitte ainult mure tuleviku, vaid ka igapäevase finantsilise toimetuleku pärast. Sissetulekute ootamatu peatumine nõuab kiiret reageerimist ja riigipoolsete toetusmeetmete tundmist. Eesti sotsiaalkaitsesüsteem on loodud selleks, et pakkuda inimestele ajutist turvavõrku olukorras, kus neil puudub töö. Üks olulisemaid ja sagedamini kasutatavaid abimeetmeid on töötutoetus, mis tagab registreeritud töötule minimaalse sissetuleku perioodil, mil ta aktiivselt uut töökohta otsib. Selle toetuse eesmärk ei ole asendada varasemat palka, vaid pakkuda esmast leevendust eluks vajalike kulutuste katmisel. Selles põhjalikus artiklis vaatame üksikasjalikult üle, millised on peamised nõuded toetuse saamiseks, millisest rahalisest summast me täna räägime ning kuidas kogu taotlemise protsess võimalikult kiiresti ja sujuvalt läbida. Õigete teadmiste abil on võimalik vältida bürokraatlikke takistusi ning keskenduda oma peamisele eesmärgile – uue ja sobiva töökoha leidmisele.
Mis on töötutoetus ja kellele see on riiklikult suunatud?
Töötutoetus on riigieelarvest finantseeritav rahaline abi, mis on suunatud neile inimestele, kes on jäänud töötuks, on ennast ametlikult Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud ja otsivad aktiivselt tööd. See on oluline sotsiaalne garantii, mis on mõeldud inimestele, kellel puudub õigus saada sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või kellel on selle hüvitise maksmise periood juba lõppenud. Erinevalt töötuskindlustushüvitisest, mille suurus sõltub otseselt inimese eelnevast sissetulekust ja tasutud maksudest, on töötutoetus kindlasummaline ja kõigile abivajajatele võrdne.
Riikliku toetuse maksmise filosoofia põhineb aktiivsel tööotsingul. See tähendab, et toetuse saaja ei saa lihtsalt passiivselt kodus oodata, vaid peab regulaarselt suhtlema oma isikliku nõustajaga Töötukassas, osalema vajadusel koolitustel, kandideerima vabadele ametikohtadele ning olema valmis vastu võtma sobivat tööd. Seega on toetus omamoodi sotsiaalne kokkulepe riigi ja kodaniku vahel: riik pakub rahalist tuge ning kodanik panustab oma aega ja energiat, et naasta tööturule.
Kui suur on töötutoetus ja kuidas selle maksmine toimub?
Töötutoetuse suurus on kehtestatud riiklikult ja see vaadatakse regulaarselt üle vastavalt elukalliduse ja riigieelarve võimalustele. Igal aastal kehtestatakse töötutoetuse päevamäär. Näiteks on viimastel aastatel toetuse päevamäär järk-järgult tõusnud, et pakkuda paremat kaitset inflatsiooni vastu. Toetust arvestatakse ja makstakse päevade eest – see tähendab, et kuine summa sõltub sellest, mitu päeva konkreetses kalendrikuus on.
Aastal 2024 on töötutoetuse kehtiv päevamäär 11,62 eurot. See tähendab, et 31 päevaga kuus on toetuse maksimaalne suurus ligikaudu 360,22 eurot. Oluline on mõista, et toetust makstakse alati tagasiulatuvalt eelmise kuu eest. See tähendab, et kui võtad end töötuna arvele näiteks kuu keskel, siis esimene väljamakse sisaldab toetust ainult nende päevade eest, mil sa reaalselt arvel olid.
Töötukassa teeb väljamakseid kindlatel kuupäevadel, olles enne kontrollinud isiku vastavust kõikidele tingimustele. Kui isik leiab töö või tema töötuna arvelolek lõpetatakse muudel põhjustel, arvutatakse toetus välja täpselt viimase arveloleku päeva seisuga.
Töötutoetuse määramise peamised tingimused
Selleks, et riik saaks sulle toetust maksta, pead vastama teatud kriteeriumitele. Süsteem on üles ehitatud nii, et abi suunatakse neile, kes on varasemalt ühiskonda panustanud või kellel on mõjuv põhjus, miks nad pole saanud seda teha. Põhilised tingimused on järgmised:
- Ametlik töötuna arvelolek: Sa pead olema registreeritud Töötukassas töötuna. See eeldab, et oled tööealine (vähemalt 16-aastane kuni vanaduspensionieani), sa ei tööta hetkel, oled valmis kohe tööle asuma ja otsid aktiivselt tööd.
- Eelnev hõivatus: Sul peab olema töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva ehk umbes kuus kuud töötamise kogemust või sellega võrdsustatud tegevust.
- Sissetulekute piirang: Sinu igakuine sissetulek ei tohi ületada töötutoetuse 31 kordset päevamäära. Kui saad näiteks mingeid muid püsivaid toetusi või renditulu, mis ületab selle summa, ei pruugi sul olla õigust töötutoetusele.
Väga oluline on lahti mõtestada mõiste hõivatusega võrdsustatud tegevus. Riik mõistab, et on mitmeid legitiimseid põhjuseid, miks inimene ei saanud eelneva aasta jooksul palgatööd teha. Seetõttu loetakse 180 päeva nõude täitjaks ka isikud, kes:
- Kasvatasid alla 8-aastast last või 8-aastast puudega last.
- Õppisid statsionaarses õppes (näiteks päevases ülikoolis või kutsekoolis) või viibisid akadeemilisel puhkusel.
- Teenisid aega kaitseväes või asendusteenistuses.
- Oid haiglaravil.
- Hooldasid rasket või sügavat puuet omavat pereliiget.
Kuidas esitada taotlus töötutoetuse saamiseks?
Taotlemise protsess on muudetud võimalikult lihtsaks ja ligipääsetavaks. Taotlust on võimalik esitada mitmel erineval moel, olenevalt sellest, milline viis on sulle kõige mugavam. Kõige olulisem on meeles pidada, et taotlus tuleb esitada esimesel võimalusel, sest toetust hakatakse arvutama üldjuhul alates taotluse esitamise päevast, mitte päevast, mil sa tegelikult töö kaotasid.
- Logi sisse e-töötukassasse: Kõige mugavam ja kiirem viis on kasutada e-töötukassa portaali. Logimiseks saad kasutada ID-kaarti, Mobiil-ID-d või Smart-ID-d. Seal saad esitada nii töötuna arvelevõtmise avalduse kui ka töötutoetuse taotluse üheaegselt.
- Täida vajalikud lahtrid: Süsteem on ühendatud erinevate riiklike registritega (Maksu- ja Tolliamet, Äriregister, Rahvastikuregister), mis tähendab, et paljud andmed on juba sinu eest eeltäidetud. Kontrolli hoolikalt oma kontaktandmeid ja pangakonto numbrit.
- Esita dokumendid: Kui sinu eelnev hõivatus ei kajastu automaatselt registrites (näiteks töötasid välismaal või kasvatasid last teises riigis), tuleb sul lisada vastavad tõendid. Nendeks võivad olla töölepingud, välisriigi ametiasutuste tõendid või kooli lõputunnistused.
- Broneeri aeg nõustajale: Pärast taotluse esitamist määratakse sulle isiklik konsultant. Te peate kokku leppima esimese kohtumise aja, mis võib toimuda kas Töötukassa kohalikus osakonnas, telefoni teel või videosilla vahendusel. Sellel kohtumisel koostatakse individuaalne tööotsimiskava.
- Oota otsust: Töötukassa vaatab sinu avalduse läbi ja teeb otsuse üldjuhul paari nädala jooksul. Otsus saadetakse sulle e-kirjaga ning see on nähtav ka iseteenindusportaalis.
Korduma kippuvad küsimused töötutoetuse kohta
Kas ma võin saada nii töötutoetust kui ka töötuskindlustushüvitist korraga?
Ei, korraga mõlemat toetust maksta ei saa. Kui sul on õigus saada töötuskindlustushüvitist (kuna sul on kogutud piisav kindlustusstaaž ja sinu töösuhe lõppes koondamise, ettevõtte likvideerimise või tähtajalise lepingu lõppemise tõttu), makstakse sulle esmalt seda, kuna selle summa on reeglina oluliselt suurem ja põhineb sinu eelneval palgal. Kui töötuskindlustushüvitise maksmise periood lõppeb, aga sa pole veel tööd leidnud, võid taotleda töötutoetust juhul, kui sa endiselt vastad toetuse tingimustele.
Kui kaua riik mulle töötutoetust maksab?
Üldreeglina on töötutoetust võimalik saada kuni 270 päeva. See on maksimaalne periood, mille jooksul eeldatakse, et inimene suudab leida uue töö. On aga teatud erandeid: kui isikule on enne töötutoetust makstud töötuskindlustushüvitist lühema perioodi jooksul, siis makstakse töötutoetust kuni 270 päeva täitumiseni (näiteks kui kindlustushüvitist maksti 180 päeva, saab töötutoetust lisaks veel 90 päeva). Inimestele, kes vallandati töökohustuste rikkumise või usalduse kaotamise tõttu, makstakse toetust maksimaalselt 210 päeva.
Kas ma pean toetuselt tasuma tulumaksu?
Jah, vastavalt seadusandlusele on töötutoetus maksustatav tulumaksuga. Küll aga on sul õigus esitada Töötukassale avaldus maksuvaba tulu rakendamiseks. Kui sinu muud sissetulekud puuduvad, tähendab see praktikas sageli seda, et maksuvaba tulu määr katab töötutoetuse summa täielikult ning tulumaksu reaalselt kinni ei peeta. See avaldus on väga oluline teha kohe koos toetuse taotlemisega, et vältida ebameeldivaid üllatusi toetuse laekumisel.
Kas töötuna arvel olles tohib teha juhutöid ehk “tööampse”?
Jah, tänapäevane süsteem on muutunud paindlikumaks ning soosib inimeste hoidmist tööturul ka ajutiste projektide kaudu. Töötuna arvel olles on lubatud teha ajutist tööd (nn tööampse). Tingimuseks on, et ühes kalendrikuus võib töötada kokku kuni 8 päeva. Seejuures ei tohi tööampsu eest saadav tasu ületada kindlat piirmäära, mis on üldjuhul seotud 40 protsendiga kehtivast töötasu alammäärast. Väga oluline on iga tööamps Töötukassas deklareerida. Tööampsude tegemine ei peata töötutoetuse maksmist, kuid annab võimaluse teenida legaalselt lisaraha ja hoida oma oskusi värskena.
Mis juhtub, kui ma unustan nõustaja juurde minna või keeldun sobivast tööst?
Töötutoetuse maksmine on seotud sinu aktiivsusega. Kui sa ei ilmu ilma mõjuva põhjuseta (näiteks ootamatu haigus, millest oled teavitanud) kokkulepitud ajal nõustamisele, on Töötukassal õigus peatada toetuse maksmine või isegi sinu töötuna arvelolek lõpetada. Samuti võidakse toetuse maksmine peatada, kui sa keeldud mõjuva põhjuseta sulle pakutud sobivast tööst või keeldud osalemast individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud tegevustes. Koostöö ja avatud suhtlus oma nõustajaga on võtmetähtsusega.
Aktiivsed tööturuteenused ja enesetäiendamise võimalused töötuks olemise ajal
Pelgalt rahaline toetus on vaid üks osa töötuks jäänud inimese aitamisest. Ooteaeg kahe töökoha vahel on tegelikult suurepärane periood enesearenguks ja uute karjäärisuundade kaalumiseks. Eesti riik pakub lisaks baassissetuleku tagamisele laialdast valikut teenuseid, mis on suunatud just töölesaamise tõenäosuse suurendamisele. Esimene samm on alati karjäärinõustamine, kus professionaalne spetsialist aitab kaardistada sinu tugevused, huvid ja tööturu reaalsed vajadused. See nõustamine on täielikult tasuta ja aitab sageli näha võimalusi valdkondades, mille peale sa varem poleks tulnudki.
Üks populaarsemaid võimalusi on täiend- ja ümberõpe. Kui sinu senised oskused on tööturul iganenud või sa lihtsalt soovid täielikku karjääripööret, on võimalik läbida erinevaid koolitusi. Koolituste valik on lai, alates keeleõppest ja arvutioskuste täiendamisest kuni spetsiifiliste kutseoskuste omandamiseni (näiteks raamatupidamine, IT-spetsialist, keevitaja). Õppimise ajaks on võimalik taotleda ka stipendiumi ja sõidutoetust, mis aitab katta koolitusel osalemisega seotud kulusid.
Lisaks pööratakse suurt tähelepanu ettevõtlikkuse arendamisele. Kui sul on hea äriidee ja sa oled mõelnud iseenda tööandjaks hakkamisele, pakutakse ettevõtluskoolitusi. Eduka äriplaani koostamisel ja kaitsmisel on võimalik saada ettevõtluse alustamise toetust, mis annab esmase rahalise süsti oma isikliku ettevõtte käivitamiseks. Samuti on saadaval tööharjutus ja tööklubid, mis aitavad hoida sotsiaalset aktiivsust ning annavad väärtuslikke näpunäiteid CV koostamiseks ja tööintervjuudel edukalt esinemiseks. Nende teenuste aktiivne kasutamine lühendab oluliselt tööotsingutele kuluvat aega ning tõstab oluliselt sinu väärtust tulevaste tööandjate silmis.
