Eesti ettevõtlusmaastik on viimastel kuudel olnud tunnistajaks ühele viimaste aastakümnete intensiivseimale diskussioonile maksupoliitika üle. Ettevõtjad, investorid ja finantsjuhid jälgivad pingsalt valitsuse plaane, mis puudutavad riigieelarve täitmist ja kaitsekulutuste rahastamist. Kuigi ametlik retoorika rõhutab vajadust solidaarse panustamise järele, tekitab eelseisev maksukoormuse tõus ärisektoris tõsist ebakindlust. Õhus on küsimused mitte ainult konkreetsete maksumäärade, vaid ka Eesti pikaajalise konkurentsivõime ja investeerimiskliima säilimise kohta. Olukord on eriti kriitiline seetõttu, et majandus on olnud jahtumisfaasis ning täiendavad koormised võivad pidurdada loodetud taastumist.
Miks on riik otsustanud ettevõtete maksukoormust tõsta?
Peamine ajend maksutõusudeks peitub riigieelarve süvenevas puudujäägis ja vajaduses leida pikaajaline kate suurenenud kaitsekulutustele. Riigi rahanduse strateegia näeb ette, et eelarvedefitsiit tuleb viia Euroopa Liidu reeglitega kooskõlla, mis tähendab kulude kärpimise kõrval paratamatult ka tulude suurendamist.
Valitsuse hinnangul on ettevõtlussektor üks neist valdkondadest, mis suudab kanda täiendavat koormust nn “julgeolekumaksu” näol. Argumentatsioon toetub ideele, et turvaline riik on ettevõtluse toimimise alustala ning seetõttu on õigustatud ootus, et kasumit teenivad ettevõtted panustavad riigikaitsesse proportsionaalselt rohkem. Siiski on majanduseksperdid toonud välja, et maksumuudatused toimuvad ajal, mil välisnõudlus on nõrk ja sisendhinnad on inflatsiooni tõttu kõrged, mis muudab ajastuse ettevõtjate jaoks äärmiselt keeruliseks.
Kavandatav julgeolekumaks ja selle mõju kasumile
Kõige suuremat poleemikat on tekitanud plaanitav julgeolekumaks, mis koosneb mitmest komponendist, sealhulgas ettevõtete kasumimaksust. See on märgiline muudatus, sest see riivab Eesti senist “püha lehma” – põhimõtet, et reinvesteeritud kasum on maksuvaba.
Plaanitava muudatuse kohaselt kehtestatakse ettevõtetele täiendav maks, mis arvestatakse kasumilt. See tähendab sisuliselt klassikalise ettevõtte tulumaksu elemendi sissetoomist, mis kehtib paralleelselt senise süsteemiga (kus maksustatakse vaid dividendide väljamaksmist). Ettevõtjate jaoks tähendab see:
- Topeltmaksustamise riski suurenemist: Kuigi lubatakse vältida olukorda, kus sama tulu maksustatakse mitmekordselt, lisab uus süsteem keerukust ja võib tekitada olukordi, kus efektiivne maksumäär tõuseb märgatavalt.
- Administratiivse koormuse kasvu: Uue maksu deklareerimine ja arvestamine nõuab raamatupidamislikke muudatusi ja lisatööd, mis on eriti koormav väikeettevõtetele.
- Investeerimisvõimekuse vähenemist: Kui osa kasumist tuleb maksta riigile enne selle reinvesteerimist, jääb ettevõttel vähem vabu vahendeid teadus- ja arendustegevuseks või laienemiseks.
Käibemaksu tõus ja selle kaudne mõju ettevõtlusele
Lisaks otsestele ettevõtte tulumaksu muudatustele mõjutab ettevõtluskeskkonda oluliselt ka üldise käibemaksumäära tõus. Kuigi käibemaks on oma olemuselt tarbimismaks, mida tasub lõpptarbija, on sellel selge mõju ettevõtete rahavoogudele ja hinnastamispoliitikale.
Esiteks survestab käibemaksu tõus hindu ülespoole, mis võib vähendada tarbimist. Jaekaubanduses ja teenindussektoris, kus marginaalid on niigi õhukesed, võib tarbimise vähenemine viia käibe languseni. Teiseks peavad ettevõtted arvestama, et teenuste ja toodete kallinemine võib käivitada uue palgasurve laine, kuna töötajate ostujõud väheneb.
Erisoodustused ja tööjõumaksud
Kuigi otseselt ei ole tööjõumaksude drastilist tõusu (nagu sotsiaalmaks) välja kuulutatud, otsitakse võimalusi maksubaasi laiendamiseks. See võib puudutada erisoodustusmaksu reeglite karmistamist või teatud maksuerisuste kaotamist. Iga selline muudatus tähendab ettevõtte jaoks tööjõukulu kasvu. Eestis on tööjõumaksud juba praegu rahvusvahelises võrdluses kõrged, mistõttu on iga lisanduv protsendipunkt või soodustuse kadumine valus löök konkurentsivõimele, eriti teadmusmahukates sektorites, kus palgafond moodustab suure osa kuludest.
Eesti konkurentsivõime võrdluses naaberriikidega
Üks peamisi murekohti seoses maksutõusudega on Eesti positsiooni nõrgenemine võrreldes Läti ja Leeduga. Läti on viimastel aastatel edukalt kopeerinud Eesti ettevõtte tulumaksu süsteemi (0% reinvesteeritud kasumile), kuid on hoidnud stabiilsemat joont maksumäärade muutmisel.
Kui Eesti hakkab oma unikaalset maksusüsteemi “lahjendama” klassikalise kasumimaksuga või ajutiste lisamaksudega, võib kaduda üks meie peamisi investeerimiseeliseid. Välisinvestorid hindavad stabiilsust ja ettenähtavust. Pidevad uudised muutuvatest maksuplaanidest saadavad signaali, et Eesti majanduskeskkond on muutumas heitlikuks. See võib viia olukorrani, kus uued investeeringud suunatakse pigem Riiga või Vilniusesse, kus maksukoormus ja tööjõukulud võivad osutuda soodsamaks.
Strateegiad ettevõtjatele uues reaalsuses toimetulekuks
Muutuv maksukeskkond nõuab ettevõtjatelt kiiret kohanemist ja strateegilist planeerimist. Lihtsalt ootamine ja lootmine, et muudatused jäävad ära, ei ole jätkusuutlik. Finantsjuhid ja ettevõtte omanikud peaksid kaaluma järgmisi samme:
- Rahavoogude stressitestimine: Arvutage läbi, kuidas mõjutab 2-protsendiline kasumimaks või käibemaksu tõus teie ettevõtte likviidsust. Kas teil on piisavalt puhvreid, et katta suurenevad maksukohustused ka madalama käibega perioodidel?
- Hinnastamisstrateegia ülevaatamine: Kas on võimalik suurenenud kulud edasi kanda klientidele või tuleb leida kokkuhoiukohti sisemistes protsessides? Hinnatõus peab olema hoolikalt ajastatud, et mitte kaotada turuosa.
- Dividendipoliitika korrigeerimine: Võib osutuda mõistlikuks vaadata üle dividendide maksmise ajakava. Sõltuvalt maksude jõustumise täpsest hetkest võib olla kasulik maksta dividende välja varem või vastupidi, lükata neid edasi, kui tulevane maksurežiim peaks pakkuma teatud erandeid.
- Kulude optimeerimine ja automatiseerimine: Maksutõus on hea ajend vaadata kriitiliselt üle kõik püsikulud. Investeeringud tehnoloogiasse ja protsesside automatiseerimisse võivad aidata säilitada kasumlikkust ka kõrgema maksukoormuse tingimustes.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused peamistele küsimustele, mis ettevõtjaid seoses plaanitavate maksumuudatustega valdavad.
Millal uued ettevõtte maksud jõustuvad?
Enamik maksumuudatusi, sealhulgas laiaulatuslik julgeolekumaks, on planeeritud jõustuma etapiviisiliselt. Suurem osa muudatusi hakkab kehtima 2026. aasta algusest, kuid teatud käibemaksumuudatused võivad rakenduda juba varem, 2025. aasta jooksul. Täpsed kuupäevad sõltuvad Riigikogu menetluse kiirusest.
Kas 0% tulumaks reinvesteeritud kasumilt kaob täielikult?
Ei, valitsus on kinnitanud, et süsteemi alustala – tulumaksu tasumine alles kasumi jaotamisel – jääb põhimõtteliselt kehtima. Küll aga lisandub sellele ajutine julgeolekumaks, mis võetakse kasumilt, olenemata sellest, kas see jaotatakse või mitte. See muudab süsteemi hübriidseks.
Kuidas mõjutab see väikeettevõtteid ja mikroettevõtteid?
Julgeolekumaks on planeeritud laiapõhjalisena, mis tähendab, et see puudutab kõiki kasumit teenivaid juriidilisi isikuid. Siiski on arutlusel olnud teatud lävendid või erisused väga väikese kasumiga ettevõtetele, et vältida ebamõistlikku halduskoormust, kuid lõplik regulatsioon on veel väljatöötamisel.
Kas julgeolekumaks on ajutine või püsiv?
Valitsuse sõnumite kohaselt on julgeolekumaks kavandatud ajutisena, kehtides konkreetse perioodi (näiteks kuni 2028. aasta lõpuni), et katta kriitilised investeeringud riigikaitsesse. Ettevõtjate skepsis on aga suur, kuna ajutistel maksudel on ajaloos kalduvus muutuda püsivaks.
Kohanemine kui majandusliku ellujäämise võti
Eesti ettevõtluskeskkond seisab silmitsi uue reaalsusega, kus madal ja lihtne maksusüsteem ei ole enam iseenesestmõistetav garantii. Riigi vajadus suurendada tulusid on geopoliitilist olukorda arvestades mõistetav, kuid selle elluviimise meetodid panevad ettevõtete vastupanuvõime proovile. Edu saadab neid organisatsioone, kes ei jää kinni vanasse mudelisse, vaid suudavad oma ärimudelid kiiresti ümber häälestada, arvestades suurenevat maksukulu ühe loomuliku sisendina.
Tulevikus saab määravaks mitte ainult maksumäära number, vaid see, kui efektiivselt suudab riik kogutud maksuraha kasutada majanduskeskkonna turvalisuse ja stabiilsuse tagamiseks. Kui ettevõtjad näevad, et maksutõus toob kaasa reaalse turvatunde kasvu ja riigiaparaadi efektiivsuse, on valmisolek panustada suurem. Vastasel juhul riskime varimajanduse kasvu ja kapitali väljavooluga. Seega on pall nüüd nii riigi väravas – selgitada ja põhjendada – kui ka ettevõtjate väravas – kalkuleerida, kohaneda ja leida uutes tingimustes kasvuvõimalusi.
