Ettevõtlusega alustamine on paljude inimeste unistus, pakkudes vabadust oma aega planeerida ning võimalust realiseerida ideid, mis võivad muuta maailma või vähemalt parandada kohalikku elukeskkonda. Eesti on maailmas tuntud kui üks lihtsamaid riike ettevõtte loomiseks, kus kogu protsessi saab läbi viia kodust lahkumata, kasutades vaid ID-kaarti, Smart-ID-d või Mobiil-ID-d. Siiski ei tähenda tehniline lihtsus, et protsess oleks vaba juriidilistest ja majanduslikest karidest. Eduka äri alustamine nõuab enamat kui vaid registrikande tegemist; see eeldab põhjalikku eeltööd, turu tundmist ning finantsdistsipliini. Käesolev juhend viib teid läbi kogu protsessi, alates ideest kuni toimiva ettevõtteni, aidates samal ajal vältida vigu, mis võivad algajale ettevõtjale kalliks maksma minna.
Ettevalmistav faas: enne registrisse sisselogimist
Paljud alustavad ettevõtjad teevad selle vea, et tormavad kohe Äriregistrisse ettevõtet vormistama, omamata selget plaani. Enne juriidilise keha loomist tuleb paika panna vundament. Esimene samm on äriidee valideerimine. See tähendab, et peate leidma vastuse küsimusele: kas keegi on valmis teie toote või teenuse eest maksma? Rääkige potentsiaalsete klientidega, uurige konkurentide tegevust ja hinnastamist. See annab teile kindlustunde, et turul on ruumi.
Teine kriitiline otsus on ettevõtlusvormi valik. Eestis on levinuimad vormid Osaühing (OÜ) ja Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE). Kuigi FIE-na alustamine võib tunduda lihtsam, kaasneb sellega täielik varaline vastutus – kui äri ebaõnnestub, vastutate võlgade eest kogu oma isikliku varaga. Seetõttu on OÜ (osaühing) enamasti parim valik. OÜ puhul on osaniku vastutus piiratud tema sissemaksega osakapitali ning see vorm on usaldusväärsem nii partnerite kui ka pankade silmis. Lisaks on OÜ maksusüsteem paindlikum, võimaldades tulevikus maksta dividende.
Ettevõtte nime valik ja kontroll
Nimi on teie ettevõtte visiitkaart. See peaks olema meeldejääv, lihtne hääldada ja seostuma teie tegevusalaga. Juriidiliselt on aga oluline, et nimi oleks eristatav. Te ei saa registreerida nime, mis on liiga sarnane juba registris oleva ettevõtte nimega või mis on kaitstud kaubamärgina.
Enne nime lõplikku valimist tehke järgmised sammud:
- Kontrollige nime saadavust e-äriregistri nimepäringu kaudu.
- Veenduge, et nimi ei sisaldaks keelatud sümboleid ja vastaks eesti keele nõuetele (kasutatav on ladina tähestik).
- Kontrollige, kas vastav internetidomeen (.ee või .com) on vaba, et saaksite luua ettevõttele kodulehe.
- Uurige Patendiameti andmebaasist, ega nimi pole juba kaubamärgina registreeritud.
Osaühingu asutamine e-äriregistris
Kui eeltöö on tehtud, on aeg asuda tehnilise teostuse juurde. Tänapäeval toimub see peamiselt elektrooniliselt portaalis. Kogu protsess võtab aega mõnest tunnist kuni ühe tööpäevani, eeldusel, et kõik andmed on korrektsed.
1. Sisselogimine ja avalduse alustamine
Logige sisse e-äriregistri ettevõtjaportaali, kasutades oma digitaalset identiteeti. Valige menüüst “Asuta uus juriidiline isik” ja määrake vormiks Osaühing.
2. Andmete sisestamine
Järgnevalt tuleb täita nõutud väljad. Määrake ettevõtte aadress. See võib olla teie kodune aadress, kuid pidage meeles, et see info on avalik. Paljud ettevõtjad kasutavad virtuaalkontori teenust, mis pakub mainekat juriidilist aadressi ja postiteenust. Määrake juhatuse liikmed – alguses võite olla juhatuses üksi.
3. Osakapital ja sissemakse
Osaühingu minimaalne osakapital on 2500 eurot. Teil on kaks valikut:
- Kohene sissemakse: Avate stardikonto pangas ja kannate raha sinna. See on kõige puhtam viis alustamiseks.
- Asutamine sissemakset tegemata: Seadus lubab asutada OÜ nii, et osakapitali maksate hiljem (näiteks aasta või kahe jooksul). See on suurepärane võimalus, kui teil pole kohe vaba raha. Oluline on teada, et kuni osakapital pole sisse makstud, ei saa te ettevõttest dividende välja võtta ja vastutate isiklikult maksmata osakapitali ulatuses.
4. Põhikiri ja tegevusala
Portaal pakub tüüppõhikirja, mis sobib enamikule väikeettevõtetele. Lugege see siiski läbi. Valige EMTAK koodide hulgast oma ettevõtte peamine tegevusala. See on statistilise tähendusega, kuid peaks siiski peegeldama teie reaalset plaani.
5. Riigilõiv ja allkirjastamine
Viimase sammuna tuleb tasuda riigilõiv (kiirmenetluse puhul 265 eurot). Pärast makset allkirjastavad kõik asutajad ja juhatuse liikmed avalduse digitaalselt. Seejärel saadate avalduse registrisse menetlemiseks.
Esimesed sammud pärast registreerimist
Kui saate teate, et ettevõte on registrisse kantud, algab tegelik töö. Esmalt tuleb avada ettevõtte pangakonto. Kuigi asutamisel võisite kasutada isiklikku kontot riigilõivu tasumiseks, peab ettevõttel olema eraldiseisev konto. Tänapäeval on populaarsed nii traditsioonilised pangad (LHV, Swedbank, SEB) kui ka fintech lahendused (Wise, Revolut Business), eriti kui tegevus on rahvusvaheline.
Teine ülioluline samm on raamatupidamise korraldamine. Seadus nõuab raamatupidamist alates asutamise hetkest. Isegi kui tehinguid on vähe, peate esitama majandusaasta aruande. Soovitatav on palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamistarkvara (nt Merit Aktiva, SimplBooks), mis automatiseerib protsesse.
Kuidas vältida levinumaid vigu ettevõtlusega alustamisel
Statistika näitab, et paljud alustavad ettevõtted lõpetavad tegevuse esimese kolme aasta jooksul. Sageli pole põhjuseks halb idee, vaid juriidilised või finantsilised apsakad. Siin on peamised vead, mida vältida:
Isikliku ja ettevõtte raha segamine
See on kõige levinum viga. Ettevõtte raha ei ole teie isiklik raha, isegi kui olete ainuomanik. Kõik väljamaksed peavad olema dokumentaalselt tõestatud (arved, palgalehed, dividendid). “Firma kaardiga” isiklike ostude tegemine tekitab raamatupidamises kaose ja võib tuua kaasa maksuameti huvi.
Käibemaksukohustuslaseks registreerimisega hilinemine
Kui teie ettevõtte aastane maksustatav käive ületab 40 000 eurot, tekib kohustus registreerida end käibemaksukohustuslaseks (KMKR). Kui jätate selle tegemata, peate käibemaksu tasuma oma kasumi arvelt tagantjärele, mis võib olla finantsiliselt hävitav. Samas võite end registreerida vabatahtlikult ka varem, mis on kasulik, kui teie kliendid on samuti ettevõtted või kui teil on alguses palju investeeringuid (saate sisendkäibemaksu tagasi küsida).
Lepingute puudumine või nõrk tase
Suusõnalised kokkulepped kehtivad kuni esimese tülini. Sõlmige alati kirjalikud lepingud nii klientide, koostööpartnerite kui ka tarnijatega. See ei ole usaldamatuse märk, vaid professionaalsus, mis kaitseb mõlemat osapoolt.
Maksude ja tähtaegade ignoreerimine
Eestis on maksudeklaratsioonide (TSD, KMD) esitamise tähtajad ranged (vastavalt iga kuu 10. ja 20. kuupäev). Hilinemine toob kaasa intressid ja võib viia pangakonto arestimiseni. Kasutage kalendrit või raamatupidaja abi, et tähtajad ei ununeks.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Ettevõtlusega alustamisel tekib palju praktilisi küsimusi. Oleme koondanud siia vastused kõige sagedasematele päringutele.
Kui palju maksab ettevõtte asutamine Eestis?
Osaühingu elektrooniline asutamine e-äriregistris maksab riigilõivuna 265 eurot. Sellele võib lisanduda pangakonto avamise tasu (sõltuvalt pangast 0–100+ eurot) ja vajadusel virtuaalkontori tasu, kui te ei soovi kasutada oma kodust aadressi.
Kas ma pean minema notari juurde?
Kui kõigil asutajatel ja juhatuse liikmetel on Eesti ID-kaart, e-residendi kaart või muu digitaalallkirja andmise võimalus, siis notari juurde minema ei pea. Kõik saab teha internetis. Notarit on vaja vaid siis, kui soovite teha mitterahalist sissemakset kinnisvara näol või kui mõnel asutajal puudub digiallkirja võimekuse.
Mis vahe on palgal ja dividendidel?
Palk on tasu tehtud töö eest ja seda maksustatakse kõrgemalt (sotsiaalmaks, tulumaks jne). Dividendid on omanikutulu, mida makstakse ettevõtte kasumist ja mida maksustatakse vaid tulumaksuga. Küll aga tohib dividende maksta vaid siis, kui majandusaasta aruanne on kinnitatud ja ettevõttel on kasumit. Aktiivse töö eest tuleb maksta juhatuse liikme tasu või palka, pelgalt dividendide maksmist aktiivse tegevuse eest loetakse maksupettuseks.
Kas ma saan ettevõtte asutada, kui mul on maksuvõlad eraisikuna?
Jah, eraisiku maksuvõlad ei takista otseselt uue ettevõtte asutamist, kuid see võib raskendada pangakonto avamist, kuna pangad teevad taustakontrolli. Samuti võib see tulevikus tekitada probleeme riigihangetel osalemisel või toetuste taotlemisel.
Pikaajaline strateegia ja jätkusuutlikkus
Ettevõtte asutamine on vaid maratoni stardipauk. Eduka äri ehitamine nõuab järjepidevust, õppimisvõimet ja kohanemist. Pärast juriidiliste formaalsuste täitmist peaks teie fookus liikuma tootearendusele, turundusele ja kliendisuhetele. Ärge kartke küsida nõu – Eestis on tugev idufirmade kogukond ning riiklikud asutused nagu EAS ja maakondlikud arenduskeskused pakuvad tasuta konsultatsioone ja koolitusi alustavatele ettevõtjatele.
Pidage meeles, et iga suur korporatsioon alustas kunagi väikese ideena ja paari asutajaga. Vältides käesolevas juhendis toodud vigu ja hoides oma raamatupidamise ning juriidika korras, loote tugeva vundamendi, mis võimaldab teie ettevõttel kasvada ja tormilistele aegadele vastu pidada. Jõudu tööle ja nutikaid otsuseid ettevõtlusmaastikul!
